Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ăllar Roostoja, Andra PĂ€rsimĂ€gi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-41583
Tsiviilasi
ja M.K. hagi K.S. vastu kehavigastuste ja tervisekahjustustega tekitatud kahju hĂŒvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
apellatsioonkaebuse hind 51 342,64 eurot vastuapellatsioonkaebuse hind 3 215,69 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. veebruari 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.S. apellatsioonkaebus O.R. , M.K. , E.K. ja M.K. vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. oktoober 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant â kostja K.S. (isikukood: XXX), esindaja advokaat Peeter Viirsalu Vastuapellandid: hageja I â O.R. (isikukood: XXX) hageja II â M.K. (isikukood: XXX) hageja III â E.K. (isikukood: XXX), seaduslik esindaja M.K. hageja IV â M.K. (isikukood: XXX) vastuapellantide esindaja advokaat Kristiina Lee
esindajad
15.02.2010 mÀÀrustega rakendatud hagi tagamise abinÔud kehtima.
Menetluskulud ringkonnakohtus jÀtta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale vĂ”ib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kĂ€ttetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtule vĂ”ib menetlusosaline esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tĂ€htaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil.
MENETLUSOSALISTE NĂUDED, VASTUVĂITED JA PĂHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt algatati liiklusĂ”nnetuse suhtes kriminaalmenetlus KarS § 422 lg 1 tunnustel, mille eeluurimise kĂ€igus tuvastati, et kostja juhtis vahetult enne Ă”nnetuse toimumist sĂ”iduautot kiirusega vĂ€hemalt 114 km/h. TeelĂ”igul, kus Ă”nnetus toimus, on lubatud suurimaks kiiruseks 90 km/h, seega ĂŒletas kostja kiirust vĂ€hemalt 24 km/h. Lisaks teostas kostja möödasĂ”itu teekattemĂ€rgistusega tĂ€histatud eraldussaarel, kus sĂ”itmine on keelatud. Liikluseeskirja raske rikkumise tĂ”ttu pĂ”hjustas kostja O.R. le eluohtlikud kehavigastused ja pĂŒsiva tervisekahjustuse, M.K. le ja E.K. tervisekahjustused. O.R. oli Ă”nnetuse tagajĂ€rjel kaheksa pĂ€eva koomas, tal esinesid vahetult pĂ€rast Ă”nnetust hulgaliselt vigastusi. Operatsioonid teostati 19.09.2008 ja 22.09.2008. Eluohtlike kehavigastuste tĂ”ttu tekkisid O.R. le ka pĂŒsivad tervisekahjustused, mis seisnevad jĂ€rgnevas: - raskendatud kĂ”ndimine ja hĂ€iritud tasakaal (liigesliikuvuse piiratus jalgadel, kĂ”nnaku hĂ€ire ja hĂŒppeliigeste deformatsioon. MĂ”lemas jalalabas on metallkruvid ja mĂ”lemas kĂ€es metallfiksaatorid); - kahelinĂ€gemine e diplopia, parempoolse kolmanda silmaliigutajanĂ€rvi halvatus. Korrigeeriv operatsioon on teostatud 09.03.2010, mille tulemusel ei ole hageja tervistunud, vaid on paranenud; - hageja ei ole vĂ”imeline tundma maitseid ja tajuma lĂ”hnu; - osteoporoos selja osas ja mujal osteopeenia, kuigi osteoporoosi osas on seisund paranenud; - tugevalt on saanud kannatada vĂ€limus; - hingelised kannatused; - psĂŒhholoogilised probleemid. M.K. l oli Ă”nnetusejĂ€rgselt lĂŒlisamba kaelaosa pĂ”rutus, mille tagajĂ€rjel kandis ta 10 pĂ€eva kaelatuge, tugev rindkere pĂ”rutus ja parema sÀÀre haav, parema rangluu pĂ”rutus. Lisaks esines paremal rangluul, kaela eespinnal ja niudeluu piirkonnas marrastus, valu rindkeres ja pöialuu piirkonnas, 4 cm suurune haav parema pĂ”lve piirkonnas ning vasaku jalalaba pĂ”rutus. M.K. l esinevad avariijĂ€rgselt jĂ€tkuvalt jĂ€rgmised tervisekahjustused: valulik arm paremal pĂ”lvel, mille kirurgiline eemaldamine pĂ”hjustaks tĂ€iendavaid valusid ja ebamugavusi, tunda annab ka vasaku pöia trauma. M.K. l on avariijĂ€rgne psĂŒhhotrauma. E. H. K sai avarii tagajĂ€rjel tugeva rinnaku pĂ”rutuse ning muljumisvigastused. Tal on psĂŒĂŒhiline trauma, vĂ€lja on kujunenud hirm liikluses osalemise ees. Hagejad esitasid nĂ”uded lepinguvĂ€lise kahju hĂŒvitamise sĂ€tete alusel ja leidsid, et tegemist on suurema ohu allika poolt tekitatud kahjuga, s.o riskivastutusega VĂS §-st 1057 tulenevalt. O.R. nĂ”utav transpordikulu seisneb sĂ”idus Tallinnast JĂ”gevale ja tagasi 20.03.2009 seoses kriminaalasja menetlusega ning sĂ”itudega oma elukohast arsti juurde ja taastusraviprotseduuridele. Hageja ei ole vĂ”imeline kasutama ĂŒhistransporti. Kokku on hageja kĂ€inud arsti vastuvĂ”ttudel ja protseduuridel 145 korral ning ĂŒhel korral menetleja juures, lĂ€bides kokku 1 789 km. Hageja soovis nimetatud kulude hĂŒvitamist lĂ€htudes VV 14.07.2006 mÀÀrusest nr 164 âIsikliku sĂ”iduauto teenistus-, töö- ja ametisĂ”itudeks kasutamise kulude hĂŒvitise maksmise tingimused ja piirmÀÀradâ, mille § 5 kohaselt hĂŒvitatakse kulud 4 kr/km. O.R. liikumistakistus on pĂŒsiv, mistĂ”ttu on tal transpordikulud jĂ€tkuvalt ka tulevikus. Hageja arvestuste kohaselt on tal igakuiseid olmesĂ”ite 120 km, arstivisiite 60 km, sotsiaalse suhtlemise eesmĂ€rgil tehtavaid sĂ”ite 458 km, kokku kulusid seoses eelnimetatud transpordiga 2 552 krooni kuus. Kuna O.R. le on vĂ”imaldatud kuni 30.06.2011 invatakso kasutamine kuulimiidiga
krooni, arvestas hageja nimetatud summa kuludest maha. Kostja vĂ”ib alternatiivselt transpordikulud hĂŒvitada ka ĂŒhekordse maksena, mis vĂ”imaldaks osta vĂ€iksem sĂ”iduauto,
millega hagejat transporditakse. Kuna O.R. on tunnistatud 100% töövĂ”imetuks, on tal kadunud vĂ”imalus teenida tĂ€isvÀÀrtuslikku töötasu. Hageja pidi alates 01.09.2008 asuma tööle Lindorff Eesti AS-s netotöötasuga 15 000 krooni kuus. Alternatiivselt tuleks saamata jÀÀnud tulu hĂŒvitamisel lĂ€htuda Ă”nnetusele eelnenud kalendriaastal saadud tulust. Hageja teenis perioodil september 2007 â august 2008 tulu 1 549 274 krooni, mis teeb kuu töötasuks 13 273 krooni. HĂŒvitise mÀÀramisel tuleb nimetatud tulust maha arvata sotsiaaltoetused ja töövĂ”imetuspension summas 129 978 krooni. Hagejal jÀÀb september 2008 â 30.06.2011 saamata 321 304 krooni. Mittevaralise kahju hĂŒvitamise vĂ€ljamĂ”istmisel tuleks arvestada seda, et nĂ”utud summa jagamisel hageja eeldatavatele eluaastatele (lĂ€htudes Eesti meeste keskmisest elueast) tuleks igaaastase hĂŒvitise suuruseks 31 746 krooni ehk 2 646 krooni kuus. LĂ€htudes kohtupraktikast ja arvestades hageja vigastuste ulatust ei ole nĂ”utud hĂŒvitis ĂŒlemÀÀra suur. M.K. varaliseks kahjuks on transpordikulud, mida ta oli sunnitud tegema perioodil 20.09.200830.10.2008, et kĂŒlastada oma elukaaslast O.R. d perioodil 20.09.2008-30.09.2008 SA Tartu Ălikooli Kliinikumis ning 30.09.2008-30.10.2008 SA PĂ”hja-Eesti Regionaalhaiglas, (kokku lĂ€bitud 1 588 km). Eelpool mĂ€rgitud tariifiga 4 kr/km olid kulud kokku 6 352 krooni. Mittevaraline kahju on M.K. le tekkinud muuhulgas ka seoses sellega, et tema elukvaliteet on halvenenud seoses elukaaslase vigastuste, töövĂ”imetuks muutumise ja abivajadusega. E. H. K oli Ă”nnetuse toimumise ajal vaid 8-aastane ning Ă”nnetus jĂ€ttis talle psĂŒhhotrauma. KĂ€esolevaks ajaks on hagejal kujunenud tĂ”sine hirm autosĂ”idu ees. M.K. l on tekkinud varaline kahju seoses sellega, et tema alaealine poeg E. H. K vajas pĂ€rast Ă”nnetust psĂŒhhiaatrilist abi, mille saamiseks on M.K. teinud kulutusi 2 000 krooni. Hageja on sĂ”itnud lapsega vastuvĂ”ttudele psĂŒhhiaatrite Mairi Viigi ja Tiiu Tendre ning nĂ”ustaja Tiina Teska juurde 10 korral lapse elukohast VĂ€ike-Maarjast Rakverre (vahemaa 25 km). Hageja on kulude arvestamisel samuti lĂ€htunud sĂ”idukilomeetri maksumusest 4 krooni.
lĂ€htudes kostja raskest majanduslikust olukorrast, mĂ”istlikkuse pĂ”himĂ”ttest ning ĂŒlalpeetava alaealise huvidest.
nĂ€o-koljuluude hulgivigastused, ninal hulgihaavad, vĂ€liselt neli, sisemiselt ulatuslik rebimishaav, ninaluude murrud, ninaÔÔne limaskest, kĂ”hred ja nahahaavad Ă”mmeldud, koljupĂ”himiku murd, tugevalt sai kannatada silmade piirkond: parema silma ĂŒlalau taskut lĂ€bistav haav, parema silmakoopa murd, parema silmamuna pĂ”rutus, peaajupĂ”rutus, Ă€mblik-vĂ”rkkestaalane verevalum, kĂ”vakelmealune verevalum; raskeid vigastusi said ka jalad: mĂ”lemad kandluud olid killustunud; luumurdudest esines veel Ă”lavarreluu murd ja vasaku kĂŒĂŒnarluu murd; kergemate vigastustena esines hulgaliselt marrastusi, verevalumeid ja pindmisi vigastusi. O.R. le teostati kaks operatsiooni: 19.09.2008 parema Ă”lavarreluu ja vasaku kĂŒĂŒnarvarreluu osteosĂŒnteesiks ning 22.09.2008 nĂ€ovigastuste korrigeerimiseks; - O.R. tervisekahjustused on pĂŒsivad. Tal on raskendatud kĂ”ndimine ja hĂ€iritud tasakaal, esineb kahelinĂ€gemine e diplopia, parempoolse kolmanda silmaliigutajanĂ€rvi halvatus, hĂ€iritud maitsmismeel ja haistmisvĂ”imetus, orteoporoos selja osas ja mujal osteopeenia, armid ja muundunud vĂ€limus, psĂŒhholoogilised probleemid, traumajĂ€rgne ajukahjustuse sĂŒndroom; - O.R. on tunnistatud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna pensioniameti 15.06.2009 otsusega tĂ€ielikult (100%) töövĂ”imetuks perioodil 31.07.2009 â 30.06.2011; - M.K. kohta koostati SA-s TĂK 19.09.2008 traumakaart, millest nĂ€htub, et tal tuvastati valus lĂŒlisamba kaelaosa, paremal pool rangluu piirkonnas ja kaela eespinnal marrastus, valus rinnaku piirkond, paremal niudeluu harja piirkonnas marrastus, palpeerimisel valuga, parema pĂ”lve piirkonnas 4 cm haav, vasak labajalg vĂ€liselt iseĂ€rasusteta, valulik I, II pöialuu piirkonnas. Suunatud perearstile (II kd lk 89), kuhu ta ka pöördus (II kd lk 90). M.K. l on pĂ”lvel arm (II kd lk 88) ja ta kurdab vasaku pöia piirkonnas valu fĂŒĂŒsilistel koormustel, mistĂ”ttu on perearst suunanud ta konsultatsioonile (II kd lk 91-92); - E.K. kohta koostati samuti 19.09.2008 traumakaart, millest nĂ€htub, et tal tuvastati vasaku rangluu piirkonnas marrastus, rindkere kompimisel valutu. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et O.R. l, M.K. l ja E.K. esinesid liiklusĂ”nnetusest tingitud tervisekahjustused, kusjuures O.R. tervisekahjustused on pĂŒsivad, teistel hagejatel mitte. Kohus ei nĂ”ustunud kostja vĂ€itega, et ka O.R. on tĂ€ielikult taastunud saadud tervisekahjustustest. Kohus oli esitatud tĂ”endite alusel seisukohal, et O. R ei ole tervistunud, kuigi tema seisund on paranenud â ta oli lamav haige, algul isegi koomas, seejĂ€rel liikus ratastoolis, nĂŒĂŒd omal jalal, kasutades vajadusel abivahendeid (kĂŒĂŒnarkarke). Arstide koostatud erinevate tĂ”endite alusel asus kohus seisukohale, et O.R. tĂ€ielik tervistumine ei ole ka vĂ”imalik â nĂ€iteks ei ole vĂ”imalik taastada haistmis- ja maitsmismeelt, takistatuks jÀÀb alati vaba liikumine, ilmselt ei ole vĂ”imalik taastada ka normaalset nĂ€gemist jne. Kostja esitatud tĂ”endid O.R. osalemisest 2009 kevadel Luige kevadlaadal ei tĂ”enda tema tervisliku seisundi sellist taset, et vĂ”iks nimetada teda tervistunuks. Tunnistaja E.K. ĂŒtlustest jĂ€reldas kohus, et hageja viibis kĂŒll laadal, kuid tema osalus mĂŒĂŒgitöös oli vĂ€ga piiratud, ta ei tundud end vabalt ja ei oleks ĂŒksi hakkama saanud. Seega vĂ”ib vĂ€ita, et ta ei saanud kĂ€ituda terve inimese viisil. Kohus ei tuvastanud kostja tegevuses VĂS §-s 1057 sĂ€testatud aluseid, mis vĂ€listaksid kostja vastutuse mootorsĂ”iduki kĂ€itlemisel tekkinud kahju eest. O.R. , M.K. ja E.K. puhul on liiklusĂ”nnetuses kahjustada saanud seadusega kaitstud Ă”igushĂŒve (VĂS § 1056 lg 1 teine lause) ning nende kaudu on mÀÀratletud vastutust ettenĂ€gevate Ă”igusnormide kaitse-eesmĂ€rk: kehavigastuse ja tervisekahjustuse puhul VĂS § 130. Kuna M.K. ei saanud liiklusĂ”nnetuses kehavigastusi ega tervisekahjustust, tuleb tema nĂ”ude puhul lĂ€htuda delikti ĂŒldkoosseisust, mis eeldab muuhulgas kahju tekitanud isiku sĂŒĂŒlist Ă”igusvastast tegu ning kahju ja teo vahelist pĂ”hjuslikku seost. Kostja puhul on tĂ”endatud ka delikti ĂŒldkoosseisu alused. Kriminaalmenetluses leidis tĂ”endamist, et kostja rikkus tahtlikult
mootorsĂ”iduki juhina liiklusnĂ”udeid (LE § 5; 123; 124 lg 2; 133) ja tekitas sellega ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse. Liiklustehnilise ekspertiisi ekspertiisiaktist nr LL-14-09/226 nĂ€htuvalt oli kostja juhitud sĂ”iduki sĂ”idukiirus enne kĂŒlglibisemisse minekut tunduvalt suurem nimetatud teelĂ”igul lubatud kiirusest â 114 km/ha, lubatud oli 90 km/h. Lisaks algasid kostja juhitud sĂ”iduki libisemisjĂ€ljed eraldussaarelt ja vastassuunavööndist, seega liikus kostja suurel kiirusel teealal, kus ta ei oleks nimetatud hetkel ĂŒldse sĂ”ita tohtinud. Eksperthinnangus ei ole viidatud, et liiklusĂ”nnetuse algseks pĂ”hjuseks vĂ”is olla kostja juhitud sĂ”iduauto roolivarda purunemine. Ka kostja esitatud M.T., kes on Eesti autospordi tehnikakomitee liige, arvamuses ei ole esitatud seisukohta, et kostja sĂ”iduauto roolivarras purunes, vaid esitatud on seisukoht, kui sage vĂ”iks olla selline purunemine ja mis vĂ”iks selle pĂ”hjustada. Esitatud arvamus on hĂŒpoteetiline nĂ€gemus, mitte tĂ”end, mille alusel saaks asuda seisukohale, et Ă”nnetuse tingis kostja juhitud sĂ”iduauto roolivarda purunemine. Arvestades Ă”nnetuse asjaolusid, on suurem tĂ”enĂ€osus, et roolivarras purunes kokkupĂ”rkel takistusega, milleks oli O.R. juhitud sĂ”iduk. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et liiklusĂ”nnetus toimus kostja sĂŒĂŒlise Ă”igusvastase tegevuse tulemusel. LiiklusĂ”nnetuse pĂ”hjustamise ja M.K. l varalise kahju tekkimise vahel on pĂ”hjuslik seos (VĂS § 127 lg 4). Tunnistajate T.K. ja J.R. ĂŒtlustest nĂ€htub, et E. H. K kardab pĂ€rast Ă”nnetust autosĂ”itu, eriti pimedas, manitseb aeglaselt sĂ”itma, on sĂ”idu ajal pinges. J.R. ĂŒtluste kohaselt hakkas laps pĂ€rast Ă”nnetust ka voodit mĂ€rgama. Eeltoodust jĂ€reldas kohus, et ilma liiklusĂ”nnetuseta ei oleks M.K. l tekkinud vajadust lapsega psĂŒhhiaatrit ja nĂ”ustajat kĂŒlastada ning selleks kulutusi teha. VĂS § 127 lg 1 sĂ€testab, et kahju hĂŒvitamise eesmĂ€rk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on vĂ”imalikult lĂ€hedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hĂŒvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. M.K. nĂ”ue tuleb rahuldada varalise kahju ĂŒldsĂ€tte VĂS § 128 lg 3 alusel. M.K. esitas tĂ”endid, millest nĂ€htub, et tema alaealine laps on liiklusĂ”nnetusest saadud probleemide tĂ”ttu pöördunud psĂŒhholoogilise nĂ”ustaja Tiina Teska poole (III kd lk 83). NĂ”ustamisele Mari Viik OĂ-sse on lapse seoses traumajĂ€rgse paanikahĂ€irega suunanud perearst (II kd lk 132) ja M.K. on lapsega vastuvĂ”tul kĂ€inud vĂ€hemalt neljal korral: 27.03., 04.04., 16.10. ja 10.11.2009 (II kd lk 132-133). Kohus rahuldas M.K. nĂ”ude osaliselt, kuna ta ei ole tĂ”endanud rohkem kui viiel korral visiidil kĂ€imist, mis teeb kilometraaĆŸiks (5x50) 250 km, ning kohus ei nĂ”ustunud hagejate kĂ€sitlusega kĂ”igi hagis esitatud sĂ”idukulude arvestamise metoodika osas. Alusetu on kohaldada sĂ”idukulude suuruse hindamisel VV 14.07.2006 mÀÀruses nr 164 sĂ€testatud isikliku sĂ”iduauto teenistus-, tööja ametisĂ”itudeks kasutamise kulude piirmÀÀra 4 kr/km. MÀÀrusel puudub kĂ€esoleva menetlusega igasugune puutumus ja arvestuse tegemine selle alusel on meelevaldne. Kohus leidis, et kĂ”igi hagejate sĂ”idukulud tuleb hĂŒvitada ĂŒhtse arvutuskĂ€igu alusel, milleks kohus vĂ”tab sĂ”idukite enamlevinud kĂŒtusetarbimise, milleks on 10 liitrit 100 km kohta. Arvestades kĂŒtusehindade pidevat muutumist, lĂ€htus kohus statistikaameti kodulehel avaldatud andmetest ettevĂ”tetes tarbitud kĂŒtuse maksumusest, milleks 2009 oli bensiini puhul 15,12 krooni liitri ja diiselkĂŒtte puhul 11,82 krooni liitri kohta. Kuna ei ole teada, milliseid sĂ”idukeid hagejad kasutasid, siis vĂ”ttis kohus mĂ”lema kĂŒtuseliigi keskmise, 13,47 krooni. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et M.K. le kuulub hĂŒvitamisele 336,75 krooni (250:10x13,47), s.o 21,52 eurot. Ka M.K. varalise kahju nĂ”ude rahuldamise aluseks on delikti ĂŒldkoosseis ja VĂS § 128 lg 3. Kahju tekkimine (sĂ”idukulud) ja kostja Ă”igusvastane sĂŒĂŒline tegu on pĂ”hjuslikus seoses, sest kui O.R. ei oleks sattunud Ă”nnetuse tagajĂ€rjel haiglasse, ei oleks M.K. l olnud vajadust O.R. kĂŒlastamiseks sĂ”ite teha. SĂ”idud olid pĂ”hjendatud, sest O.R. ja M.K. moodustasid perekonna ning on loomulik, et lĂ€hedasi haiglas kĂŒlastatakse. O.R. viibis ravil SA-s TĂK 20.09.200830.09.2008 ja seejĂ€rel SA-s PERH 30.09.2008-29.10.2008. M.K. vĂ€itel sĂ”itis ta Tartusse oma vanemate juurest VĂ€imelast. Arvestades hageja viibimiskoha ja SA TĂK vahemaad (71 km) ning
hageja Tallinnas asuva elukoha ja SA PERH vahemaad (2,8 km) sĂ”itis hageja kĂŒlastuste eesmĂ€rgil (10x142+29x5,6) 1 582,4 km. Kohus lĂ€htus sĂ”idu hinna mÀÀramisel samadest pĂ”hjendusest, mis on esitatud eespool, arvestusega, et statistikaameti kodulehe andmetel oli 2008 ettevĂ”tetes tarbitud kĂŒtuse maksumus bensiini puhul 16,42 krooni liitri ja diiselkĂŒtte puhul 14,68 krooni liitri kohta, keskmine seega 15,55 krooni. Arvestades M.K. lĂ€bisĂ”itu, kuulub tema nĂ”ue hĂŒvitamisele summas 2 460,63 krooni (1 582,4:10x15,55), s.o 157,26 eurot. Kuna O.R. kulud on seotud tema enda kehavigastuste ja tervisekahjustuste raviga, kuuluvad tema poolt nĂ”utud seisuga 21.01.2011 raviasutustes ja taastusravil kĂ€imiseks tehtud transpordikulud hĂŒvitamisele riskivastutusest tulenevalt ja kohus lĂ€htus VĂS § 130 lg-st 1. Esitatud tĂ”enditest nĂ€htub, et O.R. on kĂ€inud arstide visiitidel ja taastusraviseanssidel
korda. Arvestades O.R. tervislikku seisundit, ei ole ta vĂ”imeline kasutama ĂŒhistransporti, sest tal on vĂ€ga raske sĂ”idukitesse siseneda-vĂ€ljuda, ĂŒhistranspordi peatustesse minna jne. Algselt s.o 2008 lĂ”pus 2009 algul, ei olnud ta vĂ”imeline ĂŒldse iseseisvalt liikuma ning teda tuli kanda autosse ja sealt arsti juurde vĂ”i protseduurile. Kostja vastuvĂ€ide, et sĂ”brad viisid O.R. autoga arsti juurde ja protseduuridele, mistĂ”ttu ei ole nĂ”ue pĂ”hjendatud, ei ole asjakohane, sest arvestades arstide juures ja protseduuridel kĂ€imise sagedust, ei saa eeldada, et sĂ”brad seda tasuta teeksid ning on loomulik, et vĂ€hemalt otsene kulu, s.o kulutused kĂŒtusele, tuleks tasuda. Arvestades hageja elukoha (Tallinnas XXX) ja raviasutuste (Ida-Tallinna Keskhaigla Tallinnas Ravi 18 PĂ€rnu mnt 104, SA PERH SĂŒtiste tee 19) vahelisi vahemaid on O.R. vajanud transporti 1 940,2 km lĂ€bimiseks, sh on hageja kĂ€inud 20.03.2009 Tallinnast JĂ”gevale, et vĂ”tta vastu kriminaalasja nr 08260105881 toimiku koopia (edasi-tagasi 300 km). Kulud seoses eelnimetatud sĂ”itudega on 2 815,23 krooni (1 940,2:10x14,51 (keskmine kĂŒtuse hind 2008-2009 jĂ€rgi)), s.o 179,93 eurot. O.R. nĂ”ude osas tulevikus tekkivate transpordikulude hĂŒvitamiseks leidis kohus, et arvestades O.R. tervisekahjustusi, mis takistavad vaba liikumist (eelkĂ”ige liikumistakistus, tasakaaluhĂ€ired, aga ka osteoporoosi tagajĂ€rjed), on tema seisund suures osas pĂŒsiv elu lĂ”puni. SeetĂ”ttu on liikumistakistusest tingitud lisakulutused sellisteks kuludeks, mis kuuluvad VĂS § 130 lg 1 alusel hĂŒvitamisele. Hageja arvestuste kohaselt on tal igakuiselt vajalik teha sĂ”ite 180 km ulatuses, sh arstide juurde ja taastusravile 60 km. Hageja O.R. leidis, et hĂŒvitada tuleks ka tema kĂŒlaskĂ€igud sĂ”prade ja sugulaste juurde. Kohus viimases osas nĂ”udega ei nĂ”ustunud. Kuna O.R. kasutas alaliselt autot ka varem, olid nimetatud sĂ”itudega kaasnevad kulud tal ka varem. Kahju hĂŒvitamine ei tohi vĂ”imaldada kahjustatud isiku alusetut rikastumist kahju pĂ”hjustanud isiku arvel. PĂ”hjendatud on kulud transpordile seoses arstide juures ja taastusravil kĂ€imisega, samuti osaliselt apteegi kĂŒlastamisega. Arvestades eespool otsuse pĂ”hjendustes toodud lĂ€bisĂ”itu ja aega, mille jooksul see lĂ€bisĂ”it on tehtud (nov 2008 â jaan 2011) on keskmiseks kuu lĂ€bisĂ”iduks veidi ĂŒle 70 km. Kohus leidis, et nimetatud suurusjĂ€rgus vĂ”ivad O.R. tervisega seotud sĂ”idud olla ka tulevikus. Arvestades kĂŒtusehindade tĂ”usu viimasel ajal, leidis kohus, et Ă”iglane kĂŒtuse hind on 1,20 eurot liiter ja seega eeldatav kulu seoses transpordiga 8,40 eurot (70:10x1,20), s.o 131,43 krooni kuus. Hageja palus kulude hĂŒvitist alates 19.08.2009, kuid kohus leidis, et nimetatud osas on nĂ”ue alusetu, kuna perioodil 19.09.2008 â 21.01.2011 tehtud kulud transpordile on hageja esitanud eraldi nĂ”udena, mille kohus osaliselt ka rahuldas. Hageja on esitanud tĂ”endid, millest nĂ€htub, et talle vĂ”imaldatakse Tallinna linna poolt invatakso kasutamise teenust kuni 31.07.2011 summas 540 krooni kuu kohta (II kd lk 111). On teadmata, kas pĂ€rast nimetatud kuupĂ€eva hagejale invataksoteenust vĂ”imaldatakse. Seega on nĂ”ue transpordikulude osas pĂ”hjendatud alates 01.08.2011 summas 8,40 eurot kuus. O.R. saamata jÀÀnud tulu nĂ”ude aluseks on VĂS § 130 lg 1 ja § 128 lg 4. Hageja vĂ€ide, et ta oli tööle asumas AS-i Lindorff Eesti vĂ”lanĂ”uete haldaja ametikohale, ei leidnud kohtus tĂ”endamist. Tunnistaja K.K. ĂŒtlusest selgus, et ta oli vaid ĂŒks kandidaat mitmest. Kohus leidis, et rahuldada tuleb O.R. alternatiivne nĂ”ue lĂ€htudes sellest, ta teenis perioodil september 2007 â august 2008
tulu keskmiselt 13 273 krooni kuus. Hageja on kaotanud kasu saamise vĂ”imaluse seoses sellega, et ta on liiklusĂ”nnetuse jĂ€rel tunnistatud 100% töövĂ”imetuks. Kuigi töövĂ”ime kaotus on tuvastatud kuni 30.06.2011, on ilmne, et O.R. ei saa kunagi sel viisil terveks, et naasta tööellu. Seega on tal Ă”igus saada hĂŒvitist osas, milles ta on kostja tegevuse tĂ”ttu kaotanud oma sissetuleku. O.R. l on jÀÀnud saamata tulu jĂ€rgmiselt: perioodil 19.09.2008 â 29.01.2009 kokku 133 pĂ€eva eest, pĂ€evatasu 442,43 krooni, kokku 58 843,19 krooni; perioodil 30.01.2009 â 30.06.2011 kokku saamata 384 917+844,86 krooni, millest tuleb maha arvestada pension ja toetus summas 129 978 krooni, saamata tulu 255 783,86 krooni. Kokku on saamata tuluks perioodil 19.09.2008 â 30.06.2011 314 627,05 krooni, s.o 20 108,33 eurot. Kohus rahuldas nĂ”ude hagis mĂ€rgitust vĂ€iksemas summas, kuna hageja palus hĂŒvitada ka saamata jÀÀnud tulu perioodil 01.09.200818.09.2008, kuid nimetatud perioodil tulu saamata jÀÀmine ei sĂ”ltunud liiklusĂ”nnetusest ja selle tagajĂ€rgedest, seega ei ole nĂ”ue pĂ”hjendatud. O.R. , M.K. ja E.K. mittevaralise kahju hĂŒvitamise nĂ”uete aluseks on kahju tekitamise ajal kehtinud VĂS § 130 lg 2, mille jĂ€rgi hĂŒvitise saamiseks ei pea hageja tĂ”endama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse vĂ”i tervisekahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju hĂŒvitamiseks on juhiseid andnud Riigikohus (lahendid nr 3-2-1-85-08, nr 3-2-1-15209, nr 3-2-1-54-07). Kohus eelpool tuvastas, et kĂ”igile kolmele hagejale tekitati liiklusĂ”nnetusega kehavigastus vĂ”i tervisekahjustus ning kostjal lasub vastutus VĂS §-st 1056 ja §-st 1057 tulenevalt. TĂ”endatud on, et O.R. tervisekahjustused olid kĂ”ige raskemad (avariijĂ€rgne kooma, kaks operatsiooni, poolteist kuud haiglas) ning ka kĂ”ige pĂŒsivamad â eeldatavalt jÀÀb ta kogu eluks tĂ€ielikult töövĂ”imetuks ja tegemist on invaliidistunud isikuga. M.K. oli haiguslehel, kuid on nĂŒĂŒdseks tervistunud, kuigi kurdab mĂ”ningaid jĂ€relmĂ”jusid (vasaku labajala tundlikkus) ja tal on avariist arm jalal. E.K. tervisekahjustused olid kĂ”ige vĂ€iksemad ja möödusid kĂ”ige kergemini. Lisaks fĂŒĂŒsilistele kahjustustele on kĂ”igil hagejatel tekkinud Ă”nnetuse tagajĂ€rjel ka psĂŒĂŒhilised vaevused: - O.R. l on 15.07.2009 diagnoositud traumajĂ€rgne ajukahjustuse sĂŒndroom (I kd lk 54), ta on kĂŒlastanud korduvalt psĂŒhholoogi ja neuroloogi (III kd lk 79-80) ning tema suhtes lĂ€bi viidud psĂŒhholoogilisest intervjuust ilmnes, et tal on hĂ€iritud sotsiaalne adaptsioon, tema toimetulekut hĂ€irivad depressiivsus, vĂ€ljendunud Ă€revus, asteenia, unehĂ€ired; - M.K. on kĂ€inud psĂŒhhiaatri Kaia HĂŒva vastuvĂ”tul ja tema diagnoosiks on posttraumaatiline stressihĂ€ire (III kd lk 81, 247-248); - E. H. K on kĂ€inud seoses hirmuga autosĂ”idu ees ja öise voodimĂ€rgamisega samuti psĂŒhholoogi ja nĂ”ustaja vastuvĂ”ttudel (III kd lk 83, II kd lk 132-133). Kohus arvestas hĂŒvitiste suuruse mÀÀramisel hagejate ja kostja kĂ€itumist seoses liiklusĂ”nnetuse pĂ”hjustamisega. Kriminaalmenetluses tuvastati, et kostja rikkus mitmeid liikluseeskirja nĂ”udeid, mis viisid liiklusĂ”nnetuse pĂ”hjustamiseni, lisaks oli tal lahti turvavöö, hagejad kasutasid nĂ”utud turvavarustust, O.R. sĂ”itis lubatud kiirusega ning ei ole tuvastatud muid vĂ”imalikke liikluseeskirjade rikkumisi tema poolt. Kohus arvestas, et O.R. on kaotanud suure osa oma elukvaliteedist, tal puudub vĂ”imalus aktiivse tegevusega parandada oma majanduslikku olukorda. Teiste hagejate puhul ei kahjustanud Ă”nnetus nende majanduslikku toimetulekut ja kohus arvestas ainult vahetut kehavigastuste ja tervisekahjustustega (sh vajadus psĂŒhhiaatrilise nĂ”ustamise jĂ€rgi) tekitatud valu ja vaeva. Kostja sai samuti Ă”nnetuses kannatada ja tal on Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti 26.02.2009 ja 22.07.2009 otsustega tuvastatud töövĂ”ime kaotus 80% perioodiks 31.07.2009 â 31.07.2010. Kostja vĂ€itel on ta ka pĂ€rast 31.07.2010 töövĂ”imetu, tĂ”endeid kostjal töövĂ”ime
kaotuse tuvastamise kohta esitatud ei ole. Kostja tööandja ĂŒtles tema töölepingu 26.10.2009 ĂŒles. Kostja ei ole esitanud tĂ”endeid enda töötuks registreerimise kohta. Kostja konto vĂ€ljavĂ”ttest nĂ€htub, et töövĂ”imetuspensioni hakkas kostja saama 2009 veebruaris ja selle suurus oli keskmiselt 3 065 krooni, lisaks sotsiaaltoetus 432 krooni. Perioodil oktoober 2008 â aprill 2009 sai kostja ka töövĂ”imetushĂŒvitist. Kohus tuvastas kostjal jĂ€rgmise vara olemasolu: korteriomand JĂ”geva linnas XXX, reaalosa korterile X; korteriomand JĂ”geva linnas XXX, reaalosa korterile X; 1/3 mĂ”ttelist osa kinnistust XXX JĂ”gevamaal XXX vallas XXX kĂŒlas; kinnistu JĂ”geva linnas XXX; sĂ”idukid Honda VT 100C (esmane registreerimine 1996), Honda SC32 (1995), ZIL 495812 (1981) ja GAZ 20 (1957). Kostja vĂ€itel ei ole kinnistud ja sĂ”idukid kuigi vÀÀrtuslikud, sest korteriomandid maksavad 250 000-340 000 krooni ja renoveerimist vajava majaga kinnistu eeldatavalt 195 000 krooni. Kostja seadis kĂ”igile oma kinnistutele ĂŒhishĂŒpoteegi koheselt pĂ€rast seda, kui oli hagi materjalid kĂ€tte saanud (hagimaterjalid kĂ€tte toimetatud 27.08.2009, leping sĂ”lmitud 07.09.2009). Kuna koos hagiga oli esitatud ka hagi tagamise taotlus, mille kohus jĂ€ttis esialgu puuduste tĂ”ttu rahuldamata, siis kostja eeldas, et hagi tagamise taotlus esitatakse uuesti ning koormas kinnistud enne seda. MĂ€rkimisvÀÀrne on, et hĂŒpoteegipidajaks on kostja isa J.S.. Lepingu p 4.1.1 kohaselt tagab hĂŒpoteek tema laenu summas 530 000 krooni, mille vĂ”tmiseks oli leping sĂ”lmitud 19.06.2009. Kostja ei ole tĂ”endanud hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude olemasolu ja seetĂ”ttu on kohtul kahtlus, et tegemist vĂ”ib olla nĂ€iliku tehinguga. Samuti vÔÔrandas kostja 26.01.2010 oma osa OĂ-s Factum. Osa, mille nimivÀÀrtuseks on registrikaardi jĂ€rgi 16 000 krooni ja mille eest talle maksti 15.11.2008 omanikutulu 24 000 krooni ja 12.10.2009 80 000 krooni (vastavalt konto vĂ€ljavĂ”ttele), vÔÔrandmise eest pidi kostja saama tasu, kuid kas ta seda sai ja millises suuruses, see jĂ€i tĂ”endamata. Kahju tekitamise ajal kuulus kostjale veel kaks sĂ”idukit: BMW, registreerimismĂ€rgiga XXX, mis kustutati registrist 21.10.2009, ja BMW, registreerimismĂ€rgiga XXX, esmane registreerimine 2003, mille kostja vÔÔrandas 15.05.2009. JĂ€llegi ei nĂ€htu konto vĂ€ljavĂ”ttest, et kostja oleks sĂ”iduki eest tasu saanud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja asus menetluse ajal oma registritesse kantud vara realiseerima ja varjab sellest saadavat tulu. Kostja soovib end nĂ€idata kui varatut isikut, kelle ainsaks sissetulekuks on töövĂ”imetuspension. Kostja ei ole tĂ”endanud, et tal ka lahendi tegemise ajal on tuvastatud töövĂ”imetus, mistĂ”ttu on vĂ”imalik, et ta saab asuda tööle ja teenida sissetulekut, et hĂŒvitada tekitatud kahjud. Kohus tuvastas, et kostja sai Ă”nnetuses kannatada, viibis haiglas ja talle teostati operatsioon 2008 septembris-oktoobris. Kohtule ei esitatud tĂ”endeid, millest nĂ€htuks, et kostjal on pĂŒsivad tervisekahjustused vĂ”i kehavigastused â töövĂ”imetus on tal tuvastatud kuni 31.07.2010. TervisehĂ€iretele viitavad vaid psĂŒhhiaater dr Peeter LÀÀne tĂ”endid, millest tulenevalt vĂ”ivad kostjal esineda psĂŒhhiaatrilised haigusnĂ€hud, milleks ta vajab ravi, muus osas ei ole kostja halb tervislik seisund lahendi tegemise ajal tĂ”endatud. Kohus asus seisukohale, et Ă”iglaseks ning kĂ”igi menetlusosaliste huve ja vĂ”imalusi arvestavaks mittevaralise kahju hĂŒvitise suuruseks on O.R. puhul 30 000 eurot (469 398 krooni), M.K. puhul 700 eurot (10 952,62 krooni) ja E.K. puhul 100 eurot (1 564,66 krooni). Mittevaralise kahju hĂŒvitiste suuruse mÀÀramisel arvestas kohus kĂ”iki VĂS § 140 lg-s 1 nimetatud asjaolusid. Kohus jagas menetluskulud lĂ€htudes TsMS § 163 lg-st 1 vĂ”rdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
mĂ”istlikkuse pĂ”himĂ”ttest, K. S halvast majanduslikust seisust ning tema alaealise lapse huvidest lĂ€htudes kindlaks kohtuotsuse tĂ€itmine ositi tĂ€htaja jooksul. Apellatsioonkaebuses esitatud pĂ”hjenduste kohaselt: 1) on kohus hinnanud ebaĂ”igesti M. T arvamust, millest tulenevalt on pĂ”hjendatud kostja vĂ€ide, et tema juhitud sĂ”iduauto roolivarras purunes enne Ă”nnetust, muutes auto juhitamatuks ning tingides liiklusĂ”nnetuse. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal objektiivselt vĂ”imalik liiklusĂ”nnetust vĂ€ltida (VĂS § 1057 lg 3; § 1050). Kohus viitab tingivas kĂ”neviisis, et roolivarda purunemist tuleks pigem lugeda Ă”nnetuse tagajĂ€rjeks, mitte ajendiks. JÀÀb ebaselgeks, kas kohus on vĂ€ites kindel vĂ”i mitte. Samuti jÀÀb ebaselgeks kohtu vĂ€ide nagu oleks tegemist âhĂŒpoteetilise nĂ€gemusegaâ; 2) on kohtuotsus seoses hageja M.K. nĂ”udega ĂŒllatuslik. Kohus asus seisukohale, et lĂ€htuda tuleb delikti ĂŒldkoosseisust ja VĂS § 128 lg-st 3. M.K. on oma 26.01.2010 menetlusdokumendis mĂ€rkinud, et tema nĂ”ude aluseks on riskivastutuse regulatsioon ja kahjuna tuleb hĂŒvitada VĂS §-s 130 nimetatud kahju. Kohus ei ole viidanud vĂ”imalusele kvalifitseerida nĂ”ue erinevalt hageja kvalifikatsioonist. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal vĂ”imalust M.K. nĂ”ude uue Ă”igusliku kvalifikatsiooni osas arvamust avaldada. M.K. nĂ”ue ei ole tĂ”endatud. TĂ”endanud ei ole, et E.K. hirmu- ja Ă€revushood on tingitud hagi aluseks olevatest asjaoludest. Esitatud arvetelt ei selgu teenuse sisu ja seotus kĂ€esoleva kaasuse asjaoludega ega ka mitte see, mitu korda on laps nĂ”ustajaid kĂŒlastanud. Samuti ei esitatud ĂŒhtegi tĂ”endit isikliku sĂ”iduauto kasutamise kohta vĂ€idetud ulatuses ja otstarbel. Kohus on kostja viidatud vĂ€ited ebaĂ”igesti tĂ€helepanuta jĂ€tnud. Lisaks on kohtu seisukoht sĂ”iduhinna mÀÀramisel kontrollimatuseni umbmÀÀrane. Selgusetu on, millele tuginedes on kohus jĂ€reldanud, et sĂ”idukite enamlevinud kĂŒtusetarbimine on 10 liitrit 100 kilomeetri kohta. Vahemaa VĂ€ike-Maarja ja Rakvere vahel on maantee, kus ĂŒldreeglina on sĂ”iduki kĂŒtusetarve alati vĂ€iksem kui linnasĂ”idul. Samuti jÀÀb selgusetuks, miks on pĂ”hjendatud arvestada kahjunĂ”uet hĂŒpoteetilisele kĂŒtusetarbimisele tuginedes, kui kohus on aktsepteerinud vĂ€idet, et kasutati isiklikku sĂ”iduautot. Eeltoodust tulenevalt on otsus pĂ”hjendamata ning vastuolus pĂ”himĂ”ttega, et kahju hĂŒvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikas (3-2-1-137-05, 3-2-1-45-08, 3-2-1-85-09). Lisaks peab kohus analĂŒĂŒsima kahjuhĂŒvitise eesmĂ€rki ja ulatust. Kohus VĂS § 127 lg-t 2 kohaldanud ei ole. See on tinginud ebaĂ”ige kohtulahendi, kus M.K. nĂ”ue rahuldati osaliselt vaatamata sellele, et nĂ”ude aluseks olevad kulutused ei saanud mĂ”istlikule isikule ettenĂ€htavad olla (3-2-1-53-06); 3) ei ole hageja M.K. varalise kahju nĂ”ue tĂ”endatud. Kohus ei ole selgitanud, millist transpordivahendit M.K. vĂ€idetavate sĂ”itude tegemiseks kasutas. Isegi kui hageja kasutas sĂ”iduautot (ja mitte ĂŒhistransporti), on kohtuotsus sĂ”idu hinna mÀÀramise osas samuti kontrollimatuseni umbmÀÀrane. NĂ€htuvalt M.K. vĂ€idetest lĂ€biti ka vahemaad VĂ€imelast Tartusse, mis on maantee, kus on sĂ”iduki kĂŒtusetarve vĂ€iksem kui linnasĂ”idul. Kohus on rakendanud ebaĂ”igesti ka delikti ĂŒldkoosseisu regulatsiooni (VĂS § 1043; 3-2-1-30-07). M.K. kahjunĂ”ue ei kuulu rahuldamisele, kuna puudub objektiivne teokoosseis. Nimelt tuvastatakse objektiivse teokoosseisu tasandil ka pĂ”hjuslik seos. PĂ”hjuslik seos omakorda tuvastatakse kahes etapis lĂ€htudes qondition sine qua non testist ning seejĂ€rel tehakse otsus selle kohta, kas rikutud kohustuse eesmĂ€rgiks oli tekkinud kahju Ă€rahoidmine (VĂS § 127 lg 2). M.K. vĂ€idetava kahju Ă€rahoidmine ei ole rikutud kohustuse eesmĂ€rgiks, kuna sellise kahju tekkimine ei saanud olla mĂ”istlikult ettenĂ€htav ning samuti viiks vastupidine seisukoht kahju tekitaja vastutuse kontrollimatult laiaks; 4) ei saa M.K. l olla mittevaralise kahju nĂ”uet. Kohtupraktika (3-1-111-96, 3-2-1-152-09) kohaselt ei anna mitte igasugused psĂŒĂŒhilised ja fĂŒĂŒsilised ĂŒleelamised alust mittevaralise kahju hĂŒvitamiseks. Kohus ei ole selgitanud, millele tuginedes ta leiab, et isik, kes on tĂ€ielikult
tervistunud, kuid kellel esineb labajala tundlikkus (jÀÀb selgusetuks, millega see tĂ”endatud on ja mida see tĂ€hendab) ning kellel on jalal arm, on Ă”igustatud mittevaralise kahju hĂŒvitamisele summas 700 eurot, ja millest tulenevalt ta leiab, et vĂ€ljamĂ”istetud hĂŒvitis vastab kohtupraktikale ja ĂŒhiskonna heaolu tasemele ja on mĂ”istlik kehtinud VĂS § 130 lg 2 mĂ”ttes; 5) ei saa hageja E.K. olla mittevaralise kahju nĂ”uet. Kohus ei ole selgitanud, millele tuginedes ta leiab, et isik, kes Ă”nnetuses sisuliselt kannatada ei saanud ning on tĂ€ielikult tervistunud, on Ă”igustatud mittevaralise kahju hĂŒvitamisele summas 100 eurot, ning millest tulenevalt ta leiab, et vĂ€ljamĂ”istetud hĂŒvitis vastab kohtupraktikale ja ĂŒhiskonna heaolu tasemele ning on mĂ”istlik kehtinud VĂS § 130 lg 2 mĂ”ttes; 6) ei ole kohtuotsus seoses hageja O.R. varalise kahju nĂ”uetega seaduslik ja pĂ”hjendatud. Kohus ei ole vĂ”tnud seisukohta kostja vĂ€idete ja tĂ”endite osas ega analĂŒĂŒsinud tĂ”endeid kogumis. Kostja esitatud tĂ”enditest nĂ€htus, et 2009 kevadel Luige kevadlaadal suhtles O.R. aktiivselt klientidega ja liikus ringi ning, et hageja tervislik seisund ei ole nii raske, kui ta seda vĂ€idab olevat (kĂŒĂŒnarkarkude kasutamine, suutmatus viibida avalikes kohtades ja kanda lĂŒhikesi riideid). Kohus on teinud tunnistaja E.K. ĂŒtluste alusel meelevaldseid jĂ€reldusi selle kohta, kui suur oli hageja osalus mĂŒĂŒgitöös ja kas ta kĂ€itus tervele inimesele omasel viisil (siinkohal ei selgita kohus, mida ta peab silmas terve inimese viisil kĂ€itumise all). O.R. transpordikulude hĂŒvitamise nĂ”ue on tĂ”endamata. Tunnistaja R.L. ĂŒtluste kohaselt kasutati O.R. transportimiseks tema ja teiste hageja sĂ”prade autosid. Haige sĂ”bra transportimine on mittetĂ€ielik kohustus (VĂS § 4) ning O.R. ei ole vĂ€itnud, et ta oleks sĂ”pradele transpordi eest tasunud. Kohus on jĂ€tnud selgitamata invatakso kasutamise mĂ”ju kahjunĂ”udele. Kohus ei ole selgitanud, millega on pĂ”hjendatud transpordikulude nĂ”ude rahuldamine seoses Tallinnast JĂ”gevale kriminaalasja toimiku koopiale jĂ€rele sĂ”itmise osas olukorras, kus toimiku koopia oleks saanud edastada ka postiga. Lisaks ei ole kohtu sĂ”idu hinna mÀÀramise alused Ă”iged ega pĂ”hjendatud juba eespool esitatud pĂ”hjendustel. Kohus ei ole kohaldanud ka VĂS § 127 lg 2 regulatsiooni. Kohtuotsus on vastuolus pĂ”himĂ”ttega, et kahju hĂŒvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikas. Ka O.R. tulevikus tekkivate transpordikulude nĂ”ue on tĂ”endamata. Hageja töövĂ”imetus hinnatakse uuesti 30.06.2011. Tallinna linn vĂ”imaldab talle invatakso teenust kuni 31.07.2011. Otsusest ei selgu, millistel alustel ja ulatuses kohus kĂŒtusehindade tĂ”usu arvestas. SĂ”idu hinna mÀÀramise pĂ”himĂ”tete osas jÀÀb kostja kĂ”igi eespool esitatud vĂ€idete juurde. O.R. saamata jÀÀnud tulu nĂ”ue ei ole tĂ”endatud, kuna ei ole tĂ”endatud, et tal oli kavatsus ja vĂ”imalus tulu saada (3-2-1-50-09, 3-2-151-09). Kohus on teinud meelevaldse jĂ€relduse, nagu ei oleks hageja tööellu naasmine enam kunagi vĂ”imalik. Ei ole selge, kas ja millises summas on kindlustusandja hĂŒvitanud O.R. le töövĂ”imetusest tulenevat saamata jÀÀnud tulu vastavalt LkindlS §-dele 29 ja 30. Kohus on jĂ€tnud analĂŒĂŒsimata ka saamata jÀÀnud tulu nĂ”ude vĂ”imalikkuse normikaitse eesmĂ€rgist lĂ€htudes (VĂS § 127 lg 2). Samuti ei ole deliktilise nĂ”ude puhul vĂ”imalik nĂ”uda saamata jÀÀnud tulu kui puhtmajanduslikku kahju (3-2-1-123-05, 3-2-1-65-05). Kohus on rakendanud ebaĂ”igesti ka VĂS § 128 lg-t 4. Riigikohus on mĂ€rkinud (3-2-1-50-09, 3-2-1-51-09), et saamata jÀÀnud tulu kindlakstegemiseks tuleb isiku vĂ”imalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused selle sissetuleku saamiseks. Seega tulnuks nĂ”udest maha arvata transpordikulud, toitlustamise kulud jms; 7) ei ole kohtuotsus seoses O.R. mittevaralise kahju nĂ”udega seaduslik ja pĂ”hjendatud. Kostja on tĂ”endanud, et hageja tervislik seisund ei ole nii halb, kui ta vĂ€idab. Kohus ei ole selgitanud, millele tuginedes ta leiab, et arvestades ĂŒhiskonna ĂŒldist heaolu taset ja varasemat kohtupraktikat, on hageja Ă”igustatud mittevaralise kahju hĂŒvitamisele summas 30 000 eurot, ja millest tulenevalt ta leiab, et vĂ€ljamĂ”istetud hĂŒvitis on mĂ”istlik VĂS § 130 lg 2 mĂ”ttes;
8) asus kohus ebaĂ”igele seisukohale seoses kostja tervisliku ja majandusliku olukorraga. Kostja on töötu, millist fakti maakohtus ei vaidlustatud. Kostja on töötuna arvele vĂ”etud 03.01.2011, varasemalt ei olnud tal vĂ”imalik end töötuna arvele vĂ”tta halva tervisliku seisundi tĂ”ttu. Kostjal puuduvad vabad rahalised vahendid (apellatsioonkaebuse esitamise seisuga on kostja konto jÀÀk 162,21 eurot). Kostja ainsateks sissetulekuallikateks maakohtu menetluse ajal olid pension ja sotsiaaltoetus. KĂ€esoleval ajal on kostja ainsaks sissetulekuallikaks töötuskindlustushĂŒvitis (2011 mĂ€rtsis 175,57 eurot). Kostjal on alaealine laps, keda ta ĂŒleval peab. Hagi tagamise raames on arestitud kogu kostja vallasvara ja koormatud keelumĂ€rkega kinnisvara. Kohus on jĂ€tnud tĂ€helepanuta kostja vĂ€ited oma varalise seisu kohta enne Ă”nnetuse toimumist. Kostja netosissetulek 2007 oli 69 637 krooni ja pĂ€evasissetulek vaid 174 krooni. PĂ€rast Ă”nnetuse toimumist oli kostja sunnitud mitmeid laene vĂ”tma. Kostja oli sunnitud kinnistud koormama vĂ”lausaldaja nĂ”udel. JÀÀb selgusetuks, kuidas oleks kostja veel pidanud oma majanduslikku olukorda tĂ”endama. Kostja tervislik seisund ei vĂ”imaldanud tal kohtuistungitest osa vĂ”tta. Kohus on ebaĂ”igesti jaganud poolte tĂ”endamiskoormise, rikkudes TsMS § 230 lg-t 2. Otsus on kostja majandusliku olukorra osas ka vastuoluline, kuna otsuse menetluskulusid puudutavas osas on Ă”igesti viidatud, et kostja oli sunnitud keelduma hagejate pakutud kompromissist, kuna kostja majanduslik seis on vĂ€ga halb. Kohus ei ole kostja halba majanduslikku seisu arvestanud, rikkudes VĂS § 140 ning minnes vastuollu Riigikohtu praktikaga. Kohus on tuvastanud, et kostja sai Ă”nnetuse tagajĂ€rjel raskelt kannatada ja muutus 80% ulatuses töövĂ”imetuks ning kostjal esinevad psĂŒhhiaatrilised haigusnĂ€hud, kuid ei selgu, kas ja millises ulatuses arvestas kohus kostja tervislikku seisundit nĂ”uete rahuldamisel. Ka kostja tervislik seisund on aluseks kahjunĂ”uete vĂ€hendamisele (VĂS § 140); 9) on kohus ebaĂ”igesti kohaldanud TsMS § 190 lg-t 3, mĂ”istes kostjalt riigituludesse 60% ulatuses vĂ€lja hagejate poolt tasumisele kuulunud riigilĂ”ivu. TsMS § 190 lg 3 reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja on saanud menetlusabi. Hagejad olid riigilĂ”ivu tasumisest vabastatud seaduse alusel (RLS § 22 lg 1 p 11). Eeltoodud seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-06, kus on RLS § 22 lg 1 osas leitud, et kostjalt ei saa riigilĂ”ivu tasumist nĂ”uda ka juhul, kui hagi rahuldatakse; 10) on kohus jaganud menetluskulud ebaĂ”igesti, jĂ€ttes tĂ€helepanuta, et hagejad loobusid 26.11.2009 avaldusega hagist osaliselt ning kostja soovis 28.12.2009 menetlusdokumendis oma menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmist hagejatelt. Kohus rahuldas hagejate avalduse hagist osaliseks loobumiseks 26.01.2010 mÀÀrusega, kuid on jĂ€tnud hagist osalise loobumise kohtuotsuses tĂ€ielikult tĂ€helepanuta, rikkudes TsMS § 168 lg-t 4 ja § 429 lg-t 3. Samuti on kohus jĂ€tnud lahendamata kostja taotluse.
1) on kohus O.R. , M.K. ja M.K. kantud transpordikulutuste nĂ”uetega seoses rikkunud TsMS § 436 lg-t 4, tuginedes sĂ”idukite enamlevinud kĂŒtusetarbimisele 10 liitrit 100 km kohta ning statistikaameti andmetele ettevĂ”tetes tarbitud kĂŒtuse maksumuse kohta 2008 ja 2009. Sellega on kohus tuginenud otsuse tegemisel asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. PĂ”hjendamatu ning hagejate seisukohti vÀÀriti mĂ”istev on pĂ”hjendus, et VV 14.07.2006 mÀÀruse nr 164 kohaldamiseks puudub alus. Hagejad ei ole tuginenud mÀÀrusele nr 164, vaid on ĂŒksnes arvutuste tegemisel analoogia korras aluseks vĂ”tnud selles sĂ€testatud kilomeetri hinna 4 kr/km (0,26 eurot/km) kui objektiivse ning keskmistest taksokilomeetri maksumusest (6-7 kr/km, 0,45 eurot/km) soodsama, mistĂ”ttu ei ole tegemist hĂŒvitise suurusega, mille vĂ€ljamĂ”istmisel hagejad rikastuksid pĂ”hjendamatult kostja arvel; 2) jÀÀb O.R. igakuiste transpordikulude nĂ”ude osas eelpool toodud seisukoha juurde osas, mis puudutab kilomeetri hinda. O.R. on igakuise transpordikulude hĂŒvitise (2 012 krooni,
eurot) arvutamisel arvesse vĂ”tnud jĂ€rgmiseid igakuiseid sĂ”ite â olmesĂ”idud 120 km, arstivisiitidele ja raviprotseduurile 60 km, sotsiaalse suhtlemise eesmĂ€rgil tehtavad sĂ”idud pereliikmete, lĂ€hedaste, sĂ”prade juurde 458 km. Viimaste sĂ”itude osas on O.R. mĂ€rkinud, et kuivĂ”rd ta ei ole ise vĂ”imeline liiklusĂ”nnetuse tagajĂ€rjel saadud silmavigastuse tĂ”ttu sĂ”idukit juhtima, teeb seda M.K. , kes samuti osaleb kĂŒlastustel, ning seega on O.R. arvestanud enda kuludena vaid nimetatud teekondade ĂŒhe suuna maksumuse. Arvestades, et kostja pĂ”hjustatud liiklusĂ”nnetuse tĂ”ttu on O.R. 100% töövĂ”imetu, olulise liikumispiiranguga ning teiste mĂ€rkimisvÀÀrsete tervisekahjustustega isik, on pĂ”hjendatud, et kostja hĂŒvitab O.R. le ka sĂ”idukulud seonduvalt olmesĂ”itudega (nt apteegisĂ”idud, kindlustusse sĂ”idud, kuna vajalik on esitada dokumente ravimite ja abivahendite hĂŒvitamiseks) ja sotsiaalse suhtlemisega (see on vajalik arvestades O.R. vaimset tervislikku seisundit, mh hĂ€iritud psĂŒhhosotsiaalne adaptsioon; suhtluse vajalikkust on rĂ”hutanud tunnistajad R.L., K.V., E.K.). Enne liiklusĂ”nnetust piirnesid O.R. sĂ”idud peamiselt tööl kĂ€imisega, millega kaasnes suhtlemine teiste inimestega, samuti keskkonnamuutus. KĂ€esoleval ajal on vĂ€ltimatu, et ta realiseeriks oma sotsiaalse suhtlemise vajaduse teistsugusel viisil. O.R. vajab ka sotsiaalset taastumist. Vastav nĂ”ue on kooskĂ”las VĂS § 130 lg-s 1 sĂ€testatuga, millise kohaselt tuleb tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise korral hĂŒvitada ka vajaduse suurenemisest tekkinud kahjud. NĂ”ustuda ei saa kohtu seisukohaga, et vastav nĂ”ue alates 19.08.2009 on pĂ”hjendamatu, kuna lisaks raviga seonduvatele sĂ”itudele on vajalikud ka olme ja sotsiaalse suhtlemise eesmĂ€rgil tehtud sĂ”idud. Kohus ei saanud esitatud tĂ”enditele tuginedes asuda seisukohale, et igakuiselt hĂŒvitatakse O.R. le invatakso kuukaardi alusel 540 krooni. Tegemist on kuulimiidiga, mille piires on vĂ”imalik teenust kasutada, kuid igal juhul on kohustus 1â4 ulatuses omaosaluseks. Invataksokaart on vĂ€ljastatud 19.11.2009, seega ei ole vĂ”imalik arvestada kaardi alusel saadavat soodustust eelneva perioodi eest. KĂ€esoleval ajal on invatakso kuulimiit koos omaosalusega 32 eurot. O.R. jÀÀb ka alternatiivse nĂ”ude juurde, mille kohaselt tasuks kostja transporditeenusega seotud kulude katteks ĂŒhekordse maksena 6 391 eurot, milline nĂ”ue on kooskĂ”las Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-76-08. Vastava summa eest on vĂ”imalik osta kasutatud sĂ”iduauto, millega hagejat transporditakse. Ăhekordse summa tasumine on kostja huvides, arvestades, et nĂ”utav igakuine summa (129 eurot) moodustab 4 aastaga ĂŒhekordse summa; 3) ei ole E.K. vĂ€lja mĂ”istetud mittevaralise kahju hĂŒvitis kooskĂ”las VĂS § 130 lg-ga 2. Riigikohtu seisukoha kohaselt (3-2-1-19-08) on olulisimaks mittevaralise kahju hĂŒvitamise juhtumiks VĂS § 130 lg 2, mille kohaselt tuleb mittevaralise kahju hĂŒvitamiseks maksta kannatanule alati vĂ€lja mĂ”istlik rahaline hĂŒvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus vĂ”i kahjustati tema tervist. Juhtudel, kui mittevaralise kahju hĂŒvitamine on ette nĂ€htud piiranguteta (st isikukahju tekitamise juhud), peaks ka vĂ€ljamĂ”istetavad hĂŒvitised olema ĂŒldjuhul suuremad kui juhtudel, kui mittevaralise kahju hĂŒvitamine on piiratud. E.K. mittevaralise kahju nĂ”ue summas 1 598 eurot on ÀÀrmiselt mĂ”istlik, arvestades liiklusĂ”nnetuse asjaolusid, mida
K, kes oli liiklusĂ”nnetuse toimumise ajal vaid 8-aastane, vahetult tajus ning lĂ€bi elas. Tema ei kaotanud Ă”nnetuse tagajĂ€rjel teadvust, ta oli autos turvatooli kinnitatud ning nĂ€gi O.R. seisundit, tema vigastusi (rohkelt haavu, verd), kuulis valukarjeid, tajus tekkinud paanikat. Alates 2009 novembrist kĂ€ib E. H. K psĂŒhholoogilises nĂ”ustamises Tiina Teska juures, kelle teatise kohaselt vajab laps nĂ”ustamist pĂ€rast 19.09.2008 liiklusĂ”nnetust seoses psĂŒĂŒhilise ebastabiilsusega, mis vĂ€ljendub hirmu- ja Ă€revushoogudes ning öises voodimĂ€rgamises; tegemist on posttraumaatilise stressihĂ€irega ja soovitav on toetava teraapia jĂ€tkamine koos perekonnaga. Laps on seoses liiklusĂ”nnetusest saadud ĂŒleelamistega kĂŒlastanud erinevaid spetsialiste (psĂŒhhiaater, psĂŒhholoog). Lapse vanaema T.K. on andnud tunnistajana ĂŒtlusi, et laps tunneb ennast kuni praeguseni autosĂ”idu ajal ebakindlalt ja kardab. Ărevuse tĂ”ttu tekkis öine voodimĂ€rgamine, eriti juhtudel, kui oli teada, et ees on pikem autosĂ”it. Ei ole teada, kuidas psĂŒĂŒhilised lĂ€bielamised mĂ”jutavad E.K. t tĂ€iskasvanueas. Kohus on rikkunud TsMS § 232 lg 1; § 243 lg 1; § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 norme; 4) olnuks pĂ”hjendatud jĂ€tta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda, kuivĂ”rd kohus rahuldas hagi summas 51 448,90 eurot (805 000 krooni), s.o isegi suuremas summas, kui pakkusid kompromissina hagejad (kokku 700 000 krooni).
Asjas on tĂ”endatud, et vajadus kĂ€ia E.K. ga erinevate spetsialistide vastuvĂ”ttudel on otseselt seotud liiklusĂ”nnetusega. M.K. elukaaslane J.R. andis kohtuistungil tunnistajana ĂŒtlusi, et pere on pöördunud lapsega psĂŒhholoogide poole seonduvalt liiklusĂ”nnetusega ning psĂŒhholoogid vĂ”tavad vastu Rakveres. Hagiavaldusele olid lisatud tĂ”endid selle kohta, et perearst on suunanud lapse 27.03.2009 dr Viigi juurde diagnoosiga traumajĂ€rgne paanikahĂ€ire ja samal kuupĂ€eval on esitatud Mari Viik OĂ poolt sularahaarve E.K. visiiditasu eest, 03.04.2009, 16.10.2009 ja 10.11.2009 on esitatud sularahaarve Tiiu Tandre OĂ poolt. Mari Viik ja Tiiu Tandre on psĂŒhhiaatrid, kes vĂ”tavad vastu Rakveres. Samuti on M.K. kinnitanud, et on kasutanud sĂ”itudeks isiklikku sĂ”iduautot. Alates 2009 novembrist kĂ€ib laps perekonsultatsioonide vormis toimuvas psĂŒhholoogilises nĂ”ustamises Tiina Teska juures, kelle teatise kohaselt vajab laps nĂ”ustamist pĂ€rast 19.09.2008 liiklusĂ”nnetust seoses psĂŒĂŒhilise ebastabiilsusega, mis vĂ€ljendub hirmu- ja Ă€revushoogudes ning öises voodimĂ€rgamises; tegemist on posttraumaatilise stressihĂ€irega ning soovitav on toetava teraapia jĂ€tkamine koos perekonnaga. Kostja, juhtides sĂ”idukit kiirusega 114 km/h kohas, kus on piirkiiruseks 90 km/h, samuti tehes möödasĂ”itu kohas, kus see ei ole lubatud, pidi ette nĂ€gema, et tema tegevuse tulemusel vĂ”ib aset leida liiklusĂ”nnetus ja on ilmne, et kui liiklusĂ”nnetus toimub kahe auto osalusel, saavad selles viga ka teised isikud, samuti on ilmne, et vigastustega kaasnevad kulud. Seega kĂ”nealused kahjulikud tagajĂ€rjed olid ettenĂ€htavad mĂ”istlikule isikule (VĂS § 127 lg 2). Kohus on kontrollinud kahjuhĂŒvitusnĂ”uet kahju hĂŒvitamise eesmĂ€rgi kaudu, s.o tuvastades pĂ”hjusliku seose kostja kĂ€itumise liiklusĂ”nnetuse pĂ”hjustamisel ja E.K tekkinud tervisekahjustuste ning M.K. l sellest tekkinud varalise kahju vahel; 4) ei ole kohus M.K. kahjunĂ”ude osas rikkunud materiaalĂ”iguse normi. Kahju tekkimine (sĂ”idukulud) ja kostja Ă”igusvastane sĂŒĂŒline tegu on omavahel pĂ”hjuslikus seoses, sest kui O.R. ei oleks sattunud Ă”nnetuse tagajĂ€rjel haiglasse, ei oleks M.K. l olnud vajadust nimetatud sĂ”ite teha; 5) on kohtuotsus M.K. mittevaralise kahju nĂ”ude osas seaduslik ja pĂ”hjendatud. M.K. le ei ole vĂ€lja mĂ”istetud hĂŒvitist pelgalt fĂŒĂŒsiliste vigastuste eest, vaid kohus on selgelt osundanud, et lisaks fĂŒĂŒsilistele kahjustustele on kĂ”igil hagejatel tekkinud Ă”nnetuse tagajĂ€rjel ka psĂŒĂŒhilised vaevused. PsĂŒhhiaater Kaia HĂŒva 29.01.2010 teatisest tuleneb, et M.K. kĂ€ib psĂŒhhiaatri vastuvĂ”ttudel alates 29.11.2009 ning diagnoosiks on posttraumaatiline stressihĂ€ire, mille pĂ”hjustajaks on liiklusavarii. Kohus on pĂ”hjalikult analĂŒĂŒsinud asjaolusid, sh hagejate kehavigastusi, tervisekahjustusi, poolte kĂ€itumist seoses liiklusĂ”nnetuse pĂ”hjustamisega, kostja majanduslikku ja tervislikku olukorda ning poolte osundatud kohtulahendeid mittevaralise kahju kohtuasjades; 6) on pĂ”hjendamatu kostja seisukoht, et kostja, kes pĂ”hjustas liiklusĂ”nnetuse oma hoolimatu ja seadusevastase tegevusega, ei vastuta Ă”nnetuse tagajĂ€rjel lapsel (E.K. ) tekkinud vaimse tervise kahjustuse ning seega tekkinud mittevaralise kahju eest; 7) on tĂ€iesti alusetu kostja vĂ€ide, et O.R. tervislik seisund ei ole nii halb nagu ta vĂ€idab. Asjaolu, et kohus ei ole asunud tĂ”endeid (sh videosalvestist) analĂŒĂŒsides sellisele seisukohale, nagu seda ootas kostja, ei tĂ€henda, et kohus ei ole seaduses sĂ€testatud korras tĂ”endeid hinnanud. Kohus on ekslikult mĂ€rkinud otsuses, et O.R. le on teostatud kaks operatsiooni. Tegelikkuses on O.R. le tehtud viis operatsiooni â lisaks kohtuotsuses nimetatutele 01.10.2008 SA-s PĂ”hja-Eesti Regionaalhaigla kandluu murru verine repositsioon ja fiksatsioon ning AS-s Ida-Tallinna Keskhaigla 09.03.2010 silmaoperatsioon seoses kahelinĂ€gemisega ja 25.01.2011 tĂ€iendav silmaoperatsioon. Ăhestki meditsiinidokumendist ei nĂ€htu, et O.R. oleks tervistunud; 8) on O.R. transpordikulude nĂ”ude osas tĂ”endanud, et ta vajab regulaarselt meditsiinilist abi ning kĂ€ib pidevalt arstide vastuvĂ”ttudel ja taastusraviprotseduuridel. Kohus on arvestanud ka invataksokaardiga. Kostja on esmakordselt apellatsioonkaebuses esitanud vĂ€ite selle kohta, et
pĂ”hjendamatu on rahuldada O.R. nĂ”ue transpordikulude osas ulatuses, mis hĂ”lmab Tallinnast JĂ”gevale kriminaalasja toimiku koopiale jĂ€rele sĂ”itmist. Kriminaalmenetluse seadustik ei nĂ€e ette vĂ”imalust edastada kannatanule toimiku koopia posti teel; 9) on saamata jÀÀnud tulu arvestatud ajani, milleni O.R. le on mÀÀratud töövĂ”ime kaotus 100% (s.o kuni 30.06.2011). VĂ”laĂ”igusseadus I kommenteeritud vĂ€ljaande § 130 kommentaarist 4.2 tuleneb, et seadusandja on sidunud isiku vĂ”imaluse tulu teenida tema vĂ”imalusega tööd teha, s.o töövĂ”imega. Enne liiklusĂ”nnetust oli O.R. 100% töövĂ”imeline, seega oli tal vĂ”imalus tööl kĂ€ia ning tulu teenida. Kohtuvaidlus ERGO Kindlustuse AS-ga oli seotud O.R. le makstud ajutise töövĂ”imetuse hĂŒvitamise arvutamise alustega. O.R. ajutine töövĂ”imetus kehtis perioodil 19.09.2008 â 29.01.2009. Saamata jÀÀnud tulu nĂ”ue kostja vastu on esitatud perioodi 19.09.2008 â 30.06.2011 kohta. ERGO Kindlustuse AS on samaselt hagejatega 18.02.2010 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostja vastu esitatud nĂ”uded ei ole samasisulised kindlustusandja poolt kannatanutele hĂŒvitatud kahjudega ja puudub Ă”iguslik alus esitada tulevikus kindlustusandja vastu nĂ”udeid. Tsiviilasjas nr 2-09-22759 jĂ€i O.R. nĂ”ue kindlustusandja vastu rahuldamata. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-53-06) ja VĂ”laĂ”igusseaduse kommenteeritud vĂ€ljaandest (lk 691) on ebaĂ”ige kostja vĂ€ide, justkui ei kuuluks kahjustatud isiku töövĂ”imetusest tekkinud kahju, s.o saamata jÀÀnud tulu, VĂS § 127 lg-st 2 tulenevalt hĂŒvitamisele. Vastupidi, VĂS § 1056 kaitse-eesmĂ€rk on tagada kahjustatud isikule VĂS §-s 130 sĂ€testatud kahju hĂŒvitamine. Kostja viidatud toitlustamise kulud jms ei ole sissetuleku saamiseks vajalikud kulud, samuti puudub pĂ”hjus asuda seisukohale, et O.R. oleks pidanud tulu teenimiseks tegema kulutusi transpordile, mistĂ”ttu ei ole kohus pĂ”hjendatult vastavaid paljasĂ”nalisi umbmÀÀraseid kulutusi saamata jÀÀnud tulu nĂ”udest maha arvestanud. O.R. on nĂ”ude esitamisel arvestanud toetusi ja pensioni, milliseid on arvestanud otsuse tegemisel ka kohus; 10) on O.R. piisavalt tĂ”endanud liiklusĂ”nnetuse tagajĂ€rgi oma tervisele, sh vaimsele tervisele. O.R. kasuks vĂ€ljamĂ”istetud mittevaralise kahju hĂŒvitis on VĂS § 130 lg 2 tĂ€henduses mĂ”istlik ning kooskĂ”las ĂŒhiskonna ĂŒldise heaolu taseme ja kohtupraktikaga; 11) tĂ”endab kostja pangakonto vĂ€ljavĂ”te (19.09.2008 â 03.12.2009), et kostja rahaline seis, likviidsus, oli Ă”nnetuse jĂ€rgselt vĂ€ga hea, kuid vahetult pĂ€rast liiklusĂ”nnetust on kostja asunud oma vara vĂ€hendama. Juba 16.10.2008 oli kostja tervis sedavĂ”rd korras, et ta sai sularahaautomaadist ĂŒhel pĂ€eval viiel erineval korral vĂ€lja vĂ”tta kokku 50 000 krooni; 25.11.2008 on kostjale makstud OĂ Factum dividende 24 000 krooni; 31.12.2008 on kostja arveldusarvelt konverteeritud 156 716 krooni eurodeks; perioodil 10.04.2009-01.12.2009 on kostja vĂ”tnud sularahaautomaadist vĂ€lja 190 000 krooni; 28.04.2009 on kostja kandnud endale ĂŒle 156 200 krooni; 22.10.2009 on kostjale makstud OĂ Factum dividende 80 000 krooni. Lisaks nĂ€htuvad kontovĂ€ljavĂ”ttelt erinevad ĂŒlekanded erinevatelt(-le) eraisikutelt(-le). Kostja ema ja isa on talle ĂŒle kandnud nn ettemaksuna X eest kokku 80 000 krooni. Kostjal oli vĂ”imalus ilmuda kohtuistungitele ning anda vande all seletusi oma varandusliku seisundi kohta, seda kostja ei teinud. Kohus juhtis kostja esindaja tĂ€helepanu asjaolule, et kostja vĂ€idetud asjaolud vajavad tĂ”endamist. Eeltoodust tulenevalt on tĂ€iesti ebaĂ”ige kostja vĂ€ide, et tema ainsateks sissetulekuallikateks maakohtu menetluse ajal olid pension ja sotsiaaltoetus. Asjaolu, et kostja on alates 03.01.2011 töötuna arvele vĂ”etud, ei tĂ”enda samuti, et kostja majanduslik seis on halb. Asjas puudub kostja pangakonto vĂ€ljavĂ”te perioodist 03.12.2009 kuni maakohtu otsuseni, apellatsioonkaebusele on lisatud kontovĂ€ljavĂ”te alates 2010 septembrist. Kostja on koormanud kĂ”ik talle kuuluvad kinnistud hĂŒpoteekidega oma isa kasuks pĂ€rast seda, kui oli teada saanud maakohtu 04.09.2009 mÀÀrusest, millega mÀÀrati seada vara kĂ€sutamise keelumĂ€rked kostjale kuuluvatele kinnistutele, varem olid kinnistud vabad igasugustest koormatistest. Lisaks vÔÔrandas kostja kohtumenetluse ajal (29.01.2010) OĂ Factum osa, sĂ”iduk BMW 5401 on
21.10.2009 kustutatud seoses kasutamisest loobumisega, sĂ”iduk BMW 530D on 15.05.2009 vÔÔrandatud G.A.. Hagimenetluses peab kumbki pool tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited. Kostja on paljasĂ”naliselt sedastanud, et kinnistute koormamine hĂŒpoteegiga toimus tema vĂ”lausaldaja nĂ”udel, kes on talle laenu andnud kĂ€esoleva Ă”igusvaidluse finantseerimiseks (28.12.2009 menetlusdokument) vĂ”i, et Ă”nnetusega seotud Ă”igusvaidluse finantseerimiseks on kostja olnud sunnitud mitmeid laene vĂ”tma (02.10.2009 menetlusdokument). Kostja ei ole esitanud ĂŒhtegi dokumenti, mis tĂ”endaks laenu vĂ”tmist, ega ole isegi mĂ€rkinud, kes on tema vĂ”lausaldajaks. Hagejad on esitanud koopia kostja ning tema isa J.S. vahel 07.09.2009 sĂ”lmitud notariaalsest ĂŒhishĂŒpoteegi seadmise lepingust. KuivĂ”rd lepingu p-st 4.1.1 tuleneb, et ĂŒhishĂŒpoteegiga on tagatud kĂ”ik J.S. kui hĂŒpoteegipidaja nĂ”uded kostja vastu, mis tulenevad hĂŒpoteegipidaja ja kostja vahel 19.06.2009 sĂ”lmitud laenulepingust summas 530 000 krooni, on ÀÀrmiselt ebausutav, et kostja prognoosis juba 19.06.2009, s.o kaks kuud varem, et tema vastu esitatakse kohtusse nĂ”uded, ning sĂ”lmis tulevikuks lepinguid Ă”igusvaidluse rahastamiseks. Isikul on vĂ”imalik taotleda menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tĂ”ttu menetluskulusid tasuda, samuti on ebausutav, et isa, teades poja rasket majanduslikku olukorda, seadis poja temale kuuluvate kinnistute koormamisega veelgi halvemasse seisu. Kohus on arvestanud kostja tervisliku seisundiga ulatuses, milles see on leidnud tĂ”endamist. Kostja vaimse tervise kohta esitatud tĂ”endid tĂ”endavad ĂŒksnes seda, et kostjal ei ole vĂ”imalik ilmuda konkreetsetele kohtuistungitele, mitte liiklusĂ”nnetusega seotud pĂŒsivaid tervisekahjustusi. Eelnevalt oli kostja esitanud ainsa tema tervist puudutava tĂ”endina 14.10.2008 isiku ekspertiisiakti nr 137 (koostatud liiklusavarii jĂ€rgselt meditsiinidokumentide pĂ”hjal seisuga 29.09.2008). Kostjale oli mÀÀratud töövĂ”ime kaotus 80% ĂŒheks aastaks ja seda ei ole pikendatud, mis samuti tĂ”endab, et kostja tervislik seisund ei ole halb; 12) ei ole kostja mĂ€rkinud, millised oleksid osamakse suurused, mida tal oleks vĂ”imalik tasuda. Eeltoodust tulenevalt on arusaamatu kostja etteheide, et kohtu mÀÀratud osade kaupa tasumine ei ole mĂ”istlik. Kostja ei ole tĂ”endanud oma rasket majanduslikku olukorda, samuti seda, et tema alaealine laps satuks raskesse olukorda; 13) on kostjalt pĂ”hjendatult TsMS § 190 lg 3 alusel riigilĂ”iv vĂ€lja mĂ”istetud. RLS § 22 lg 1 p 11 eesmĂ€rk on vabastada riigilĂ”ivust kahju kannatanud isik, mitte kahju tekitanud isik. PĂ”hjendamatu on kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-139-06, kuivĂ”rd selles on kĂ€sitletud töövaidlusega seonduvat riigilĂ”ivuvabastust; 14) loobus O.R. esitatud nĂ”uetest summas 12 549,65 krooni (802 eurot) ning sedagi menetluse algfaasis. Loobutud nĂ”uded moodustavad O.R. nĂ”udest ca 0,8%, seega ei saanud loobumine mĂ”jutada menetluskulude jaotust kohtuotsuses.
alusena ei ole kohane, kuna viidatud Ă”iguslik regulatsioon ei kata nĂ”udeid seoses sotsiaalse suhtlusega. Asjas on tĂ”endatud, et O.R. sotsiaalne integreerimine vĂ”i taastumine ei ole vajalik, kuna juba 2009 ei olnud tal takistusi tegeleda laadal mĂŒĂŒgitööga. VĂ€idetavad sotsiaalseks taastumiseks vajalikud sĂ”idud on esitatud kontrollimatuseni umbmÀÀrastena ning on tĂ€ielikult tĂ”endamata. Kohus on Ă”igesti leidnud, et O.R. nĂ”ue kulude hĂŒvitamiseks alates 19.08.2009 on alusetu, kuna viidatud perioodi kohta on ta esitanud eraldi nĂ”ude. Selgitused invatakso teenuse osas on esitatud alles vastuapellatsioonkaebuses; 3) ei kuulu vastuapellatsioonkaebus E.K. mittevaralise kahju nĂ”ude osas rahuldamisele. JÀÀb selgusetuks, milliseid olukordi peab hageja silmas juhtude all, mil mittevaralise kahju hĂŒvitamine on piiratud vĂ”rrelduna nĂ€iteks VĂS § 130 lg-s 2 sĂ€testatuga. Kehtiv Ă”igus ja kohtupraktika sĂ€testavad nĂ”uded, mida peab mittevaralise kahju hĂŒvitamise nĂ”ude puhul analĂŒĂŒsima ning hageja tĂ”lgendus ei ole asjakohane ega Ă”ige; 4) on kohus Ă”igesti jĂ€tnud kohaldamata TsMS § 163 lg 2, kuna kostja keeldumine kompromissist oli tingitud objektiivsetest asjaoludest, s.o kostja vĂ€ga halvast majanduslikust seisust, mis ei oleks vĂ”imaldanud kompromissi tĂ€ita.
seoses talle tervisekahju esitamisega ning seetÔttu ei ole nÔue riigilÔivuvaba ja M.K. on tasunud nÔude esitamisel 1 400 krooni. M.K. transpordikulude nÔude rahuldas maakohus summas 157,26 eurot ning selles osas maakohtu otsuse vaidlustamisel pidi apellant tasuma riigilÔivu 63,91 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel on apellant tasunud riigilÔivu 63,91 eurot. Kuigi apellatsioonkaebuse pÔhjendustes on apellant mÀrkinud, et riigilÔiv on tasutud M.K. rahuldatud nÔude vaidlustamise eest, on maksekorraldusele mÀrgitud, et nimetatud summa on tasutud riigilÔivuna apellatsioonkaebuse esitamisel ning seetÔttu saab tasutud riigilÔivu kÀsitleda M.K. nÔude vaidlustamisel tasutud riigilÔivuna.
oli hagejal vÔimalik aluseks vÔtta tema poolt transpordiks kasutatud konkreetse sÔiduauto kulud, kuid ta ei ole seda teinud.
kahju Ă€rahoidmine ei olnud selle kohustuse vĂ”i sĂ€tte eesmĂ€rgiks, mille rikkumise tagajĂ€rjel kahju hĂŒvitamise kohustus tekkis. Antud juhul VĂS § 1056 kaitse-eesmĂ€rk on tagada kahjustatud isikule VĂS §-s 130 sĂ€testatud kahju hĂŒvitamine, sh ka kahjustatud isiku töövĂ”imetusest tekkinud kahju hĂŒvitamine. TĂ”endatud ei ole, et kostja poolt viidatud toitlustamise kulud, kulutused transpordile jms oleksid sissetuleku saamiseks vajalikud kulud ning seetĂ”ttu maakohus pĂ”hjendatult ei ole vastavaid kulutusi saamata jÀÀnud tulu nĂ”udest maha arvestanud. Saamata jÀÀnud tulu suuruse mÀÀramisel on maakohus Ă”igustatult arvestanud O.R. poolt saadavaid toetusi ja pensioni. Asja materjalidest nĂ€htuvalt oli kohtuvaidlus ERGO Kindlustuse AS-ga seotud O.R. le makstud ajutise töövĂ”imetuse hĂŒvitamise arvutamise alustega ning tsiviilasjas nr 2-09-22759 jĂ€i O.R. nĂ”ue kindlustusandja vastu rahuldamata.
kĂ€inud psĂŒhhiaatri vastuvĂ”tul ja tal diagnoositi posttraumaatiline stressihĂ€ire (kd III tl 81, 247248). Maakohus on Ă”igesti arvestanud mittevaralise kahju suuruse mÀÀramisel M.K. l liiklusĂ”nnetuse tagajĂ€rjel tekkinud tervisekahju tagajĂ€rgi, samuti rikkumise laadi ja raskust, ĂŒhiskonna ĂŒldist heaolu taset ja poolte majanduslikku olukorda ning mÀÀranud mittevaralise kahju hĂŒvitiseks 700 eurot. Maakohus on lĂ€htunud asjakohastest kaalutlustest, ei ole ĂŒletanud diskretsiooni piire ning seetĂ”ttu puudub ringkonnakohtul alus muuta selles osas maakohtu otsust.
apellatsioonkaebus
jÀtta
rahuldamata
ja
1056, 1057 ja 130 lg 1, sest M.K. on nĂ”ude esitanud oma alaealisele pojale tervise kahjustamisega tekitatud kahju hĂŒvitamiseks, s.o sisuliselt on ta oma nĂ”ude esitanud alaealise lapse huvides. LĂ€htudes tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse § 8 lg 2 teisest lausest, on alla 18aastane isik tsiviilĂ”iguslikult piiratud teovĂ”imega ega oma TsMS § 202 lg 2 esimese lause jĂ€rgi tsiviilkohtumenetluse teovĂ”imet. Alaealist last esindab TsMS § 217 lg 3 jĂ€rgi kohtus tema seaduslik esindaja. Seega on M.K. esitanud nĂ”ude oma alaealise lapse esindajana ning nĂ”ue kuulub rahuldamisele lapse, mitte tema esindaja, kasuks. Ăiguslikult oleks Ă”igem, kui vastava nĂ”ude oleks esitanud E. H. K, kuid ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oleks liiga formaalne jĂ€tta nĂ”ue tĂ€ielikult rahuldamata vaid pĂ”hjusel, et alaealise lapse esindaja esitas nĂ”ude omal nimel. LĂ€htudes eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et ka transpordikulude nĂ”udes tuleb lugeda hagejaks E. H. K ning tema kasuks tuleb vĂ€lja mĂ”ista transpordikulud summas 21,52 eurot.
29.09.2008). Kostjale oli mÀÀratud töövĂ”ime kaotus 80% ĂŒheks aastaks ja seda ei ole pikendatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tĂ”endanud oma rasket majanduslikku olukorda, samuti seda, et tema alaealine laps satuks antud otsuse tĂ€itmise tulemusel raskesse olukorda. Kohus on osaliselt rahuldanud kostja taotluse otsuse tĂ€itmise viisi, korra ja tĂ€htaja mÀÀramiseks ja vĂ”imaldanud tasuda kostjal osamaksetena O.R. kasuks vĂ€ljamĂ”istetud saamata tulu hĂŒvitist. LĂ€htudes eeltoodust ei ole maakohus rikkunud VĂS § 140 lg-t 1.
Ăllar Roostoja
Andra PÀrsimÀgi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.