Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-15747
Tsiviilasi
KÜ Valge Sein hagi AS Narva Soojusvõrk vastu 8 599.88 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
549.63 eurot (8 599.88 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. novembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Valge Sein apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – KÜ Valge Sein (registrikood: 80061091) Vastustaja (kostja) – AS Narva Soojusvõrk (registrikood: 10549419) Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 30. novembri 2009 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus KÜ Valge Sein kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4) rikkus kohus TsMS § 442 lg 8 nõudeid, kui ei esitanud põhjendusi järgmistele hageja väidetele kohtuistungitel: - kuni 2008 oktoobrini, s.o 7 aasta jooksul järgisid pooled täpselt lepingu lisa 1 p 4 tingimust; - alates 01.10.2008 ei muutunud hagejal mitte midagi suhetes korteriomanikega, hageja jätkab maksete kogumist ja kostja pole seda funktsiooni alates 01.10.2008 kellelegi üle andnud; - lepingu nr 264/A lisa 1 p 4 ei ole eraldi leping, vaid üks ühtse soojusenergia müügilepingu nr 264/A mitmekümnest tingimusest; - 19.04.2008 kirjas kostja ei tee ettepanekut muuta (tühistada) lisa 1 p 4, vaid keeldub ühepoolselt oma lepingujärgsest kohustusest, vabastamata hagejat kohustusest koguda makseid sooja eest; VÕS § 100 järgi on selline kohustuse mittetäitmine kohustuse rikkumine; - tegelikult käsitlesid pooled kõnealust 3%-list tasu soodustusena arvete õigeaegse ja täpse tasumise eest korteriühistu poolt, mitte kui tasu maksete kogumise eest; nimelt sellepärast püüdis hageja lülitada seda soodustust tariifi sisse; - saanud hageja 14.(15.)07.2008 kirjaliku mittenõustumise, ei pöördunud kostja kohtusse oma kohustuse lepingust nr 264/A väljajätmiseks, seega p 4 tingimus kehtib jätkuvalt. Selle punkti alusel esitas hageja kostjale viis arvet, mille tasumisest keeldumine on ebaseaduslik; 5) jääb kohtuotsusest arusaamatuks, miks Konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhind ei võimalda maksta kliendile 3%-list vahendustasu tasutud arve summast; 6) on ekslik kohtu seisukoht, nagu vastaks 10.08.2001 lepingu lisa 1 p 4 käsunduslepingu tingimustele. Punkt 4 sisaldab üht mitmekümnest soojusenergia müügilepingu tingimusest. Need tingimused on fikseeritud lepingu põhiteksti p-des 3.1-3.24, 4.3-4.11, samuti lisa 1 p-des 2-4 ning lisa 3 p-des 1-17. Lepingu p-s 8.1 leppisid pooled kokku, et lepingut võib muuta poolte kokkuleppel, p 8.3 kohaselt jõustuvad muudatused nende allkirjastamisest mõlema poole poolt. Poolte kokkulepet lisa 1 p 4 muutmiseks või väljajätmiseks ei ole. Kohus ei vaadanud lepingut nr 264/A tervikuna, vaid ignoreerides selle olulisi sätteid, rebis välja ühtsest lepingust ühe 35-40 vastastikusest kohustusest; 7) on ekslik kohtu viide VÕS § 186 p-le 6, mis reguleerib kohustuslike suhete lõpetamist lepingu ülesütlemisega. Mingit lepingu nr 264/A või selle osa ülesütlemist ei ole kostja avaldanud. Seetõttu on ekslik ka kohtu viide VÕS § 195 lg-tele 1 ja 2 ja § 630 lg-le 2; 8) on õige kohtu viide, et kostja avaldas 19.06.2008 teatega keeldumise oma kohustusest lisa 1 p 4 järgi, kuid sellest teeb kohus alusetu järelduse, et see oli käsunduslepingu ülesütlemine.
Võlaõigusseaduse § 195 lg 1 järgi üles öelda teisele lepingupoolele ülesütlemisavalduse tegemisega. Seaduses ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet. Seega saab lepingu üles öelda ka kaudse ülesütlemisavaldusega Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3 mõttes“; 4) toob apellant apellatsioonkaebuses uue asjaoluna välja, et pooled olevat käsitlenud 3% tasu soodustusena arvete õigeaegse ja täpse tasumise eest korteriühistu poolt, kuid jätab nimetamata põhjuse, miks seda ei esitatud esimese astme kohtule. Vastustaja ei ole nõus apellandi arvamusega. Kui see on soodustus, siis jääb arusaamatuks, miks esitab apellant arveid „maksete kogumise eest“.
VÕS § 630 lg 1 kohaselt ei ole käsunduslepingu ülesütlemiseks põhjuse olemasolu vajalik ja sellest tulenevalt on ülesütlemise eeldused täidetud ning alates 01.10.2008 on pooltevaheline käsundusleping lõppenud. Oluline ei ole see, kas kostja sidus käsunduslepingu ülesütlemise soojuse uue piirhinnaga või mitte. Lepingu lõppemine vabastab pooled käsunduslepingus kokkulepitud kohustuste täitmisest ning seetõttu puudub kostjal kohustus tasuda hagejale alates 01.10.2008 teenustasu maksete kogumise eest. Hageja nõudel puudub seetõttu alus ning apellatsioonkaebus tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Vastuseks apellandi apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus, et käsunduslepingu lõppemine ei vabasta pooli soojusenergia müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.