2-06-6638 Lilian Ronimoisi hagi Rita Badendicki vastu kaasomandi lõpetamiseks ja Rita Badendicki vastuhagi Lilian Ronimoisi vastu kaasomandi lõpetamiseks Harju Maakohtu 11.novembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rita Badendicki apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Lilian Ronimois (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxx, xxxxxx), esindaja adv Andres Past
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Rita Badendick (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxx, xxxxxxx), esindaja adv Andres Lusmägi Kolmas isik Tallinna linn Nõmme linnaosa Valituse kaudu (Vabaduse pst 65, 11211 Tallinn), esindaja Indrek Kukk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.novembri 2010 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda:
2.1.Rahuldada Lilian Ronimoisi hagi Rita Badendicki vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.2.Jätta Rita Badendicki vastuhagi Lilian Ronimoisi vastu kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata.
2.3.Lõpetada Lilian Ronimoisi ja Rita Badendicki kinnistu, asukohaga (registriosa nr ; katastritunnus ), kaasomand, jättes kogu kinnistu Lilian Ronimoisi ainuomandisse Lilian Ronimoisi kohustusega hüvitada Rita Badendickile tema osa 1 275 000 (üks miljon kakssada seitsekümmend viis tuhat) krooni.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Jätta kõik menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Selgitused TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Lilian Ronimois esitas 27.03.2006 hagi Rita Badendicki vastu kaasomandi lõpetamiseks, paludes anda kinnistu täielikult hageja ainuomandisse ja panna talle kohustus maksta kostjale hüvitis kinnistu 1⁄4 mõttelise osa omandamise eest.
2.Hagi põhjenduste kohaselt kuulub pooltele kaasomandina kinnisvara , . Kinnistul, suurusega 3936 m2, paikneb üks kahekorruseline elamu, üks ühekorruseline elamu, õuemaja, pumbakaev ja kuurid. Kinnistu kuulub 3⁄4 mõttelises osa hagejale ja 1⁄4 osas kostjale. Kostja ei täita kinnistu kasutamise kohta sõlmitud kasutuskorra kokkulepet, tungides korduvalt hageja ainukasutuses olevatesse ruumidesse ja hõivates neid oma valdusesse. Hageja on teinud kostjale ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei ole nendega nõustunud, kuid ei ole välja pakkunud ka omapoolseid lahendusi. Kostja ei ole osa võtnud kaasomandi eseme hooldustöödest ega hüvitanud hagejale kaasomandi säilitamise ja parendamise kulutusi. Kostja käitumine takistab kaasomandis oleva vara kasutamist ja säilitamist.
3.16.03.2007 hagiavalduse täpsustuses oli hageja alternatiivselt nõus kinnistu jagamisega reaalosadeks ning et hageja tasub kostjale 700 000 krooni ja võimaldab kaks aastat praegu kostja kasutuses olevas eluruumis elada. Vastus hagile
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hageja õigusi rikkunud. Hageja tahe ei ole suunatud kostjaga kaasomandi kasutuskorras kokkuleppele jõudmiseks, vaid ta on tegutsenud eesmärgiga kahjustada kostja õigust omandi osale. Hageja on teinud ebaseaduslikke ümberehitustöid. Kostja ei nõustu hageja pakutud viisiga kaasomandi lõpetamiseks. Kostja vastuhagi
5.10.01.2007 esitas Rita Badendick vastuhagi Lilian Ronimoisi vastu kaasomandi lõpetamiseks, paludes jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et hageja omandisse jääb maatükk suurusega 2112 m2 ning kostja omandisse jääb maatükk suurusega 1824 m2 ning kostja maksab hagejale hüvitise vastavalt enamsaadud kaasomandi suurusele. Kinnistu jagamine reaalosadeks kahjustab kaasomanike huve kõige vähem ega ole vastuolus asja olemusega. Mõlemale kaasomanikule säiliksid nende alalised elukohad ning nad ei jääks oma omandist ilma.
6.Alternatiivselt oli kostja nõus kinnistu jagamisega reaalosadeks selliselt, et hageja omandisse jääb 3⁄4 kinnistust ja kostja omandisse 1⁄4 kinnistust. Hageja vastus vastuhagile
7.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja esitatud kaasomandi lõpetamise nõue kaldub oluliselt kõrvale poolte kaasomandi osade suurusest. Kostja omandisse jääks tunduvalt suurem ja väärtuslikum osa kaasomandist, mis ei vasta tema kaasomandi suurusele. Samas oli hageja nõus kaaluma ka kostja pakutud varianti. Kolmanda isiku seisukoht
8.Tallinna linn leidis, et kaasomand kinnistule tuleb lõpetada, jättes kinnistu hagejale ja mõistes hagejalt kostja kasuks välja koheselt makstava rahalise hüvitise. Tallinna linn ei toetanud kinnistute jagamist reaalosadeks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus otsustas lõpetada poolte kaasomandi Tallinnas, kinnistul aadressiga selliselt, et kogu kinnistu jääb hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale tema osa väärtus 1 275 000 krooni.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtul on õigus kaasomand lõpetada vaid AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil ja vaid sellisel viisil, mille kohta on kohtule esitatud hagi ja vastuhagi. AÕS § 76 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist kohus ei tuvastanud nagu ka muid piiranguid, mis takistaks kaasomandi lõpetamist. Käesoleval juhul tuleb kaasomandi lõpetamisel arvestada Nõmme linnaosa ehitusmäärusega (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu poolt 28.10.2004).
11.Kaasomandi lõpetamise viisi valikul ja erinevate huvide kaalumisel omavad muu hulgas määravat tähtsust pooltevahelised suhted. Tulenevalt pooltevahelistest suhetest, sh kinnisasja ja hoone kasutamisel, ja viidatud Nõmme linnaosa ehitusmäärusest, ei ole käesoleval juhul põhjendatud kaasomandi lõpetamine asja reaalosadeks jagamisega. Pooled on tõendanud, et nad ei ole suutelised kokkuleppele jõudma ning ühiselt kinnistu seisukohalt (ka naabrite vahelisi) vajalikke otsuseid langetama. Nimetatud põhjusel ei saa kohus lõpetada kaasomandit reaalosades jagamise teel. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada seda, et õiglane ei ole asja jagada selliselt, et hageja kui 3⁄4 kinnisasja omaniku omandisse jääks maatükk suurusega 2112 m2 ning kostja kui 1⁄4 kinnistu omaniku omandisse jääks maatükk suurusega 1824 m2, pannes kostjale kohustuseks maksta hagejale välja hüvitis. Nimetatud lõpetamise viis kaldub oluliselt kõrvale poolt kaasomandi osade suurusest. Samuti arvestas kohus, et menetluse käigus on kostja esitanud halvast majanduslikust seisundist tulenevalt taotluse riigi õigusabi saamiseks, märkides taotluses vara ja kohustused. Nimetatud taotluses toodud andmete alusel on kohtul alust arvata, et kostjal võib hagejale hüvitise maksmisel tekkida raskusi. Kohus ei pidanud vastuhagis toodud kaasomandi lõpetamise viisi õiglaseks ka põhjusel, et sellega jääks kostja omandisse hageja ümberehitatud hoone, mille parendamisse kostja ei ole panustanud.
12.Kostja on rõhutanud, et kinnistu on tema eluase ning on alati kuulunud kostja perekonnale ning seetõttu oleks kaasomandi jagamine hagejale kinnisasja jätmisega ja talle hüvitise maksmisega tema suhtes ebaõiglane. Kostja vastuses hagiavaldusele märgitu ja esitatud tõendite kohaselt tagastati 20.04.1994 kinnistu hageja emale ja kostja vanaemale võrdsetes osades. Samuti on kostja märkinud, et hageja ainukasutuses on kinnistul asuv väiksem hoone, mida hageja asus kasutama alates 1999.aastast. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on hageja vaidlusaluse kinnistu omanikuks 1⁄2 osas saanud juba 11.05.1998, kostja on omandanud 1⁄4 kinnistust 15.12.2000. Nimetatud tõenditest tulenevalt ei saa kostja õigust elukoha säilitamisel lugeda kaalukamaks hageja õigusest säilitada elukoht. Kinnistu on kuulunud mõlema poole ülenejatele sugulastele, kes on saanud tagastamisel kinnistu omanikeks üheaegselt ja seetõttu ei saa kinnistu kostja perekonnale kuulumist lugeda olulisemaks hageja perekonnale kuulumisest. Eeltoodu tõttu ei pea kohus kaasomandi lõpetamise otsustamisel määravaks kostja poolt rõhutatud asjaolu kinnistu tema poolt eluasemena kasutamise kohta.
13.Kohus ei pidanud põhjendatuks ka kaasomandi lõpetamist selliselt, et kostjale jääks kinnistust 984 m2 ja sellel osal asuv väiksem hoone (õuemaja). Nimetatu ei ole põhjendatud seetõttu, et on tõendatud, et nimetatud hoone on ümber ehitanud hageja 28 m2 hoonest 102,8 m2 hooneks. Kostja ei ole selles osalenud. Poolte vahel oli vaidlus ka selle üle, kas hageja oleks üldse võinud hoonet ümber ehitada. Vaatamata asjaolule, et see küsimus ei oma käesolevas asjas tähtsust, on hageja esitanud tõendid, mis kinnitavad, et hageja ja kostja isa ning kostja vend olid kokku leppinud väiksema hoone hagejale jäämises ning selle hageja poolt ümberehitamises. Seetõttu ei ole poolte huve kaaludes õiglane kaasomandi lõpetamisel jätta hageja taastatud hoonet kostja omandisse.
14.Kohus pidas kaasomandi lõpetamist reaalosadeks jagamise teel ebaotstarbekaks ka Tallinnas Nõmme linnaosas kehtiva ehitusmäärusest tulenevaid nõudeid/soovitusi ja kehtivat praktikat arvestades. Määruse § 4 lg 13 punkti 2 kohaselt ei tükeldata iseseisvateks üksusteks reeglina krunte, mille pind on II ehituspiirkonnas väiksem kui 1200 m2. Nimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt on ehitusmääruse järgimine oluline eeldus hea ehitustava kujunemiseks Nõmmel ja Nõmme säilimiseks valdavalt miljööväärtusliku metsalinnana ning Nõmme linnaosa keskkonna- ja miljööomadustele tugineva kinnisvaraväärtuse stabiilseks säilimiseks ja kestvaks kasvuks. Tallinna linna Nõmme linnaosa Valitsus ei toeta kinnistu jagamist. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-37-04 otsuse p-s 14 märkinud, et üldplaneeringul on oluline roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Kolmas isik esitas 30.09.2010 kohtuistungil Tallinna Halduskohtu 05.04.2010 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-09-378. Tallinna linn jättis viidatud analoogses vaidluses kinnistuomaniku detailplaneeringu vastu võtmata põhjusel, et kinnistuomanik soovis kinnistu jagamisega väiksema kui 1200 m2 krundi moodustamist. Tallinna Halduskohus jättis viidatud haldusasjas kaebuse rahuldamata. Kuigi Nõmme linnaosa ehitusmääruse puhul on tegemist soovituslike normidega, ei saa selles õigusaktis sätestatud õigusnorme põhjendamatult eirata, sest need aitavad muuhulgas säilitada Nõmme miljööväärtusliku metsalinna ilmet. Nimetatud nõuded aitavad juba väljakujunenud miljööd säilitada ja edasi arendada. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas põhjendatud vajaduse olemasolu Nõmme linnaosa poolt ehitusmäärusega kehtestud piirangute muutmiseks.
15.Kohus arvestas, et vaidlusalusel kinnistul ei ole moodustatud kahte eraldiseisvat katastriüksust ning Tallinna linn on kinnitanud, et ei poolda nimetatud kinnistu
jagamist. Seega võib kohus, Tallinna linna seisukohta ja Nõmme linnaosa ehitusmäärust arvestamata, lõpetades kaasomandi reaalosadeks jagamise teel, tekitada olukorra, kus kohtuotsus ei ole täidetav põhjusel, et kinnistut ei saa jagada ning reaalselt jääks kaasomand lõpetamata.
16.Kohus ei pidanud kaasomandi lõpetamise viisina võimalikuks ka hageja poolt pakutud viisi, millega kostjale jääks krundiosa ja 3-toaline korter Mustamäel. Kohtul on õigus kaasomand lõpetada vaid AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Hageja poolt pakutud viisi (osaline hüvitamine 3-toalise korteriga) AÕS § 77 lg 2 ette ei näe. Nimetatud ettepanekuga ei nõustunud ka kostja.
17.Kohus pidas ülaltoodut arvestades ja kõiki poolte huvisid kaaludes ning pidades silmas ka Nõmme linnaosas kehtivat ehituskorda, õigeks lõpetada kaasomand hageja poolt hagiavalduses näidatud viisil. Kohus pidas oluliseks lähtuda viisist, mis arvestab poolte kaasomandi osa suurust ning kinnistusraamatu seisu (üks kataster).
18.07.09.2010 AS Arco Vara Kinnisvarabüroo eksperthinnanguga on tõendatud, et käesoleval hetkel on poolte omandis oleva kinnistu turuväärtus 5 100 000 krooni. Seega on kostja 1⁄4 osa väärtus 1 275 000 krooni (5 100 000 : 4). Kostjale tuleb hüvitada tema osa kinnistust omandi kaotamise hetke seisuga. Vaatamata asjaolule, et asjas on hageja esitanud erineval ajal kaks eksperthinnangut, milles maja turuväärtus erineb olulisel määral, tuleb määrata hageja poolt kostjale hüvitatava summa suuruseks 1 275 000 krooni, kuna 07.09.2010 koostatud hinnang on hilisem ja seega lähemal kostja omandi kaotamise hetkele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Täiendavas apellatsioonkaebuses palub kostja algatada Tallinna Linnavolikogu poolt 28.10.2004 otsusega nr 36 kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmääruse kohta põhiseaduslikkuse (PS § 32) järelevalve menetlus vastuolu tõttu põhiseadusega. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlustatud kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud. Kohus jõudis kummalise järelduseni, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, et kogu kinnistu jääb hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale tema osa rahas, kuigi Harju Maakohtu samasugune 09.07.2008 otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2009 otsusega. Kohus ei arvestanud selles kohtuotsuses käesoleva asja lahendamiseks antud juhiseid.
20.Kohus jättis arvestamata asjaolu, et poolte tahe kaasomandi lõpetamiseks reaalosades langes kokku. Pooled soovisid, et kaasomand lõpetatakse viisil, kus kostjale jääb reaalosa suurusega 984m2, mis vastab 1⁄4 osale 3936m2 kinnistust. Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 4 lg 13 p 2 kohaselt ei tükeldata iseseisvateks üksusteks reeglina krunte, mille pind on II ehituspiirkonnas väiksem kui 1200m2. Määruse § 1 lg 3 teise lause kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral muuta ehitusmääruses sätestatud piiranguid, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise. 984m2 krundi suuruse puhul on põhjendatud soovituslikust reeglist kõrvale kalduda, sest tegemist on põhjendatud vajadusega, kus kohtuotsuse alusel lõpetatakse kaasomand reaalosadeks jagamise teel. Sellisel juhul jääb soovituslikust krundi suurusest puudu vaid 216m2. Kuigi puudub seaduslik takistus kinnistu jagamiseks reaalosades ja kostja on algatanud detailplaneeringu menetluse, ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei pea kinnistu jagamist reaalosades õiglaseks. Kohus ilmutas põhjendamatut erapoolikust ja juhindus üksnes hageja huvidest. Kaasomandi lõpetamine viisil, kus kaasomand jääb hageja ainuomandisse, arvestab üksnes hageja huve ja jätab kostja huvid täielikult arvesse võtmata. Nõmme linnaosa ehitusmäärusele
tuginemine ei saa olla veenvaks põhjenduseks asja reaalosadeks mittejagamisele. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole võimalik vastuhagi rahuldada ja jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et 3⁄4 kinnistust jääb hageja omandisse ja kostja omandisse jääb 1⁄4 kinnistust.
21.Konkreetsed uute kinnistute piirid määratakse kindlaks detailplaneeringu käigus. Piiri kulgemise analüüsimine kohtuotsuses on ennatlik. Pärast detailplaneeringu kehtestamist ja kinnistute kandmist kinnistusraamatusse saab kooskõlas AÕS § 77 lg-ga 3 määrata kindlaks rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osi servituudiga teiste osade kasuks. Kohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 77 lg-t 2, jättes asja reaalosadeks jagamata. Kohtuotsus on kostja suhtes ebaõiglane. Kostja kaotab oma kodu, mis kuulus varasemalt tema esivanematele. Kinnistu jagamine reaalosadeks kahjustab kaasomanike huve kõige vähem ja see ei ole vastuolus asja olemusega. Kohus ei ole kostja huve piisavalt kaalunud. Kohus võttis põhjendamatult arvesse kaasomanike suhteid asja valitsemisel. Pärast kinnistu jagamist reaalosades ei ole tegemist enam kaasomanikega, mistõttu poolte omavahelised suhted lõpevad. Kohus ei põhjendanud veenvalt, mis takistab asja jaotamist reaalosades. Vastused apellatsioonkaebusele
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Kolmas isik Tallinna linn leidis, et maakohtu otsus on sisuliselt ja õiguslikult põhjendatud ning õiglane. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub muus osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
24.Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaalunud poolte huve ja kohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kinnistu Tallinnas, tuleb kaasomandi lõpetamisel jätta hageja ainuomandusse, kellel on kohustus maksta kostjale kui teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Maakohus on otsuses põhjendanud, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta sellise järelduseni jõudis. Muu hulgas arvestas maakohus asjaoluga, et kinnistu on kuulunud mõlema poole ülenejatele sugulastele, kes on saanud vara tagastamisel kinnistu omanikeks üheaegselt. Kohus leidis põhjendatult, et kostja õigust elukohta säilitada ei saa lugeda kaalukamaks hageja samaväärsest õigusest. Üksnes asjaolu, et kostja elab praegu kinnistul ja hageja mitte, ei ole maakohtu poolt esile toodud asjaolusid arvestades antud juhul määrav. Maakohus analüüsis kõiki poolte poolt välja pakutud kaasomandi lõpetamise viise ja arvestas põhjendatult muu hulgas ka Nõmme linnaosas kehtiva ehitusmääruse sätetega. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus oma otsustust põhjendanud, ei ole õige.
25.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2009 otsuses antud juhiseid. Nimetatud kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 09.07.2008 otsus menetlusnormide olulise
rikkumise tõttu (kohtuotsus oli olulises osas põhjendamata). See puudus on maakohtu poolt kõrvaldatud. Kostja leiab ekslikult, et maakohus pidi tulenevalt ringkonnakohtu poolt antud juhistest tegema teistsuguse otsuse, st jätma hagi rahuldamata ja rahuldama vastuhagi. Selliseid juhiseid ringkonnakohtu 20.05.2009 otsuses ei antud.
26.Ekslik on kostja seisukoht, et pooltel oli ühine tahe kaasomandi lõpetamiseks reaalosades, mida maakohus eiras. Iseenesest on õige, et hageja oli menetluse kestel alternatiivselt nõus ka kaasomandi lõpetamisega reaalosades, kuid ta eelistas kaasomandi lõpetamist viisil, et kinnistu jääb tema ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale tema osa rahas. Sellist jagamise viisi pidas ta 30.09.2010 kohtuistungil ainuvõimalikuks (III kd lk 67). Ka Tallinna linn on kogu asja menetluse kestel kinnitanud, et ta ei ole nõus kinnistu jagamisega reaalosades selliselt, et kostjale jääb reaalosa suurusega 984m2. Maakohus arvestas otsust tehes põhjendatult muu hulgas Tallinna Linnavolikogu poolt 28.10.2004 otsusega nr 36 kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmäärusest tulenevaid nõudeid ja soovitusi ning kehtivat praktikat, mille kohaselt leiab kinnistute jagamine aset vaid väga erandlike asjaolude korral ning ka sel juhul arvestatakse sellega, et tekkivad kinnistud ei ole väiksemad kui 1200m2. Tallinna linn ei ole senises praktika kohaselt lugenud kaasomandi lõpetamist selliseks asjaoluks, mis annaks aluse Nõmme linnaosas väiksemate kinnistute moodustamiseks ja ta ei ole eeltoodud põhjenduse alusel detailplaneeringuid vastu võtnud (vt nt Tallinna Halduskohtu 05.04.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-378). Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja esitas 04.08.2010 Tallinna linnale taotluse detailplaneeringu algatamiseks (II kd lk 238,239). Detailplaneeringu algatamine ei vii vältimatult soovitud tulemuseni, st kehtestamiseni ja Tallinna linn on oma seisukoha vaidlusaluse kinnistu osas avaldanud. Kohus kohaldas AÕS § 77 lg-t 2 õigesti.
27.Põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt sätestab seadus kitsendused omandi valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Üheks omandiõiguste piiramatut kasutamist kitsendavaks seaduseks on planeerimisseadus (PlanS). PlanS § 1 lg 2 järgi on selle seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks, lg 3 kohaselt on ruumiline planeerimine selle seaduse tähenduses demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. PlanS § 5 lg 1 järgi kehtestab kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruse valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks. Ehitusseaduse § 19 lg 4 p 4 kohaselt määrab kohalik omavalitsus ehitusmääruses linna osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonetusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded. Tallinna Linnavolikogu poolt 28.10.2004 otsusega nr 36 kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmäärus põhineb seega seadusel ja ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhiseadusega vastuolus. Ehitusmääruse § 1 lg 1 kohaselt on selle eesmärk anda linnaosa iseärasustest tulenevad põhimõtted ja nõuded planeerimise ja ehitamise osas. Määruse § 1 lg 2 kohaselt on ehitusmääruse järgimine oluline eeldus hea ehitustava kujunemiseks Nõmmel ja Nõmme säilimiseks valdavalt miljööväärtusliku metsalinnana Nõmme linnaosa keskkonna-ja miljööomadustele tugineva kinnisvaraväärtuse stabiilseks säilitamiseks. Ehitusmääruse puhul on tegemist soovituslike normidega, mis on kehtestatud Nõmme elanike huvides ja need ei ole omanikku ebamõistlikult piiravad.
28.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse kaasomandi lõpetamise osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
29.Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsusega osas, milles kohus määras kindlaks asjas kantud menetluskulude jaotuse, jättes need kostja kanda. Maakohus juhindus ebaõigesti TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Praeguses asjas on nii hageja kui ka kostja vastuhagis taotlenud kaasomandi lõpetamist. Seega lõpetati kaasomand eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi hageja soovitud viisil. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellist seisukohta on avaldanud ka Riigikohus lahendites nr 3-2-1-138-08 ja nr 3-2-1-70-10. Ringkonnakohus leiab, et asjas on võimalik teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel täielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 esimese lause kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Taotluse lahendamine
30.Kostja palus võtta apellatsioonimenetluses asja juurde tõenditena Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.09.2010 kirja nr 2-1/512 ja 18.11.2010 kirja nr 2-1/512. Hageja vaidles nende asja juurde võtmisele vastu. Ringkonnakohus jätab taotluse TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata ja nimetatud kirjad tähelepanuta. Kirjad on saadetud vastuseks Georg Badendicki seisukohtadele ja põhjendustele. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohti oleks kostja võinud välja selgitada ka maakohtu menetluse ajal. Tegemist ei ole tõenditega, mida kostja ei oleks saanud koguda ja esitada esimese astme kohtus.
I. Nõmm
I. Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.