lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-5-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-5-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1462
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 125Tuvastushagi hindTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 656Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
2-20-11127/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.09.20202-17-131705/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.04.20192-11-24672/59Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja18.11.20142-10-37118/72Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.09.20142-12-1091/76Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.01.20142-08-7428/153Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-5-11 Tartu, 21. märts 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik L. R menetluskulude kindlaksmääramise avaldus Tallinna Ringkonnakohtu 3. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-626 L. R määruskaebus Hageja G. B (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja L. R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik 28. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-626 osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 28. aprilli 2010. a määruse samas tsiviilasjas.
2.Jätta jõusse Harju Maakohtu 28. aprilli 2010. a määrus, millega mõisteti G. B-lt L. R-i kasuks välja menetluskuludena 5000 krooni.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada L. R-ile (konto nr 1106830241, Swedbank AS) määruskaebuselt 15. oktoobril 2010 tasutud kautsjon, 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-07-24191/79
Tallinna Ringkonnakohus
19.09.2013
2-10-50197/78Tallinna Ringkonnakohus18.09.2013
2-10-3117/84Tartu Ringkonnakohus03.06.2013
2-10-40162/48Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.03.2013
3-2-1-171-12Riigikohus18.12.2012
1.G. B (hageja) esitas 17. märtsil 2008 hagiavalduse L. R-i (kostja) vastu pärimistunnistuse õigusvastaseks tunnistamiseks, muutes nõude hiljem pärimisõiguse tunnistuse osalise tühisuse tuvastamise nõudeks (vt I kd, tl 76 pöördel). Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
2.Harju Maakohus jättis 27. juuni 2008. a otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. jaanuari 2009. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus tühistas 10. juuni 2009. a määrusega kohtute otsused ning jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja esitas 7. juulil 2009 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avalduse järgi on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 54 769 krooni 70 senti (sh käibemaks). Hageja vaidles avaldusele osaliselt vastu ja leidis mh, et tegelikuks hüvitatavaks summaks on 25 194 krooni.
4.Harju Maakohtu kohtunikuabi mõistis 28. aprilli 2010. a määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5000 krooni. Määruse kohaselt vastab menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos sellele lisatud menetluskulude nimekirjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-s 3 sätestatule.

Õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud õigusabiarvetega. Arve nr 324 ja selle lisa vastuolu on vormiviga, mis ei muuda arve ega selle lisa sisu. Tsiviilasja hind on 5000 krooni. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusega nr 137 (määrus nr 137) on tsiviilasja hinnale kuni 10 000 krooni vastav lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär 5000 krooni. Kostja õigusabikulud 54 769 krooni 70 senti ületavad piirmäära, mistõttu tuleb hagejalt välja mõista menetluskulud 5000 krooni.

5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti avaldus rahuldamata, ja mõista hagejalt välja täiendavalt 49 769 krooni 70 senti. Hageja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohtu kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja see saadeti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. septembri 2010. a määrusega maakohtu määruse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2500 krooni. Ringkonnakohtu määruse kohaselt olid lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad kuni 11. septembrini 2008 kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 (määrus nr 306). 12. septembril 2008 jõustus määrus nr 137, mis sätestas senisest kõrgemad piirmäärad. Riigikohus on selgitanud määruste nr 306 ja nr 137 rakendamise põhimõtteid ja asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praeguses asjas esitati hagi, asi algatati, kostja sai hagimaterjalid kätte ja vastas hagile, maakohtu istung toimus, apellatsioonkaebus esitati ja sellele vastati määruse nr 306 kehtivuse ajal. Seega said pooled arvestada selle määruse järgsete hüvitatavate menetluskulude piirmääradega, mis olid ette nähtud määruses nr 306. Määruse nr 137 kehtivuse ajal peeti ringkonnakohtu istung, kostja esitas kassatsioonkaebuse ja hageja vastas kassatsioonkaebusele. Järelikult oli vaidlus sisuliselt lahendatud juba määruse nr 306 kehtivuse ajal ja pooltel ei saanud tekkida õiguspärast ootust saada oma esindaja kulud vastaspoolelt tagasi suuremas ulatuses, kui sätestas määrus nr 306. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks kohaldub asjas määrus nr 137. Kostja esindaja tasu tunnihind 1500 krooni (lisandub käibemaks) ei ole üldteadaolevalt kõrgem sarnase teenuse eest Eestis nõutavast hinnast ega vaja eraldi põhjendamist. Määruse nr 306 § 1 lg 1 järgi on maksimaalselt sissenõutava esindaja kulu suurus seotud tsiviilasja hinnaga. Tuvastushagiga taotletava hüve väärtuseks TsMS § 125 mõttes oli hageja hagiavalduses määranud 5000 krooni. Hagihinna üle pooled ei vaielnud. Seega tuleb esindaja kulu väljamõistmisel arvestada maksimummääraga 2500 krooni. Sellises suuruses on kostja taotletav tasu ilmselgelt põhjendatud ja vajalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti hagejalt kostja kasuks välja mõistmata õigusabikulud

49 769 krooni 70 senti, ning taotlus ka selles osas rahuldada. Määruskaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti määrust nr 306, kui kohaldada tulnuks määrust nr 137. Esitatud hagi tuleb lugeda mittevaraliseks. Ringkonnakohus ületas määruskaebuse piire ja rikkus oluliselt TsMS § 651 lg-t 1.

9.Hageja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Riigikohus jätab jõusse maakohtu määruse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määruses nr 306 sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmääradest. Riigikohtu varasema seisukoha järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu 15. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15; 6. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 9). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kuigi kostja soovib hüvitist toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137 kehtivuse ajal, said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis kehtisid hagi esitamise ajal, st määruse nr 306 järgsete piirmääradega. See kehtib ka juhul, kui menetlustoimingud on tehtud erinevates kohtuastmetes.
12.Vaidlus kulutuste väljamõistmisel on tekkinud mh seetõttu, et asja lahendamisel ei ole kohtulahendites märgitud asja hinda. Kolleegium selgitab, et asja hind tuleb märkida ka hagi läbi vaatamata jätmisel, kui kohus määrab menetluskulude jaotuse ja vastaspoolele on tekkinud menetluses eeldatavasti kulusid, esmajoones lepingulise esindaja kulusid, mille hüvitamine on seotud Vabariigi Valitsuse määrus(t)e järgi asja hinnaga. Kolleegium juhib poolte tähelepanu ka sellele, et nad peavad juba menetluse algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui nad selle hinnaga ei nõustu, peavad nad sellele esitama vastuväiteid või kaebuse juba põhimenetluses.
13.Kaevatavas ringkonnakohtu määruses on asja hinnana nimetatud 5000 krooni, mida hageja on lugenud hagi rahuldamisega saadava hüve väärtuseks (I kd, tl 27). Kostja ei ole määruskaebuses seda iseenesest vaidlustanud, küll leiab ta, et hageja esitatud tuvastusnõue oli mittevaraline, mille puhul võimaldab määruse nr 137 § 2 välja mõista esindaja kuludena kuni 200 000 krooni. Kolleegium märgib, et tuvastushagi hind määratakse TsMS § 125 esimese lause järgi hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, ning üksnes juhul, kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse haginõue TsMS § 125 teise lause järgi mittevaraliseks. Kuna asjas kohaldub aga määrus nr 306 (vt käesoleva määruse p 11), ei ole oluline, kas hageja on esitanud varalise või mittevaralise tuvastushagi. Määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 5000 krooni, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 2500 krooni.

Toimikust ei nähtu asjaolusid menetluse erilise keerukuse või aeganõudvuse kohta ega muid asjaolusid, mis annaks määruse nr 306 § 2 alusel põhjust rakendada kõrgendatud piirmäära.

14.Vaatamata sellele, et ringkonnakohus kohaldas asja lahendamisel põhimõtteliselt õigesti määrust nr 306, rikkus ta aga oluliselt menetlusõiguse normi, kui tühistas maakohtu määruse osaliselt. Kostja palus ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata, mitte aga avalduse rahuldamise osas. Hageja maakohtu määrust aga ei vaidlustanud. Nii ei vaidlustanud kumbki pool kostja lepingulise esindaja kulude katteks 5000 krooni väljamõistmist. Selles osas maakohtu määrust tühistades rikkus ringkonnakohus oluliselt TsMS § 651 lg-t 1 (koostoimes §-ga 659), mis võimaldab ringkonnakohtul kontrollida maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Erandliku võimaluse tühistada maakohtu lahend kaebuse põhjendustest olenemata annab TsMS § 656, kuid nn absoluutseid apellatsiooni aluseid asjas ilmnenud ei ole. Asja lahendamisel väära õigusnormi kohaldamist selliseks põhjuseks lugeda ei saa. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele ega eesmärgile ei vastaks olukord, kui apellatsioonikohtul oleks igas asjas võimalik maakohtu otsust tervikuna üle kontrollida ja tühistada ka osas, mille peale ei kaevata, kuid kus maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 14; 17. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-10, p 12).
15.Eelneva põhjal tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada maakohtu määruse tühistamise osas. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Esitatud asjaoludel ei ole võimalik kostja kasuks rohkem lepingulise esindaja kulusid välja mõista.
16.Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
17.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.