Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.02.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-16029
Tsiviilasi
V. P. hagi P. G. OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
625.25 eurot (9783 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P. G. OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant P. G. OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX XXX XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter Vastustaja V. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud ja menetluse käik
ja koheselt teavitas kostja seaduslikku esindajat ehk hageja valvesubjekti sellest, et hagejat on 02.10.2003 karistatud KrK § 139 lg 3 p 1 – 17 lg 6 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja et töösuhte kestel ei olnud veel kriminaalkaristus kustunud. Lähtudes eeltoodust otsustas kostja, et hageja ei sobi ihukaitsjaks, kuna tal puuduvad ihukaitsja töö tegemiseks vajalikud oskused ja võimed ning tema isikuomadused ei ole vastaval tasemel. Esimese astme kohtu otsus
tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt TLS § 95 lg-st 3 sama sätte lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumine (see tähendab ülesütlemise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendamata jätmine) ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Seega, töösuhete lõpetamise põhjuse märkimata jätmine ülesütlemisavalduses ei muuda automaatselt ülesütlemisavaldust tühiseks.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.