Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-94
Tsiviilasi
Valeri Nikolajenkovi hagi AS Eesti Raudtee vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja töötasu väljamõistmiseks sunnitult töölt puudutud aja eest ning lisatasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
77 644.80 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valeri Nikolajenkovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) - Valeri Nikolajenkov, lepinguline esindaja Deniss Matvejev Vastustaja (kostja) - AS Eesti Raudtee (registrikood 10281796), esindaja Meelis Virgebau
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 12. juuni 2009. a otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Valeri Nikolajenkov kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
ta tööle ning välja mõista tööandjalt avaldaja kasuks keskmine töötasu sunnitud töölt puudutud aja eest ning maksmata jäetud lisatasu summas 1784.80 krooni. TVK 20.12.2007 otsusega nr 9.02-02/2276-2007 mõisteti välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud lisatasu summas 216 krooni, muus osas jäeti töötaja avaldus rahuldamata.
kuni 04.09.2007 esines hagejal ainukesena Narva tsehhi vedurijuhtidest kütuse ülekulu, mida kinnitavad kütusekulu aruanne ja tunnistajate ütlused. Tunnistaja M. R. ütlustega (tl 111-113) on tõendatud tööalaste näitajate objektiivne hindamine. Tunnistaja sõnul tegi koondatavate töötajate valiku tema koos otseste juhtidega. Tööalaseid näitajaid hinnati kogumis. Kütuse ülekulu oli erilise vaatluse all. Iga koondatav isik arutati läbi ametiühinguga. Tunnistaja O. K. ütlustega on tõendatud, et veduri elektridünaamilise piduri rakendamine ei tekita kütuse ülekulu. Tunnistaja ütlustest selgub, et kui hageja väidab et elektripiduri kasutamise tagajärg on kütuse ülekulu, siis on hageja kasutanud pidurit vääralt. Pikaajalise töökogemuse jooksul peaks hageja teadma kuidas kütust säästlikult kasutada. Isiku koondamisel võeti arvesse distsiplinaarkaristuste omamist, vanust, kütuse ülekulu. Muuga Veduridepoo juhataja ettekandega on tõendatud, et kõik hageja poolt kasutatud vedurid olid tehniliselt korras ning kütuse ülekulu seoses tehnilise seisukorraga tekkida ei saanud. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt veduri pardažurnaalides ei olnud ühtegi märkust mootori rikete kohta. Kuna hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks jääb rahuldamata, puudub hagejal õigus nõuda ka enda kostja juurde tööle ennistamist ja töölt sunnitud puudutud aja eest keskmist palka, sest nimetatud nõude rahuldamise eeltingimuseks on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine. Hageja nõue saamatajäänud lisatasu 1523.80 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta samuti rahuldamata. Hagejale 01.06.2007 määratud lisatasu diiselvedurijuhi III kvalifikatsiooniklassi eest on oma olemuselt töötasu palgaseaduse § 2 mõistes ja seda makstakse samuti vastavalt tööpäevade arvule. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
Kütuse ülekulu ei saa olla objektiivseks tööalaseks näitajaks, kuna see võib sõltuda veduri mootori seisukorrast. Asjaolu, et hageja veduri pardažurnaalis ei ole märget mootori riketest ei tähenda, et mootor oli korrast. Maakohtu järeldus saamatajäänud lisatasu väljamõistmise nõude rahuldamata jätmise kohta on põhjendamata. Maakohus nõustus kostjaga, kuid ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja põhjendustega, mis on kantud kohtuistungi protokolli.
Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks keskmine töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest summas 727 933.75 krooni. Sunnitult töölt puudumise aeg on 1145 päeva (alates 15.10.2007 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 03.12.2010 x keskmine päevapalk 635,75 = 727 933.75 krooni.
tõenda kostja poolt hageja töötulemustele antud hinnangu ebaõigsust. Apellandi väide, et kostja saaks tõendada hageja töötulemuste hindamist ja nende võrdlust teiste töötajate omadega vaid vastavate võrdlus- või hindamistabelitega, ei ole õige, kuna käesoleval juhul oli tegu töötajate kollektiivse koondamisega ning kostja on esitanud piisavalt muid tõendeid selle kohta, et hageja eelistamiseks töölejätmisel puudus alus.
lisatasu
PalgaS 2 lg 3 sätestas, et seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Pooltel ei ole vaidlust, et 07.06.2007 muudeti hageja töölepingu punkti 4.1. ja talle määrati lisatasu diiselvedurijuhi III kvalifikatsiooniklassi omamise eest 500 krooni ning et hagejale on omistatud diiselvedurijuhi III kvalifikatsiooniklass alates 22.03.2001. Asja materjalidest (TVK tl-d 24-27, 33 ja maakohtu tl 51) nähtub, et kostja on ajavahemikul 2007.a juunist kuni detsembrini maksnud hagejale lisatasu perioodi 2007.a juuni kuni oktoober eest kokku summas 1009.20 krooni (sh juunikuu eest 500 krooni, juulikuu eest 68.20 krooni, augustikuu eest 90 krooni, septembrikuu eest 57 krooni, oktoobrikuu eest 33 krooni ning detsembris täiendavalt augustikuu eest 261 krooni). TVK toimikulehel 24-27 ja 33 olevatest tööandja tõenditest nähtub ka, et hageja viibis ajavahemikel 05.07. - 11.08.2007 ja 05.09. – 12.10.2007 puhkusel ning talle oli nimetatud perioodide eest arvestatud ja välja makstud puhkusetasu. Kostja on vaidlusalusel perioodil, kuivõrd hageja oli igas kuus (välja arvatud juuni 2007) tööl mittetäieliku arvu tööpäevi, arvestanud kõnesolevat lisatasu proportsionaalselt töötatud päevade arvuga. Ringkonnakohus leiab, et kostja on hagejale vaidlusalusel perioodil lisatasu III kvalifikatsiooniklassi omamise eest välja maksnud kooskõlas töölepingus kokkulepituga, kuna hageja puhkusel viibides ajavahemikel 05.07.- 11.08.2007 ja 05.09. – 12.10.2007 oli talle arvestatud lisatasu III kvalifikatsiooniklassi omamise eest puhkusetasu koosseisus lähtuvalt Puhkuseseaduse §-st 23 ja selle alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määrusest nr 278 (hageja tööleping oli seoses puhkusel viibimisega peatunud) ning kostjal oli vastavalt lepingule õigus arvestada neil kuudel hageja töötatud päevade eest lisatasu proportsionaalselt tööpäevade arvuga. Pooltevahelise töölepingu p 4.1 mõttega ei oleks
kooskõlas see, kui hagejal oleks õigus saada kokkulepitud lisatasu puhkusetasu koosseisus ja lisaks sellele 500 ulatuses igas kuus (s.o täies ulatuses) veel ka töötatud päevade eest.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.