Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2010. a Tartu
Tsiviilasja number
2-09-22758
Tsiviilasi
ERGO Kindlustuse AS (registrikood: 10017013; asukoht: Tallinn Tammsaare tee 118c) hagi Irina Männiku vastu liikluskahju 83 534.66 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
83 534.66 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 08.03.2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ERGO Kindlustuse AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant ERGO Kindlustuse AS, esindaja Kairi Koppel Vastustaja Irina Männik, esindaja Paul Paas
Jätta Viru Maakohtu 08.03.2010. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus poolte poolt kantud menetluskulud ERGO Kindlustuse AS kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
väljatrükid ei tõenda liikluskindlustuslepingu olemasolu ning liikluskahju väljamakse arvestus-otsused ei tõenda hageja poolt kulutuste kandmist ega nende põhjendatust. Hagi on aegunud ja kostja taotles aegumise kohaldamist. Liiklusõnnetus toimus 19.08.2004 ja hagi on kohtule esitatud 2009. a. LKindlS §-s 42 on kehtestanud lühendatud aegumistähtajad, millest hageja ei ole kinni pidanud. Hageja esitatud tõenditest on näha, et need pärinevad perioodist 2004. a kuni veebruar 2005. Hageja on teinud hüvitusotsused alles 2008. a lõpus, seega peale kõikide aegumistähtaegade saabumist. Juba 2004. a teatas Eesti Liikluskindlustuse Fond, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja juhitud sõiduk ja oli ka selge, kes kus istmel istus. Hiljem täpsustati ainult tervisekahjustuste ulatust. Hageja viidatud LKindlS § 45 lg 2 rakendatakse siis, kui on teadmata, kumb sõiduk liiklusõnnetuse põhjustas. Kuna hageja on lähtunud põhimõttest, et ta on kohustatud hüvitama sõidukiga tekitatud kahjud sõltumata sõiduki juhi süüst, siis pidi hageja tegema vastavad otsused LKindlS § 45 lg-tes 1 ja 2 kirjeldatud tähtaegadel, st juba 2004. a ja mitte ootama lõplikku lahendit kriminaalasjas. Kannatanutel on kohustus esitada hüvitise taotlused koheselt. Nii on M. E. esitanud hagejale taotluse 25.08.2008, milles taotleb 2004. a kantud kulutuste ja kahju hüvitamist, st rohkem kui kolm aastat peale kulutuste kandmist. Järelikult oli möödunud 3-aastane aegumistähtaeg (LKindlS § 42 lg 1, TsÜS § 150 lg 1).
otsuse tegemisel oluline tähtsus, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg nimetatud menetluse aja võrra. Samuti pikeneb tähtaeg, kui hüvitamise otsustamine või hüvitamine viibib hüvitise taotlejast sõltuva asjaolu tõttu. Seoses liiklusõnnetusega oli alustatud kriminaalmenetlust, kuid ainuüksi see ei ole piisav, et hüvitamise tähtaeg pikeneks kriminaalmenetluse aja võrra. Liikluskahju hüvitamise asjaolude selgitamisel ei ole kindlustusandja seotud kriminaalmenetlusega, kui kindlustusandja saab olulised asjaolud välja selgitada teistele tõenditele tuginedes. See, et kostja juhtis sõiduautot alkoholijoobes, oli tuvastatud juba hagiavaldusele lisatud tõendiga 19.08.2004. Seega kriminaalmenetluses väljaselgitatavad asjaolud ei olnud hageja jaoks olulised ja hageja oleks saanud teistele tõenditele tuginedes selgitada välja tähtsust omavad asjaolud. Kuni 01.01.2006 kehtinud LKindlS § 45 lg 4 kohaselt tuleb rahalise hüvitamise korral hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada. Ülaltoodust lähtudes pidi hageja kahju hüvitamise otsuse N. P. suhtes langetama hiljemalt 29.09.2005 ja väljamaksmisele kuuluvad summad maksma välja hiljemalt 30.09.2005. Sel juhul oleks hagejal õigus esitada oma nõue kostja vastu kuni 30.09.2008 kl 24.00-ni. Hageja esitas oma nõude 19.05.2009, seega hageja nõue on aegunud. Kannatanu M. E. esitas hagejale isiku- ja varakahju hüvitamise nõude alles 12.08.2008, seega lähtudes kuni 01.01.2006 kehtinud LKindlS § 42 lg-st 1 varakahju hüvitamise nõude peaaegu 5 aasta 6 kuu möödudes ja isikukahju hüvitamise nõude peaaegu 4 aasta möödudes, seega kostja vastu esitatud nõue seoses M. E. tekitatud kahjuga on aegunud.
ei saa esitada õigussuhtes kannatanu/kindlustusandja aegumist kindlustusandja vastu esitatud nõudele. Kostja vastu esitatud nõude aegumistähtaeg tuleneb TsÜS § 147 lg-st 1, mille kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kindlustusandja regressnõue ei saa muutuda sissenõutavaks enne kindlustushüvitise väljamaksmist, sest enne kindlustushüvitise väljamaksmist ei ole kindlustusandjal tekkinud regressiõigust. Tulenevalt eeltoodust on kohus kohaldanud nõude aegumisele vale materiaalõigusnormi.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.