Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. september 2010. a Tartu
Tsiviilasja number
2-09-20330
Tsiviilasi
OÜ Mebelland (registrikood: 11190340; asukoht: IdaVirumaa Aseri vald Aseriaru küla) hagi Toomas Tedrekulli vastu võlgnevuse 33 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
33 000 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18.11.2009. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Toomas Tedrekulli apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Toomas Tedrekull, esindaja Marko Tiirik Vastustaja OÜ Mebelland, esindaja Roman Golovenko
Tühistada Viru Maakohtu 18.11.2009 otsus ja teha uus ostsu, millega jätta rahuldamata OÜ Mebelland hagi Toomas Tedrekulli vastu võlgnevuse 33 000 krooni väljamõistmiseks.
Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
Menetluses kantud kulud jätta OÜ Mebelland kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
lepingu. Hageja ei ole tõendanud vastupidist, samuti ei ole ilmne, et sõlmitud oli mingi teine leping, kuna maksud on tasutud töötajale makstavate rahaliste tasude pealt ning majandusaasta aruannetes on kajastatud kahele inimesele makstud töötasu ja nendelt tasutud maksud. Hageja ei ole esitanud maksuametile tasutud maksude korrigeerimise või tagastamise avaldust, seega on ta nõustunud asjaoluga, et hageja maksis kostjale palka. Kohtu põhjendus, et töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku organi suhetele juriidilise isikuga, viitega TLS § 7 p-le 10, on asjakohatu, kuna nimetatud säte reguleerib juriidilise isiku organi suhteid. Kostja ei olnud hageja juhatus, vaid juhatuse liige. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit peale paljasõnalise väite selle kohta, et tegemist oli juhatuse liikme lepinguga (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-02).
Tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on TsÜS § 128 ja § 129 järgi tühine. Vastavalt TsÜS §-le on 87 seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Hagejat esindas menetluses õigusteadmistega isik. Hagejale toimetati kostja kirjalik vastus, milles kostja oma vastuväited esitas, kätte ning hageja vastas kirjalikult ka kostja vastusele (tl 38-40), samuti osales hageja esindaja kohtuistungil, kuid hageja ei ole avaldanud seisukohta kostja väidete kohta – et ta täitis tööülesandeid, mitte juhatuse liikme vaid tegevjuhina, samuti ei ole hageja vastu vaielnud, et kostja loetletud täiendavad ülesanded ei kuulunud juhatuse liikme ülesannete hulka. Ringkonnakohus nendib, et maakohus rikkus TsMS § 348 ja § 351, kuid samas oli hagejal õigusteadmistega esindaja ning talle oli tagatud võimalus oma arvamust avaldada kõigi kostja vastuväidete kohta. Hageja seda võimalust ei kasutanud, mistõttu saab lugeda kostja väited hageja poolt omaksvõetuks.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.