Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10) või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist (TsMS § 442 lg 6). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

I ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

II KOSTJA VASTUVÄITED

nimetuse all Püssi Linnavalitsus, ilma pitsatita, ilma allkirjata. Harilikul paberilehel, jäävad kostjale absoluutselt arusaamatuks. Kui need numbrid on esitatud soojuse eest, siis kostja seda soojuse teenust tarbinud pole, kuna tal on korteris eemaldatud keskkütte radiaatorid Püssi linnapea Siska loaga ja tingimusel, et kostja tasub 20% soojuse hinnast, mida ta ka tegi. Kirjalikult seda kokkulepet vormistatud pole. Alates 2004 aastast on Püssi linnavalitsus esitanud arveid vastavalt kokkuleppele, mis tähendab, et Püssi linnavalitsus on aktsepteerinud seda, et kostjal on eemaldatud keskkütte radiaatorid ja ta tasub elektrikütte eest. Kostja pole nõus tasuma teenuste eest mida ta pole kasutanud ja teenuste eest mida talle pole osutatud. Isegi need summad, mis on toodud suvekuude eest pole millegagi tõestatud ega põhjendatud. Kostja ei ole nõus tasuma hageja menetluskulude eest, kuna ei saa aru millest need on tekkinud. Hagiavaldus on tavapärane, milles on hulk seadusnorme, mis on kostjale ja kohtule teada ka ilma hagiavalduseta. Kostja ei ole nõus tasuma ka riigilõivu summas 3 000 krooni kuna võla ümberarvestamisel on see summa tunduvalt väiksem. Kostja palub jätta Püssi Linnavalitsuse avaldus rahuldamata.

III KOHTU PÕHJENDUSED

alusel tasu keskkütte teenuse osutamise eest. Samuti on kohus seisukohal, et üldteada on - olles korteriomanik tuleb korteriomandiga ja sellega kaasnevate teenuste eest ka tasuda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel puudus soojatarnimise leping, kuid samas toimus Kooli 16-100 korteri soojaga varustamine korterit läbiva keskküttetoru (püstaku) kaudu, siis on hageja Püssi linn õigustatud nõudma kostjalt A.G XXX korteriomandi soojaga varustamiseks tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1018 ja § 1023 alusel (samal seisukohal on Tartu Ringkonnakohus sarnastel asjaoludel vt. lahendit 03.05.2010 a tsiviilasi nr 2-06-7450 p 3 2.lõik) vähemalt 20% ulatuses. Kostja võttis õigeks kohtuistungil, et tal on peale keskkütte radiaatorite eemaldamist korterist kohustus tasuda vähemalt 20 % ulatuses soojusenergia vahendamise eest. Kostja on seisukohal, et 2004 a sõlmitud kokkulepe keskkütte teenuse eest 20% teenuse maksumusest on jätkuvalt kehtiv.

IV MENETLUSKULUD

Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest, tuleb menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Hagi rahuldati ca 47% ulatuses, seega tuleb kostjal tasuda ka

põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud 47% ulatuses ehk summas 2 594,50 krooni.

Kohtunik Fred Fisker

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.