lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-53183/43

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-53183/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 72Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 2 lg 1KÜS § 151 lg 1KÜS § 2 lg 1KÜS § 7 lg 4TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 376Hagi muutmineTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedVÕS § 88 lg 8Täitmine erinevate kohustuste katteks

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-53183/57Viru Maakohus Narva kohtumaja16.02.2011

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-09-71548/14Viru Maakohus Narva kohtumaja31.05.2010

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, A. Puškini tn 10 korteriühistu80038614

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-53183

Tsiviilasi

KÜ XXX 10 hagi OÜ Analan Auto vastu 4493,30 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

29 595 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ XXX 10 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): KÜ XXX 10 (registrikood: 80038614), esindaja Andrei Blinov

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus

Vastustaja (kostja): OÜ Analan Auto (registrikood: 10339202), esindaja Mihhail Tuštšenko Tühistada Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus täielikult ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
KÜ XXX 10 esitas hagi OÜ Analan Auto vastu 4493,30 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud hooldusleping nr 1, mille kohaselt kostja on kohustatud igakuiselt tasuma hageja poolt esitatud arveid ruumide hooldamise ja kommunaalteenuste eest. Kostja on oma kohustusi pidevalt rikkunud. Novembrist 2006 kuni jaanuarini 2007 on kostjal hagejale tasumata 2246,65 krooni ning viiviseid selle perioodi eest 2428,70, kokku 4493,30 krooni. Kohtumenetluse käigus suurendas hageja nõuet 29 595 kroonini, kuna kostja jätkas arvete mittetasumist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei käitu hageja ausalt. Kostja ei kasuta hageja teenuseid selles mahus, nagu hageja väidab. Poolte vahel sõlmitud hooldusleping ei reguleeri õiguslikult hageja ja kostja suhteid. Seda reguleerib korteriühistu- ja korteriomandiseadus. Hoolduslepingu p-s 4.3 on viivise määraks märgitud 0.2%, korteriühistuseaduse § 7 lg 4 järgi on aga viivise määr 0.07%. Seega tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivise määra. Kostja on hagejale saatnud alusetuid arveid tagasi ja palunud hagejalt selgitust, kuid hageja ei ole vastanud. Kostja saatis hagejale 10.10.2002 sõlmitud hoolduslepingu nr 1 tühistamise avalduse. Kostja väitis, et ventilatsioon ja kanalisatsioon ei tööta korralikult ning korteriühistu ei taga vee äravoolu. Tehnilised eripärasused ei vabasta hagejat kohustuse täitmisest elamu haldamisel ja kanalisatsioonisüsteemi korrashoidmisel.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 18. detsembri 2009 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjale esitatud arved vormistatud kooskõlas raamatupidamise seaduse nõuetega. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 4 kohaselt peavad raamatupidamise algdokumendil olema välja toodud tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa). Hageja on selles osas oluliselt rikkunud seadust, jättes enamustel arvetest kohustuslikud arvnäitajad märkimata. Seega ei olnud kohtul võimalik arvete alusel kindlaks teha, mille eest on arved esitatud. Pooled leidsid, et leping korteriühistu ja omaniku vahel ei kehti, kuid kumbki pool ei esitanud kohtule uut lepingut. Vaidlus kanalisatsiooniprobleemi lahendamise ning poolte vahel 10.09.2002 sõlmitud lepingu seadusele vastavuse üle ei ole käesoleva kohtuvaidluse sisuks. Kuna pooled lepingut aktsepteerisid, olid nendel ka lepingulised kohustused.

Vaidluse sisuks on kostja põhivõlg hagejale selle eest, et hageja osutas kostjale teenuseid ning kostja ei ole nende eest tasunud vaatamata sellele, et ta teenuseid tarbis. Kostja ei ole esitanud hagile ka vastuhagi ega tasaarvestust juhuks, kui teenuste tarbimist ei toimunud kokkulepitud mahus. Kostja väitel nõuab hageja ülemäära suurt viivist. 10.09.2002 sõlmitud lepingu p 4.3 kohaselt võetakse maksetega viivitamise korral viivist 0,2 % päevas maksmata jäänud summast. Lepingus sisalduv viivise määr on suurem korteriühistuseaduse § 7 lg-s 4 sisalduvast määrast. Hageja ei põhjendanud tema poolt kostjalt väljamõistetava viivise suuremas määras nõudmise seaduslikkust. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud mingit arvestust, mida aluseks võtta juhul, kui lähtuda viivise määrast 0,07 %. Kostjale esitatud arvetes ei ole hageja eraldi viivist välja arvestanud, küll aga on märkinud ainult viivise protsendi. Kuna hageja ei ole kostjale ega kohtule esitanud seadusega kooskõlas olevaid arveid, siis ei ole võimalik kindlaks teha, mille eest ja kui palju kostja hagejale võlgneb ning seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.KÜ XXX 10 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei täpsusta kohus, milliseid hageja poolt esitatud tõendeid kohus ei käsitle. Selline kohtu lähenemine on vastuolus TsMS §-des 231 ja 232 sätestatuga; 2) ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks asjaolu, et hageja poolt kostjale esitatud arved ei ole kostjale esitatud kooskõlas raamatupidamise seadusega. Tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa) on märgitud 10.09.2002 hoolduslepingu nr 1 lisas nr 1; 3) on kostja jaoks hageja poolt esitatud arved selged ja arusaadavad, poolte vahel ei ole vaidlust tasumisele kuuluvate summade arvestamise korras, kuna see on sätestatud 10.09.2002 hoolduslepingu nr 1 lisas nr 1; 4) esitatakse 10.09.2002 hoolduslepingu nr 1 lisa nr 1 alusel kõik arved kostjale proportsionaalselt tema poolt kasutatava ruumi pindalaga 116.4 m2, teenustasu on aga fikseeritud hoolduslepingu nr 1 lisas nr 1. Muutub vaid makse suurus, mille esitab AS Narva Soojusvõrk kütte eest, kuid ka siin sõltub kostja makse suurus tema poolt kasutatava ruumi pindalast; 5) kehtib 10.09.2002 hooldusleping selle sõlmimise hetkest ja on tähtajatu. Lepingu tingimusi võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Pooled ei esitanud kohtule 10.09.2002 hoolduslepingu juurde mingeid muutusi või täiendusi ja seetõttu ei saa väita, et leping poolte vahel ei kehti; 6) ei reguleeri korteriühistuseadus suhteid hageja ja kostja vahel. Suhteid hageja ja kostja vahel reguleerib 10.09.2002 hooldusleping nr 1. Lepingu p 4.3, mis sätestab viivise määraks 0.2 % päevas maksmata jäänud summast, ei ole vastuolus võlaõigusseaduses sisalduva regulatsiooniga. VÕS § 113 lg 1 alusel, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5.OÜ Analan Auto vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja korteriomanik korteriomandi seaduse tähenduses ning tema omandis on korteriomand registriosa numbriga XXX . Hageja on juriidiline isik, kelle tegevusele, ülesannetele ning korteriühistu liikmetega suhete määratlemisele kohaldub eelkõige korteriühistuseadus; 2) teostakse korteriühistu majandustegevust seadusega sätestatud vormis ja nõudes korteriühistu liikmelt hoolduskulude hüvitamist, on korteriühistu kohustatud põhjendama oma nõuet vastavalt korteriühistuseaduse § 15 lg-s 1 ja §-s 151 sätestatud nõuetele ja vormistama arveid kooskõlas raamatupidamise seaduse § 7 nõuetega. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma nõudeid, arvestades korteriühistuseaduses sätestatut; 3) ei nõustu kostja hageja väitega, et tasu suurus ei sõltu osutatud teenuse mahust, kuna teenuste hind on kindlaksmääratud sõlmitud hoolduslepingus nr 1. See tähendab, et apellandi arvamuse kohaselt ei ole osutatavate teenuste maht tõendamisesemeks käesolevas kohtumenetluses; 4) ei ole hageja osutanud teenuseid seadusega sätestatud mahus ning ei ole põhjendanud oma nõuet. Samuti ei täida hageja elamu majandamise funktsioone. Kostja tühistas hoolduslepingu, kuna see oli suunatud poolte positsioonide muutmisele võrreldes korteriühistuseaduses sätestatuga ja kostja õiguste vähendamisele ning kohustuste suurendamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Asja materjalidest nähtub, et hageja nõue põhineb kostja poolt tasumata arvetel elamu hooldamise ja osutatud teenuste eest. Registriosa nr XXX väljavõtte kohaselt on kostja Narvas XXX 10 asuva korteriomandi (mitteeluruum) üldpinnaga 116,4 m2 omanik. KOS § 2 lg 1 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandi või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KÜS § 2 lg 1 järgi korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kuivõrd kostja mitteeluruumide omanikuna tarbib samuti KÜS §-s 151 loetletud teenuseid, siis on ta kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Kostja nimetatud kohustus tuleneb seadusest, mitte lepingust. Analoogilisele seisukohale on asunud ka Riigikohus 21.04.2004 otsuses nr 3-2-1-42-04.

Seetõttu ei ole hageja nõude rahuldamise seisukohalt tähendust sellel, kas pooltevaheline 10.09.2002 leping on tühistatud või mitte. Samas ei ole välistatud, et pooled leppivad eraldi kokku näiteks arvete saatmise korra kostjale, arvete maksmise tähtaja jms, mis ei ole reguleeritud seaduses.

7.Hageja nõude rahuldamise eelduseks on tõendada KÜS §-s 151 märgitud ja kostja poolt tasumisele kuuluvate majandamiskulude koosseisu (kogus, hind, summa) ning seda, et kostjalt nõutakse kulude tasumist võrdselt teiste korteriomanikega. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et pooltevahelise lepingu lisa nr 1 ja kostjale saadetud arvete alusel on võimalik kindlaks teha tasumisele kuuluvaid majandamiskulusid. Selles osas on maakohtu seisukoht põhjendatud. Kuivõrd kostja esitas selles osas hagile vastuväite, siis tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust pidi hageja oma nõude suurust ja põhjendatust tõendama. Apellandi esitatud arvete (I kd, t.l 9-51, 115-125, 145-152) alusel ei ole võimalik kindlaks teha tema kulutuste täpset suurust ning seda, et kostjalt nõutakse kulutuste eest tasumist võrdselt teiste korteriomanikega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kostjale (ja teistele korteriomanikele) saadetud arved ei pea iseenesest vastama raamatupidamise seaduse §-s 7 sätestatule. Viivise arvestamisel tuleb juhinduda KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määrast ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.
8.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud (kostja poolt tasumisele kuuluvad majandamiskulude suuruse) välja selgitamata ning seda puudust ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul jälgida TsMS § VIII osa sätteid ning teha kõik selleks, et hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud saaksid välja selgitatud. Maakohus peab tegema hagejale ettepaneku esitada oma nõuet kinnitavad tõendid lähtudes käesoleva otsuse p-des 6 ja 7 märgitust ning võimaldama kostjale esitada hageja tõenditele vastuväited. Seejuures peab maakohtul pooltele selgitama TsMS §-de 237 ja 238 sisu ning võtma vastu ainult asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Hageja peab arvestama võimalusega, et tulenevalt TsMS § 376 lg-st 5 võib kohus temalt nõuda hagiavalduse (võlgnevuse arvestuse) teksti tervikuna esitamist. Seejuures tuleb arvestada VÕS § 88 lg-s 8 sätestatut.
9.Ringkonna kohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. Hageja nõude lahendamise seisukohalt ei ole asjakohased kostja esitatud materjalid (t.l 162-209), kuna nendest ei saaks tuleneda kostja vastunõue hageja vastu. Elamu kanalisatsioonisüsteem on KOS §-st 1 ja 2 tulenevalt korteriomanike kaasomandis ning AÕS § 72 järgi kasutavad kaasomanikud seda ühiselt ja vastutavad ühiselt ka selle korrasoleku eest. Seega ei saaks korteriühistu kostja vastu kanalisatsioonisüsteemi väidetavast mittekorrasolekust tulenevalt vastuhagi esitada.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja