2-08-9868/21 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

katusekatte vahetuse ning ehitustööd lõpetati 11.08.2006. 09.10.2006 kukkus hageja elutoa laest alla krohvi, mis tõi kaasa hagejal remondikulutusi 7167 krooni 50 senti. Hageja pidi oma elukohas paigaldama uue karkassi, sellele kipsplaadi, pahteldama kipsplaadi, värvima ja panema uue tapeedi. Kokku kalkuleeris ehitaja nimetatud tööde teostamise maksumuseks 10 143 krooni. Kuivõrd hageja korraldas remonditööd ise, siis kujunesid tegelikud kulutused kalkulatsioonis näidatust väiksemaks. Hageja pöördus koos teiste majaelanikega kostja poole, kuna kostja korraldas ebakvaliteetse katuse remondi, mille tagajärjel sattus pööningule vesi, mis omakorda tõi kaasa laekrohvi allavarisemise. Kuna kostja tellis maja katusekatte vahetuse, siis vastutab kostja ebakvaliteetse katuseremondi tagajärgede eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 7167 krooni 50 senti. Kooskõlas korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-ga 4 on kostjal elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus, sealhulgas kohustus korraldada remonttöid. Kostja otsustas paigaldada elamule uue katusekatte ja selleks olid kogutud ühised remondirahad. Kostja oli remondi korraldamisel ja suhetes ehitajaga tellija ülesannetes. Tellija kohustus on teostada järelevalvet muuhulgas ehituse kvaliteedi üle ja lõpetatud tööd vastu võtta. Kostja võttis ehitajalt vastu ebakvaliteetse katuse. Ühistu käitus hooletult, kuna ei märganud puudusi või kui märkas, siis ei nõudnud nende kõrvaldamist. Kostja pidi määrama ehitusseaduse § 30 lg 1 kohaselt omanikujärelevalve tegijaks isiku, kuid jättis selle määramata ja omanikujärelevalvet ei teostatud. Ebakvaliteetset ehitamist tõendavad fotod, millest on näha, et katusekattes on pilud ja avaused, mida on üritatud kinni toppida, katuseluuk ei ole paigaldatud tihedalt. Ebakvaliteetse katuse remondi ja vee pööningule lekkimise tõttu langes hageja korteri laest krohvi. Laekrohv oli niiske ja hageja arvab, et see tõi kaasa krohvi varisemise laest. Hagejale tegi korteris remondi A. B. ja hageja maksis talle töötasu 5000 krooni. Tööde hulka kuulus kalkulatsiooni p 1-5 kohaselt 16 m2 kipsplaatide paigaldamine karkassile, seinte ja lagede pahteldamine 31 m2, tapeedi liimimine 31 m2, lae värvimine 7,8 m2. Hageja on kulutanud 1096 krooni pahtli, värvide, tapeediliimi jt ehitustarvete soetamiseks. Kipsplaatide hind on kalkulatsiooni II osas 488 krooni, karkass 212 krooni, abimaterjalid 350 krooni ja transport 292 krooni. Hageja kulutas tegelikult kalkulatsioonis arvestatud 292 krooni asemel materjalide transpordile 21 krooni 5 senti. Kokku on remondikulud 7167 krooni 50 senti (5000 +1096 + 488 + 212 + 350 + 21 krooni 50 senti ). Kostja vastuväited

3.Harju Maakohus jättis 27.11.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on Tallinnas Xxxxx-xxxxxx x-x asuva korteri omanik. Vaidlust ei ole selles, et kostja tellis maja katusekatte vahetuse ning ehitustööd lõpetati 11.08.2006. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja korteris kukkus alla krohv. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on kahju põhjustatud kostja poolt korraldatud ebakvaliteetse katuseremondi tagajärjel ehk kas kostja on hagejale tekitanud kahju oma tegevusetusega ehitusjärelevalve teostamisel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas elamu katuse parandamist ja ehitusjärelevalve teostamist remonttööde üle. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja. Tegemist on süülise vastutusega delikti üldkoosseisu alusel. Hageja on esitanud fotod katusetööde teostamise kohta, kuid nimetatud fotode alusel puudub kohtul pädevus hinnata, kas katusetööd teostati ebarahuldatavalt. Tunnistaja J. H. ütluste kohaselt kutsuti ta politseinikuna vaidlusalusesse korterisse ja ta nägi, et seal oli alla kukkunud krohv. Pööningul tunnistaja ei käinud, kuid oli näha, et katust vahetati, aga tunnistaja ei ole ekspert. Tunnistaja ei mäletanud, et tapeet oleks seinalt lahti olnud. Nimetatud tunnistaja ütlustest pole võimalik seega järeldada, et kahju tekkis hagejale just ebakvaliteetselt tehtud katuseremondi järel. Tööde ebarahuldava teostamise tõttu hageja korteri kahjustamist ei ole hageja seega tõendanud. Kohus jättis ekspertiisi asjas määramata, kuna hageja kohtu nõutud rahasummat kohtu deposiiti ei tasunud. Seega on asjas tõendamata, et kahju tekkis hageja korterile kostja tegevusetuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei uurinud kohus ka tõendeid kahju suuruse kohta: OÜ Valjamaja kalkulatsiooni, B. A. kinnitust, Ehituse ABC kviitungit, hageja kirja esindajale ja hageja kirja majaelanikele. Kuna kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegevusetuse tagajärjel, ei hinnanud kohus, kas kostja tegu oli õigusvastane ja kas kostja oli süüdi kahju tekkimises. Hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata kui tõendamata. Kohus ei uurinud järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: hageja kirja Põhja-Tallinna linnaosa vanemale, korteriühistu põhikirja väljavõtet, hageja adressaadita ja kuupäevata kirja, KÜ kirja majaelanikele, kirja kostja juhatusele ja kostja vastust, volitust, kuna nimetatud dokumendid ei tõenda käesolevas hagis tõendamisele kuuluvaid asjaolusid.