2-09-29139/9 - Saneerimine - Saneerimisasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-29139 hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas; saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga. SanS § 44 lg 1 kohaselt kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 44 lg 2 alusel saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest SanS § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. ETAS esitas 17.06.2009 Harju Maakohtule avalduse ETAS suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Kohus algatas saneerimismenetluse 30.06.2009 vormistatud määrusega, millega määras saneerimisnõustajateks JKruuse ja M Tali. Saneerimisnõustajad esitasid kohtule saneerimiskava, mille kinnitamist aga võimalikuks ei pidanud, kuivõrd saneerimiskava rakendamine ilma peamiste võlausaldajate toeta, ei ole saneerimisnõustajate hinnangul reaalne ning mõttekas, mistõttu tegid saneerimisnõustajad ettepaneku jätta saneerimiskava kinnitamata ning saneerimismenetluse lõpetada. Avaldaja seaduslik esindaja samale seisukohale ei asunud ning esitas kohtule seisukoha, millest tulenevalt on tema hinnangul võimalik saneerimisnõustajate algatatud läbirääkimisi võlausaldajatega jätkata ning saavutada saneerimiskava heakskiit enamuse poolt, mistõttu tuleb saneerimiskava kinnitada. 09.12.2009 määrusega määras kohus saneerimiskava hindamiseks eksperdid. Kuigi 09.12.2009 määruse resolutsiooni punktist 7 on märgitud, et kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise 09.02.2010, mis tuleneb SanS § 30 lg-st, ei ole takistusi lahendada käesolev avaldus enne eelmärgitud tähtaega, arvestades, et nii saneerimisnõustajate, eksperdi, kui ka võlausaldajate seisukohad on kohtule teada ning asja varasem lahendamine on avaldaja ja võlausaldajate huvides. Kohus leiab, et põhjendamatu on käesoleva tsiviilasja lahendamise edaspidine venimine. 09.12.2009 määrusega määras kohus saneerimiskava hindamiseks eksperdid A Juhkam’i ja O Lukason’i, kes on kohtule esitanud omapoolsed arvamused saneerimiskava osas. Ekspert A Juhkami hinnangul täiendavate kohustuste tekkimisega ja teenindamisega ei ole ETAS-i saneerimiskavas arvestatud. Neid nõudeid ei ole kavas ümberkujundatud. Kuna tegemist on oluliste kohustustega ETAS-i vastu siis avaldab see saneerimise teostatavusele olulist mõju. ETAS-i reaalsed kohustused on oluliselt suuremad kui saneerimiskava prognoosides kajastatud. Eksperdi A Juhkami hinnangul on ETAS-i saneerimiskavas Trailway Latvialt arvestatud laekumistega kavas toodud mahus ebareaalne arvestada. Lisaks on kasvanud oluliselt ETAS-i kohustused Trailway Latvia liisingkohustuste garanteerimise tõttu. Ekspert leiab, et on oluline märkida, et nimetatud täiendavate kohustustega ei ole ETAS saneerimiskavas arvestatud.

2-09-29139 Muu hulgas leiab ekspert, et finantsinvesteeringute portfelli kvaliteet on halb. Saneerimiskava kohane nõuete laekumine on ebareaalne, mis avaldab olulist mõju ETAS-i saneerimise teostatavusele. Lisaks on ETAS garanteerinud deebitoride kohustusi, millest tulenevad nõuded on esitatud/esitatakse ETTC vastu ja on olulised. Nimetatud kahe asjaoluga ei ole saneerimiskava finantsprognoosides arvestatud. Nimetatud järelduste kinnituseks on eksperdi hinnangul asjaolu, et perioodil september – oktoober 2009. a intressitulu antud laenudelt jääb alla saneerimiskavas prognoositule. See näitab, et kava kohaste nõuete maksmisega on deebitoridel raskusi. ETAS-i käive oli perioodil september kuni november 2009. a 0,2 miljonit krooni. Kavas oli lubatud vahenduse käibeks antud perioodil 3,3 miljonit krooni ja laomüügi käibeks 0,45 miljonit krooni. ETAS-i tegevust on seni pidurdanud asjaolu, et saneerimiskava on olnud kinnitamata. ETAS-i juhtkonna suusõnalisel hinnangul on reaalselt vahenduse käivet tehtud sel perioodil ligikaudu 5 miljonit krooni, kuid see on teostatud läbi LGAS-i põhjusel, et ETAS-i tulevik on olnud ebakindel. ETAS-i juhtkond ei ole julgenud võtta klientidelt ettemaksu, mis on olnud vahenduses vajalik rahastamisallikas. ETAS-i juhtkond ei ole soovinud võtta ETAS-le kohustusi, mille täitmine võib osutuda ETAS-i pankroti korral võimatuks. Ekspert A Juhkami hinnangul jääb ettevõtte suhtes pankrotioht siiski reaalselt püsima, seega ei ole eksperdil veendumust, kas ka saneerimiskava kinnitamise korral sooviks/julgeks ETASi juhtkond ETAS-i kaudu teha tehinguid, mis eeldab täiendavate kohustuste võtmist kas tarnijalt, pangalt või kliendilt. Pole kindel kas seda ka nimetatud osapooled julgeks. ETAS-i kaudu kavas eeldatud ärimudeli rahastamine saab olema keeruline. Raha konversiooniperiood võiks olla vahenduses vähemalt 1,5-2 nädala (investeering eelõige kaubavarudesse ja tarnijatele tehtavatesse ettemaksetesse). Ettevõttel endal ei ole eksperdi hinnangul piisavalt käibekapitali, et rahastada vahendustegevust vaid omavahendite arvel, kuigi üksikud tehingud võivad sedasi isegi õnnestuda. Väikest käibekapitali vajadust väljendab saneerimiskava finantsprognoos. ETAS-i vahendustegevusse (s.h. eksporti) saneerimiskavas tehtud prognooside kohases mahus, ilma ETAS-i omapoolse vajaliku investeeringuta käibekapitali ekspert pigem ei usu. Vahenduse ärimudel eeldaks finantsprognoosides toodust enam käibekapitali, mis rahastaks ettemakseid tarnijatele, kaubavaru ja vähesel määral ka debitoorset maksumust. Eksperdi hinnangul oleks ETAS-i saneerimise õnnestumiseks vaja kindlasti uut omakapitali arvestades ettevõtte tegelikku täiendavat finantseerimisvajadust ja vajadust ettevõtte omakapitali (kapitaliseeritust) määra tõsta. Arvestades realiseeruvate garantiikohustustega, mida ETAS on väljastanud, on ETAS-i omakapital eksperdi hinnangul reaalselt negatiivne. Uue investori kaasamisega ei ole saneerimiskavas arvestatud. Viimase kaasamine on ebatõenäoline arvestades ETAS-i suuri riske ja lihtsamaid investeerimisalternatiive investori jaoks. Omanikud ei plaani samuti investeerida uut raha. Saneerimine eeldab, et ETAS-i saneerimise riski (võimalus täiendavalt kaotada raha) kannavad reaalselt vaid olemasolevad kreeditorid, mis ei ole päris põhjendatud. Ekspert A Juhkam leiab, et hoolimata ettevõtte juhtkonna pingutustest on ETAS-i saneerimiskava tingimuste kohane saneerimine pigem ebatõenäoline. Eksperdi hinnangul

2-09-29139 rakendatavatest saneerimisabinõudest ei piisa SanS § 2 seatud saneerimise eesmärkide täitmiseks. ETAS-is on tööl saneerimiskava kohaselt kolm töötajat - tegevjuht, raamatupidaja ja müügijuht. Saneerimiskava kohaselt lisandub veel saneerimisperioodi jooksul üks müügijuht. Seetõttu ei saa pidada ETAS-i sotsiaalselt oluliseks ettevõtteks. Eksperdi O Lukasoni hinnangul on saneerimiskavas esitatu põhjal ETAS-i edukas saneerimine pigem ebatõenäoline. Eksisteerib oluline risk, et saneerimiskavas toodud rahavoogudest ei suudeta kinni pidada, ning väga oluline risk, et ETAS-i vastu tekivad saneerimiskavas kajastamata nõuded. Ekspert O Lukasoni arvates peaks ettevõtte põhitegevusega seotud saneerimisabinõude roll olema saneerimiskavas mõnevõrra suurem, sest põhitegevusega mitteseotud abinõu ehk nõuete sissenõudmise puhul on võrreldes ettevõtte enda poolt kontrollitava põhitegevusega suurem oht takerduda seoses deebitoridest ettevõtete endi makseraskustega. Kuna kava koostamise ajal oli teada ETAS-i ähvardav oht seotud juriidiliste isikute garanteerimisest ja käendamisest, siis oleks võinud rohkem arvestada neilt laekuvate rahavoogude volatiilsusega. Näiteks võib mingi hetk mõni deebitoridest vajada saneerimiskaitset, mistõttu satuvad planeeritud rahavood olulise löögi alla. Ühe näitena kulude vähendamisest kui saneerimisabinõust saab tuua ka varem käsitlust leidnud rendipinna vahetamise odavama vastu. Võlausaldajatega on saneerimiskava koostamise käigus suheldud ning võlausaldajad on saneerimiskava osas hääletades väljendanud oma meelsust kas kava tagasi lükata või vastu võtta. Ainsa asjaoluna jääb selgusetuks, mis tingimustel oleksid suured võlausaldajad, kelle vastuhäälte tõttu kava kinnitamata jäi, kava vastuvõtmisega nõustunud. Eksperdi hinnangul on kokkuvõttes ETAS-i edukas saneerimine pigem ebatõenäoline kui tõenäoline. Ekspert O. Lukasoni kasutada olnud informatsiooni analüüsides on ekspert leidnud, et ETAS-i planeeritud põhitegevusest, deebitoridelt planeeritud laekumistest ning ETAS-i vastu tõenäoliselt esitatavatest nõuetest seoses käenduste ja garantiidega eksisteerib oluline risk, et saneerimiskavast ei suudeta kinni pidada. Kohus, hinnates saneerimiskavas esitatud ja ekspertide arvamust, asub seisukohale, et käesoleval juhul ei esine saneerimiskava kinnitamise eeldusi ja saneerimismenetlus tuleb sellega seoses lõpetada. SanS § 36 punktide 1-4 kohaselt kinnitab kohus võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava, kui: ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid; ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas; saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga. Käesoleval juhul ei nõustunud saneerimiskava kinnitamisega saneerimisnõustajate ning ekspertide hinnangul ei ole tõenäoline.

2-09-29139 Ekspertide hinnangul jääb ettevõtte suhtes pankrotioht siiski reaalselt püsima, seega ei ole ekspertidel veendumust, kas ka saneerimiskava kinnitamise korral sooviks/julgeks ETAS-i juhtkond ETAS-i kaudu teha tehinguid, mis eeldab täiendavate kohustuste võtmist. Täiendavate kohustuste tekkimisega ja teenindamisega ei ole ETAS-i saneerimiskavas arvestatud. Neid nõudeid ei ole kavas ümber kujundatud. Kuna tegemist on oluliste kohustustega ETAS-i vastu siis avaldab see saneerimise teostatavusele olulist mõju. ETAS-i reaalsed kohustused on oluliselt suuremad kui on saneerimiskava prognoosides kajastatud. Samuti eksisteerib oluline risk, et saneerimiskavas toodud rahavoogudest ei suudeta kinni pidada. Samuti ei ole ETAS-i näol tegemist olulise tööandjaga kuivõrd seal on tööl kokku kolm töötajat. Mõlemad eksperdid on asunud seisukohale, et ETAS-i vastu tõenäoliselt esitatavatest nõuetest seoses käenduste ja garantiidega eksisteerib oluline risk, et saneerimiskavast ei suudeta kinni pidada. Truck Trade Center AS on väljastanud garantiikohustusi, mille realiseerumisel muutub äriühingu omakapitali negatiivseks, millest tulenevalt äriühing on maksejõuetu. Seega lähtudes eeltoodust on mõlemad eksperdid asunud seisukohale, et saneerimine on ebatõenäoline. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasude piirmäärade (edaspidi Kord) § 6 lg 1 kohaselt saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel määrab kohus saneerimisnõustaja tasu lähtudes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Korra § 6 lg 2 kohaselt kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest tulenev tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustajale õiglase tasu käesoleva määruse § 4 alusel. Antud juhul on kohus määranud saneerimismenetluses saneerimisnõustajateks JKruuse ja M Tali. SanS § 18 lg 2 sätestab, et saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Saneerimisnõustajad paluvad määrata saneerimisnõustaja hüvitamiseks välja mõista 120 000 krooni.

2-09-29139 saneerimisnõustaja ülesanded, milleks on muu hulgas abistada ettevõtjat saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldaja ja krediidiandjaga. Eelnõu seletuskirja kohaselt on nimetatu all silmas peetud, et saneerimisnõustaja ülesanne on abistada ettevõtjat läbirääkimiste pidamisel. Abistamist tuleb siinkohal mõista võimalikult laialt. See võib seisneda üksnes selles, et nõustaja aitab ettevõtjal leida kõige sobivamad argumendid veenmaks võlausaldajat osalema saneerimiskavas. Samas võib see tähendada ka saneerimisnõustaja poolt läbirääkimiste juhtimist või vahendamist. Eelnõuga ei ole soovitud läbirääkimistega seonduvat saneerimisnõustaja ülesannete mahtu väga täpselt määratleda, sest osalistel peab olema vabadus valida, kuidas konkreetsel juhul on asjakohane toimida. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul on olulisemad võlausaldajad saneerimiskavale vastu vaielnud ning ei ole soovinud saneerimiskava kinnitamist, on saneerimisnõustajad jätnud oma ülesanded nõuetekohaselt täitmata. Mõistlik on eeldada, et enne saneerimiskava koostama asumist, tuleb võlausaldajatega läbirääkimisi pidada, kas on tõenäoline nende heakskiit ettevõtja poolt tarvitusele võetavatele saneerimisabinõudele. Juhul kui selgub, et võlausaldajate, kelle nõuded moodustavad enamuse avaldaja kohustustest, huvi on vähene, siis tõenäoliselt ei nõustu võlausaldajad saneerimiskava kinnitamisega, mistõttu ei ole sellises olukorras mõistlik kulutada ressursse saneerimiskava koostamisele viisil nagu seda on antud juhul teinud saneerimisnõustajad. Kuivõrd tegemist oli oluliste võlausaldajatega tulnuks saneerimisnõustajatel eelkõige veenduda, kas võlausaldajad kiidavad heaks saneerimiskavas kajastatavad saneerimisabinõud. Nimetatule vaatamata on saneerimisnõustajad asunud saneerimiskava koostama, mille kohta koostatud arvamuses nad on ise möönnud, et saneerimiskava kinnitamine ei ole peamiste võlausaldajate toeta reaalne ega mõttekas. SanS § 6 lg 1 sätestab, et saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel määrab kohus saneerimisnõustaja tasu lähtudes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. SanS § 6 lg 2 kohaselt kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest tulenev tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustajale õiglase tasu Korra § 4 alusel. Kuigi ETAS ei ole vastu vaielnud saneerimisnõustajate tasu ja kulude taotlusele, asub kohus seisukohale, et nimetatud summa määramine kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve, mistõttu määrab kohus saneerimisnõustajale õiglase tasu Korra § 4 alusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus saneerimisnõustaja ja eksperdi töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Töö mahu ja keerukuse ning saneerimisnõustaja ja eksperdi kutseoskuse hindamisel lähtub kohus: ettevõtja võlgnevuste suurusest ja iseloomust; ettevõtja tegevusalast; võlausaldajate arvust; saneerimiskavas osalevate võlausaldajate arvust; saneerimisnõustaja kutseoskusest, mis on vajalik saneerimiskava koostamiseks ja võlausaldajaga läbirääkimiste pidamiseks; saneerimismenetluses vajalikust saneerimis-nõustaja ja eksperdi erialasest kutseoskusest, mis tal on näiteks õigusnõustajana või audiitorina; saneerimisnõustaja ja eksperdi poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud toimingute põhjendatusest ja otstarbekusest; saneerimismenetluse tulemuslikkusest; muudest asjaoludest. Arvestades asjaolu, et saneerimiskava ei olnud vastu võetud võlausaldajate poolt, mida saneerimisnõustajad oleksid pidanud enne saneerimiskava koostama asumist välja selgitama, ning et saneerimisnõustajad ise ei pidanud saneerimiskava kinnitamist tõenäoliseks ning tehtud töö tulemina ei pidanud saneerimist tõenäoliseks ka eksperdid, asub kohus seisukohale, et saneerimismenetluses tehtud toimingud on olnud põhjendamatud ning saneerimismenetlus ei ole olnud tulemuslik.

2-09-29139 Arvestades saneerimisnõustajate sooritatud ülesannete iseloomu ja mahtu ning tehtud kulutusi, mille osas saneerimisnõustajad eraldi taotlust esitanud ei ole, asub kohus seisukohale, et 30 000 krooni kummagi nõustaja kohta on õiglane tasu saneerimisnõustajatele tehtud töö eest ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Seega, lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et saneerimisnõustajatele on mõistlik määrata saneerimisnõustaja tasu kokku summas 60 000 krooni, seega JKruuse’le 30 000 krooni ja M Tali’le 30 000 krooni. Saneerimisnõustajatele väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Saneerimisnõustajad JKruuse ja M Tali on SanS § 15 lg 3 punktis 2 nimetatud füüsilised isikud, kelle kohus on määranud ETAS saneerimisnõustajateks. Tulenevalt TuMS § 4 lg 1 on saneerimisnõustajate tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Saneerimisnõustajate õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu tuleneb SanS § 18 lg 2. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka saneerimisnõustajate tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 30 000 kroonilt 9 900 krooni. Sotsiaalmaksu tasub väljamakse tegija. SanS § 33 sätestab eksperdi tasu ja kulutuste hüvitamise korra. SanS § 33 lg 1 sätestab, et eksperdi vabastamisel on eksperdil õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ning tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 33 lg 2 kohaselt eksperdi tasu ja kulutuste hüvitise suuruse otsustab kohus eksperdi vabastamisel eksperdi tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud kohtu määratud tähtaja jooksul. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrus on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohtu deposiiti makstud summat (SanS § 33 lg 4). Ekspert A Juhkam on palunud määrata eksperdi tasuks 88 000 krooni, millele lisanduvad menetluses tehtud kulud 1 800 krooni ulatuses. Esitatud taotluse kohaselt on töötunni hinnaks 1 000 krooni ja töötunde eksperdil kulunud 88. Lisanduvad eksperdi transpordikulud ja sidekulud kokku summas 1 800 krooni. Arvestades eksperdi sooritatud ülesannete iseloomu ja mahtu, Justiitsministri kehtestatud Korda „saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ ning esitatud hinnangu mahukust ning asjaolu, et avaldaja ei ole tasu nõudele vastu vaielnud, asub kohus seisukohale, et eksperdi tasu summas 88 000 krooni on õiglane tasu eksperdile tehtud töö eest ning kulud summas 1 800 krooni on põhjendatud. Ekspert O Lukason on palunud määrata eksperdi tasuks 37 100 krooni. Esitatud taotluse kohaselt on töötunni hinnaks 350 krooni ja töötunde kulunud 88. Arvestades eksperdi sooritatud ülesannete iseloomu ja mahtu ning esitatud hinnangu mahukust, Justiitsministri kehtestatud Korda „saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ ning asjaolu, et avaldaja ei ole tasu nõudele vastu vaielnud, asub kohus seisukohale, et 37 100 krooni on õiglane tasu kulude eksperdile tehtud