B.K.P hagi N.L-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töölepingu lõpetamiseks N.L-i hagi B.K.P vastu vähemmakstud töötasu ning töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
B.K.P apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
15 982,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): B.K.P (registrikood XXX), lepinguline esindaja Tiia Raudmägi Kostja (vastustaja): N.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.10.2023 otsus osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel hüvitise rohkem kui 9298,38 eurot (bruto). Samuti tühistada maakohtu 04.10.2023 otsus menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 9298,38 eurot (bruto) ning jätta menetluskulud 90% ulatuses hageja kanda ja 10% ulatuses kostja kanda. Muus osas jätta maakohtu 04.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2.1.Jätta rahuldamata B.K.P hagi N.L-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamiseks.
2.2.Lugeda B.K.P ja N.L-i vaheline tööleping lõppenuks alates 31.08.2021.
2.3.N.L-i hagi rahuldada osaliselt.
2.4.Mõista B.K.P-lt N.L-i kasuks välja TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitis 9298,38 eurot ja sellelt viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.5.Mõista B.K.P-lt N.L-i kasuks välja 2021. a augustis saamata jäänud töötasu 322,30 eurot (bruto) ja sellelt viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.6.Jätta rahuldamata N.L-i hagi B.K.P vastu TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise 9298,38 eurot ületavalt osalt ning sellelt viivise välja mõistmiseks.
2.7.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 90% ulatuses hageja kanda ja 10% ulatuses kostja kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Eelnev menetlus
1.B.K.P esitas 29.09.2021 töövaidluskomisjonile avalduse N.L-i vastu, milles palus: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus; 2) lõpetada poolte vaheline tööleping alates 31.08.2021 TLS § 107 lg 2 alusel; 3) välja mõista töötajalt kahjuhüvitis summas 1464 eurot; 4) välja mõista töötajalt enam tasutud puhkusehüvitis summas 249,70 eurot.
2.N.L esitas 18.10.2021 vastunõude, milles palus: 1) välja mõista tööandjalt juuni 2021. a eest vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot; 2) välja mõista tööandjalt juuli 2021. a eest vähemmakstud töötasu netosummas 751,57 eurot; 3) välja mõista tööandjalt augusti 2021. a eest vähemmakstud töötasu; 4) välja mõista tööandjalt vähemmakstud puhkusetasu 58,22 eurot; 5) välja mõista tööandjalt töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses netosummas 3979,79 eurot; 6) välja mõista viivis alates 31.08.2021 kuni töövaidluskomisjoni otsuse tegemiseni.
2-21-20390
3.Töövaidluskomisjoni 16.11.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1625/21 rahuldati avaldused osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas ülesütlemise avalduse tühisuse, lõpetas töölepingu alates 31.08.2021, mõistis töötajalt tööandja kasuks välja enam tasutud puhkusehüvitise summas 196,56 eurot, mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja juuni 2021. a eest vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot, juuli 2021. a eest vähemmakstud töötasu netosummas 751,57 eurot ning 2021. a augusti eest vähemmakstud töötasu lähtuvalt lisatasu kokkuleppest. Samuti mõistis töövaidluskomisjon tööandjalt töötaja kasuks välja vähemmakstud puhkusetasu netosummas 58,22 eurot ja viivise vähemmakstud puhkusetasult ning vähemmakstud juuli, juuni ja augusti 2021. a töötasult.
4.N.L esitas 30.12.2021 Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja vastuväited kostja hagile
5.B.K.P esitas Harju Maakohtule 03.02.2022 hagiavalduse N.L-i vastu, milles palub kostja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist ning töölepingu lõpetamist alates 31.08.2021 TLS § 107 lg 2 alusel.
6.Kostja asus hageja juures tööle 04.01.2019 kontohaldurina (hilisem ametinimetus suurkliendihaldur) ning töötaja töötasu oli 1200 eurot (neto), millele lisandus boonus. Kostja töölepingut ei allkirjastanud. Kostja on töölepingu saanud, vastuväiteid esitanud ei ole ning on tööle asumisega tingimustega nõustunud. Kostja oli puhkusel 09.08.2021 kuni 29.08.2021. Pärast puhkust 30.08.2021 kostja tööle ei ilmunud ja tööandjat sellest eelnevalt ei teavitanud. Kostja saatis 31.08.2021 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega soovis lepingu lõpetada tagasiulatuvalt alates 30.08.2021.
7.Kostja avaldusest ei selgu, mida peab kostja tööandjapoolseks oluliseks lepingurikkumiseks. Hageja ei ole viivitanud töötasu maksmisega. Hageja ei ole ka muutnud töötasu arvutamise metoodikat, vaid muutis 30.06.2021 lisatasu arvutamise valemit, kuid selle muutmine on olnud algusest peale tööandja juhatuse pädevuses. Valemit on ka varasemalt juhatuse poolt ühepoolselt korduvalt muudetud ja kostja on seda aktsepteerinud. Hageja selgitas metoodika muutust korduvalt koosolekutel, samuti on töötajaid teavitatud e-maili teel. Hageja ei ole maksnud vähem töötasu. Kostja lisatasu vähenes, sest ta jättis kaks arvet inkassole võla sissenõudmiseks edastamata. Kostja oli sellisest korraldusest teadlik. Tööruumi muutmisest oli kostja samuti teadlik. Kostja ei andnud hagejale võimalust ka olukorra lahendamiseks.
8.Kuna kostja ülesütlemise avaldus on tühine, ei ole põhjendatud ka hüvitise nõue. Juhul, kui kohus leiab, et kostja ülesütlemise avaldus on kehtiv, palub hageja vähendada kostjale väljamõistetava hüvitise suurust 1000 euroni (bruto). Kostja ei saanud suurendada 19.12.2022 hüvitise nõuet ning see on esitatud aegunult. Hageja palub kohtul summad välja mõista brutosummana. Kuna netotasu oleneb sellest, kas töötaja on töösuhte jooksul soovinud rakendada tulumaksuvaba miinimumi ning kas tema tasult on kinni peetud ka kogumispensioni makse, siis ei ole võimalik pärast töösuhte lõppu keskmist netosummat arvutada ümber töösuhte jooksul tasutud keskmiseks brutosummaks. Kostja viivise nõue ei ole põhjendatud ning hüvitise osas muutub nõue sissenõutavaks alles kohtuotsuse jõustumisest.
2-21-20390 Kostja vastuväited hagile, kostja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
9.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
9.1.Kostja saabus pärast puhkust tööle ning töötas kodukontoris 30.08.2021. Seda tõendavad sellel päeval kostja ja töökaaslase vahel peetud vestlus Facebooki messengeris. Lisaks on kostja ülesütlemise avalduse allkirjastanud 30.08.2021 õhtul.
9.2.Hageja on maksmisele kuuluvat tasu õigusvastaselt ühepoolselt vähendanud ja olnud tasu maksmisega viivituses. Hageja selgitas kostjale enne töösuhte algust, s.o 03.01.2019 kirjas, et lisaks põhipalgale makstakse kostjale kindlasti täiendavat tasu ning selle arvestamisel on aluseks hageja kliendihaldurite kogu portfelli müügikäive (täiendava tasu määr 0,2% kõnealuselt näitajalt), kliendi tellimuse mahu suurenemine (täiendava tasu määr 15% kõnealuselt näitajalt) ning kliendi tellimuste suhtes rakendatavate hindade tõusult (täiendava tasu määr 30% kõnealuselt näitajalt). Täiendav tasu ei ole sellisel kujul olemuslikult mitte lisatasu ettenähtust tulemuslikuma töö eest, vaid töötasu muutuv komponent. Tasu arvestamise muudatusi ei ole enne nende rakendamist kostjale ka üksikasjalikult selgitatud. Kostja ei allkirjastanud töölepingut, sest tasu arvestamise osa polnud arusaadav ning lepingu muutmist ei toimunud, kuigi kostja pöördus hageja poole. Makstava tasu vähendamine hageja klientide makseviivituste tõttu on õigusvastane. Kohustust kliendi makseviivituse korral 30 päeva jooksul inkasso poole pöörduda ei ole töökohustusena kajastatud töölepingus ning seda pole nõuetekohasel viisil ka muul moel kehtestatud. Lisatasu arvestamise juhendit kostjale töösuhte ajal ei tutvustatud.
9.3.Töötegemise asukoha muutmine on erakorralise ülesütlemise aluseks. Hageja teavitas kostjat töökoha ümberkolimisest alles 23.08.2021 e-kirjaga, kui kostja viibis puhkusel. Lisaks ei olnud uus tööruum kostja tööülesannete täitmiseks sobiv, kuna oli ülerahvastatud ning selles polnud võimalik suurklientidega suhtlemiseks eralduda.
10.Kostja palub 30.12.2021 esitatud hagiavalduses töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmist 5055,63 eurot (bruto) ja 2021. a augustikuu eest vähemtasutud töötasu väljamõistmist 322,30 eurot (bruto). 19.12.2022 suurendas kostja hüvitise nõuet ning taotleb hüvitist 13 947,57 eurot (bruto). Kostja palub nii hüvitise kui ka vähemmakstud töötasu eest välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ning ka edasiulatuva viivise.
11.Kostja oli pühendunud töötaja, kuid hageja lugupidamatuse tõttu pidi ta töölepingu üles ütlema. Hageja on ka arvestanud 2021.a augustikuu töötasu väiksemas summas kui tasumisele kuulus. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks ning luges töölepingu lõppenuks alates 31.08.2021. Maakohus rahuldas kostja hagi hageja vastu. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja vähemmakstud augustikuu 2021. a töötasu 322,30 eurot (bruto) ja sellelt viivise alates 01.09.2021 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 13 947,57 eurot (bruto) ning sellelt viivise alates 01.09.2021 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
2-21-20390
13.Kõigepealt hindas maakohus töölepingu lõpetamise avalduse kehtivust.
13.1.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja hagejale edastanud 31.08.2021 kell 09:03 e-kirjaga erakorralise ülesütlemise avalduse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on viidatud töölepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud. Seega on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud ja töölepingu saab lugeda lõppenuks alates 31.08.2021.
13.2.Järgnevalt hindas maakohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st kas töötajal oli alust leping üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel. Antud juhul on töölepingu ülesütlemise alusteks vähemmakstud töötasu, töötasu ühepoolne muutmine ning tööruumi muutus. Seega on töölepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud sellised, mida saab pidada oluliseks töölepingu rikkumiseks. Kuigi poolte vahel pole allkirjastatud töölepingut sõlmitud, on hageja edastanud kostjale töölepingu, mille p 3.1 järgi on töötaja bruto töötasu 1464,47 eurot kuus. Kuivõrd kostja on asunud hageja juures tööle, siis saab järeldada, et pooled on sellises töötasu suuruses kokku leppinud. Kokkulepe lisatasu maksmiseks nähtub ka kostja tööle asumisele eelnevast poolte e-kirjavahetusest, mille kohaselt on hageja lubanud kostjale 1200 eurot pluss boonused: 1) 0,2 % kogu kostja ja C igakuisest käibest. Näiteks novembris oli see 220 000 eurot. Siis see on nagu igakuine fikseeritud boonus, umbes 400 eurot, 2) lisamüük 15 %, hinnatõus 30 %, kaotatud kliendid – 15% (kuus peaksid minimaalselt saama 1600 eurot neto, kui ei ole kaotanud kliente). Sellest nähtub, et pooled on leppinud kokku lisatasu igakuises maksmises. Ka kohtule esitatud kostja koondpalgalehtedest nähtub, et preemia osa väljamaksetes on igakuine ning töötasu oluline osa. Hagejale edastatud erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemine ajendatud tööandja ühepoolsest töötasu arvutamise metoodika muutusest. Metoodika muutumist ei ole kostjale selgitatud ega tutvustatud. Lisaks on kostja avalduses välja toonud, et puhkusel olles on hageja müügitiimi juht teavitanud kostjat sellest, et tema töökoht viiakse üle müügitiimi või koosolekute ruumi. Ainuüksi asjaolu, et hageja on kostja töökoha ümber paigutanud ei saa olla aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuid koostoimes töötasu vähemas määras maksmisega on see täiendavaks teguriks, mis ei võimaldanud kostjal töölepingu täitmist jätkata. Töölepingu ülesütlemise peamine põhjus on väljamakstava töötasu vähenemine ilma poolte vastava kokkuleppeta. Antud juhul oli kostja õigustatud ütlema töölepingu hagejaga erakorraliselt üles tulenevalt asjaolust, et hageja on maksnud kostjale kokkulepitust väiksemat töötasu.
14.Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja ei saa TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitise nõuet menetluse kestel suurendada. Tegemist ei ole hagi muutmisega, vaid nõude suurendamisega. Samuti on hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded käsitatavad iseseisva hagiavaldusena. Kuna hageja esitas maakohtule töösuhtest tulenevad nõuded, ei saanud maakohus keelduda nende menetlusse võtmisest. Kostja täiendav nõue ei ole ka aegunud.
15.Kostja on välja toonud, et tema keskmine töötasu on 4649,19 eurot. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaks aluse hüvitise vähendamiseks. Kuna hageja rikkus oluliselt töölepingut (kokkulepitud töötasu mittemaksmine ja töölepingu ühepoolne muutmine) ning kostjal oli õigus see erakorraliselt üles öelda, on kõiki asjaolusid arvestades õiglane välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
16.Kohtu hinnangul ei olnud hagejal alust kostja 2021. a augusti töötasu vähendada. Hageja põhjendas 2021. a augustikuu lisatasu vähemas määras tasumist lahkunud klientidega ja asjaoluga, et kostja on jätnud tegelemata üle tähtaja maksmata arvetega. Hageja pole tõendanud, et väidetav klientide võlgnevus on hagejale jätkuvalt tasumata. Samuti polnud
2-21-20390 antud juhul tegemist klientide lahkumisega, vaid hageja partneritega, kes aeg-ajalt korraldavad enda saadetiste edastamise hageja kaudu, mistõttu pole õige käsitleda neid kadunud klientidena.
17.Rahuldada tuleb ka viivise nõue. Hageja viivise vähendamist ei taotlenud. Õige pole hageja arvamus, et viivis tuleb hüvitise osas välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest. Tööleping on poolte vahel lõppenud 31.08.2021. Seega muutusid kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks 31.08.2021 TLS § 84 lg 1 alusel ja viivist tuleb arvestada alates 01.09.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
18.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tuvastada kostja 31.08.2021 ülesütlemise avalduse tühisus ning lõpetada tööleping TLS § 85 alusel alates 31.08.2021 ja jätta töötaja nõuded rahuldamata.
19.Maakohus on rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleb teha esimese astme kohtuotsusest erinev otsus.
20.Hagejal oli õigus ühepoolselt lisatasu maksmise aluseid muuta. Lisatasusid on ka varasemalt igal aastal muudetud ja töötajatega selles osas vaidlusi ei ole olnud, sh ei ole kostja kunagi muudatustele vastuväiteid esitanud. Lisaks on lisatasude muutmise õigus kirjas ka töölepingus, mida kostja küll ei allkirjastanud, aga kuna see oli talle tööandja poolt korduvalt saadetud, siis töösuhet jätkates kostja oma töötamisega seega konkludentselt aktsepteeris saadetud töölepingut, sh lisatasude ühepoolse muutmise tingimust. E-mailis on pakkumine töötasu osas 1200 eurot (neto) pluss boonused ja koos boonustega on töötasu umbes 1600 eurot (neto). Kostja töötasu jäi pärast 2021. a juulis toimunud lisatasude muutmist nendesse piiridesse. Seega ei ole hageja vähendanud lubatud töötasu suurust.
21.Alles töölepingu ülesütlemise avalduses heidab kostja esimest korda hagejale ette, et ta juuni lisatasu maksega ei nõustu ning vaidlustab tööandja lisatasu valemi arvutuskäike. Teiseks toob ta alles ülesütlemise avalduses välja, et nõuab juuli osas vana lisatasu valemi rakendamist ja soovib juurde 647,60 eurot. Kumbagi nõuet kostja enne töölepingu lõpetamist hagejale esitanud ei ole. Lisaks heidab alles avalduses kostja hagejale ette, et tema töökoht viidi üle müügitiimi ruumi.
22.Hageja on tähtaegselt täitnud kostjale töötasu maksmise kohustust. Töölepingu ülesütlemise avaldus on allkirjastatud töötaja poolt 30.08.2021 ning selleks momendiks oli sissenõutavaks muutunud üksnes juulikuu töötasu, mitte aga veel augusti töötasu.
23.Kostjat oli 01.07.2021 toimuvast lisatasude süsteemi muudatusest teavitatud ja kostja oli 2021. a juunis ja juulis toimunud koosolekutel muudatustega nõus ning ei esitanud mingeid vastuväiteid. Kostja on käitunud vastuoluliselt, kui esitas vastuväited alles ülesütlemise avalduses.
24.TLS § 91 lg 1 näeb ette, et arvestada tuleb kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi. Kostja ei ole kõiki asjaolusid ja tööandja huvisid vähimalgi määral arvestanud. Kostja päevapealt lahkumine pani hageja väga keerulisse olukorda ja allesjäänud müügitiimi töötajate töökoormus suurenes. Pigem oli kostja ajend töösuhte lõpetamiseks varasemalt tekkinud
2-21-20390 pinged suhetes töökaaslastega. Töösuhtes ei esinenud olukorda, kus kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
25.Kostja arvutuskäik augusti töötasu osas on vale ja ei vasta ka kuni 01.07.2021 kehtinud lisatasude valemi tingimustele. Hageja maksis lõpparves augusti töötasu 837,25 eurot (bruto) ja pärast TVK otsust augusti eest juurde boonust 561,48 eurot (bruto), lisaks puhkusetasu perioodi 09.08-29.08.2021 eest. Hagejale jääb arusaamatuks, miks maakohus leidis, et augusti tasu töötaja arvutuskäigu alusel on tõendatud ja kuulub tasumisele. Tinglikult võib kõiki kliente nimetada partneriteks, see ei muuda lisatasu valemis ettenähtud tingimusi. Kostja selgitused ei saa olla tõendiks. Kostja ei andnud vande all ütlusi. Kuna töötasu nõudes on hagejaks töötaja, peab tema ka kostja vastuväidete korral tõendama oma nõuet.
26.Kostja suurendas hüvitise nõuet 19.12.2022. Kuna hüvitise nõude esitamise tähtaeg on neli kuud, esitas tööandja aegumise vastuväite suurendatud nõudele. Maakohus on jätnud selle ekslikult kohaldamata.
27.Hageja leiab endiselt, et esinevad alused hüvitise vähendamiseks kuni 1000 euroni (bruto). Maakohus ei selgitanud hagejale, et tema poolt esile toodud asjaolud ei ole piisavad hüvitise vähendamiseks. Hageja arvates tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid: kostja ei esitanud vähemmakstud töötasu nõuet hagejale; hageja ei ole süüliselt kohustusi rikkunud; lisatasude süsteemi on ka varasemalt korduvalt muudetud; kostja lahkus päevapealt, tekitades hagejale keerulise olukorra; hüvitise kogusumma 13 947,58 eurot on ebamõistlikult suur; kohtupraktika kohaselt tuleb hinnata rikkumise raskust ja tavapäraselt on TLS § 100 lg 4 alusel hüvitisena välja mõistetud pigem 1-1,5 kuu keskmine töötasu; hageja on pidevalt püüdnud vaidlust lahendada kompromissiga.
28.Kohtumenetlus venis seetõttu, et kohus andis kostjale korduvalt tähtaegasid puuduste kõrvaldamiseks, kuigi esindaja oli vandeadvokaat. Algselt pidi lõplik istung toimuma 13.12.2022, kuid pärast seda toimus veel kaks istungit. Viimane istung toimus 15.06.2023 ja kohtuotsus tehti alles 04.10.2023, mistõttu tekib küsimus, kas hea usu põhimõtte kohaselt peab tööandja tasuma viivist olukorras, kus on toimunud temast sõltumatud viivitused. Kohtuotsuse oleks saanud teha juba 2022. a detsembris, seega viivis perioodi 01.01.202304.10.2023 osas ei ole põhjendatud. Kostja seisukohad
29.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis TLS § 100 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja hüvitise suuremas kui 9298,38 euro (bruto) suuruses summas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 9298,38 eurot (bruto). Samuti tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kostja hagi rahuldamise ulatusele. Muus osas saab jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt otsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
2-21-20390
31.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja asus hageja juures tööle 04.01.2019 kontohaldurina ning hiljem suurkliendihaldurina. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tööleping on lõppenud 31.08.2021. Pooled vaidlevad, kas tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel töötaja avalduse alusel või TLS § 107 lg 2 alusel tööandja avalduse alusel. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on töölepingut rikkunud – vähendanud kostja nõusolekuta kostjale makstavat töötasu. Seoses sellega on pooltel vaidlus, kas kostjal on õigus saada TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitist maksimummääras, s.o kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks vaidlevad pooled, kas kostjal on õigus saada 2021. a augusti eest vähemmakstud töötasu summas 322,3 eurot.
32.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust (TLS § 100 lg 4) ja ületas diskretsiooni piire, kui mõistis hagejalt kostja kasuks välja TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise väljamõistmine TLS § 100 lg 4 alusel on töövaidlusasja lahendava kohtu kaalutlusotsus. Kaalutlusotsustusse saab kõrgema astme kohus sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema esitatud jälgitavalt. Käesoleval juhul ei ole maakohtu põhjendused jälgitavad ja maakohtu põhjendustest ei ole arusaadav, miks on põhjendatud hüvitise väljamõistmine maksimaalses määras ning miks ei ole käesoleval juhul võimalik hüvitise määra vähendada. Üksnes see, et TLS § 100 lg 4 näeb ette hüvitise maksimaalse määrana kolme kuu keskmise töötasu ja asjaolu, et hageja on töölepingut rikkunud, ei ole piisav põhjendus selleks, et hüvitise maksimaalset määra rakendada. Ringkonnakohus saab maakohtu otsust osaliselt tühistades teha uue otsuse, saatmata asja tagasi maakohtule.
33.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas maakohus tuvastas õigesti hageja poolt töölepingu olulise rikkumise ja sellega kostja õiguse tööleping TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles öelda.
33.1.Kostja hinnangul seisnes hageja lepingurikkumine selles, et hageja vähendas kostjale makstavat töötasu kostja nõusolekuta. Hageja vähendas alates 2021. a juulist kostjale makstavat töötasu, s.o 0,2% igakuisest boonusest muutus 0,15%-ks. Hageja leiab, et see, mida vähendati polnud töötasu, vaid lisatasu, mida töölepingu kohaselt võis muuta juhatuse ühepoolse otsusega. Kostja hinnangul oli tegemist töötasu arvestamise komponendiga. Maakohus leidis, et tegemist oli töötasu arvutamise ühe osaga.
33.2.Töölepingu p 3.1 järgi on töötaja bruto töötasu 1464,47 eurot kuus ja p 3.2 järgi on sõltuvalt töötaja töö tulemuslikkusest tööandjal õigus maksta töötajale preemiat või lisatasu vastavalt tööandja juhatuse otsusele (dtl 50-53). Pooled ei vaidle, et kostja hageja poolt saadetud kirjalikku töölepingut ei allkirjastanud. Töölepingu kirjaliku vorminõude eesmärk on lihtsustada mh töölepingu sõlmimise tõendamist. Seega võib tööleping olla sõlmitud tahteavalduste vahetamisega kirjalikus, suulises või muus vormis. Seejuures saavad poolte tahteavaldused olla otsesed või kaudsed. Kaudseks tahteavalduseks võib olla töötaja tööle asumine (TLS § 4 lg-d 1, 4 ja 5 koostoimes TsÜS § 68 lg-tega 2 ja 3 ning VÕS § 9 lg-ga 1 ja § 11 lg-ga 1) (RKTKo 06.12.2021, 2-20-5834, p 11). Käesoleval juhul on kostja asunud hageja juures tööle, mistõttu saab lugeda töölepingu sõlmituks. Samas tuleb tuvastada, milles pooled tegelikult kokku leppisid.
33.3.Pooled võivad leppida kokku, millistest osadest töötasu koosneb ning mh võib töötasu sisaldada nt lisatasu, tulemustasu vms makseid. Töötajale makstav lisatasu on muutunud töötasu osaks nt juhul, kui tööandja on muutnud lisatasu maksmise oma palgakorralduse osaks
2-21-20390 ja töötaja on täitnud lisatasu saamiseks tööandja kehtestatud tingimused (RKTKo 30.11.2010, 3-2-1-118-10, p-d 5, 9 ja 10; RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 12.1). Poolte kokkuleppe sisu hindamisel on oluline kostja tööle asumisele eelnev poolte e-kirjavahetus, mille kohaselt on hageja lubanud kostjale 1200 eurot pluss boonused: 1) 0,2% kogu kostja ja C igakuisest käibest. Näiteks novembris oli see 220 000 eurot. Siis see on nagu igakuine fikseeritud boonus, umbes 400 eurot, 2) lisamüük 15%, hinnatõus 30%, kaotatud kliendid – 15% (kuus peaksid minimaalselt saama 1600 eurot neto, kui ei ole kaotanud kliente) (dtl 47). Seega lubas hageja kostjale tööle asumisel igakuiselt fikseeritud lisatasu sellises suuruses ja tingimustel, nagu 03.01.2019 kirjas märgitud oli. Kostja aktsepteeris selle pakkumise samal kuupäeval hagejale saadetud vastuskirjas (dtl 46). Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS § 4 lg 1, VÕS § 9 lg 1). Kuna töölepingu oluliseks tingimuseks on töötasu suurus, siis saavutasid ringkonnakohtu hinnangul pooled selles osas kokkuleppe 03.01.2019 e-kirjade vahetamise teel. 03.01.2019 kirjavahetusest nähtuv tõendab poolte tahet, et ka lisatasu suurus ja selle arvutamise alused on saanud kostja töötasu osas palgakorralduse osaks. Seda, et kostjale lisatasu maksmine 03.01.2019 kirjavahetuses kokkulepitud suuruses on saanud palgakorralduse osaks, nähtub ka koondpalgalehtedest (dtl 462-467).
33.4.Asjaolust, et töölepingu dokumendis oli sätestatud lisatasu suuruse muutmise õigus hageja poolt ühepoolse otsusega, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et antud juhul hageja sai kostja osas ühepoolselt seda teha. Hageja ei ole märkinud kostjale saadetud pakkumises (03.01.2019 e-kirjas), et selles toodud protsente võiks hageja ühepoolselt töösuhte kestel muuta. Kostja töölepingut ei allkirjastanud ja hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid muul viisil sellises ühepoolses lisatasu muutmises kokku leppinud. Hageja on esitanud hageja juhatuse otsused, millega teatud kindlaks perioodiks kehtestatakse lisatasu maksmise arvestus – 2020. a, 2021. a ja viimane alates 01.06.2021 (dtl 65-70). Sellest, et hageja juhatus võttis vastu otsused lisatasu suuruse muutmiseks, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et see kostja suhtes kehtis.
33.5.Hageja hinnangul oli kostjat 01.07.2021 toimuvast lisatasude süsteemi muudatusest teavitatud ja kostja oli 2021. a juunis ja juulis toimunud koosolekutel muudatustega nõus ning ei esitanud mingeid vastuväiteid. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja oleks olnud lisatasu muutmisest teadlik ja sellega nõus. Hageja saatis 02.06.2021 töötajatele (sealhulgas kostjale) e-maili esialgsete muudatuste kohta boonussüsteemis. Juhatuse otsust sellele lisatud ei olnud ja selles kirjas ei ole kostja lisatasu vähendamise kohta midagi kirjutatud (dtl 71). Samuti ei saa sellest tõendist järeldada, et kostja oleks lisatasu muutmisega nõus olnud. Mingeid täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud tõendamaks, et kostja oli lisatasu muutmisega nõus. Kostja saatis lisatasu vähendamise kohta tööandjale (otsesele ülemusele) 09.08.2021 päringu, selgitamaks, miks tema boonust on vähendatud (dtl 129). Sellele vastas kostja otsene ülemus D. E, et „Rääkisime Sinuga 13.07.21 üks ühele vestlusel Sinu käibe boonusprotsendist, et Sinul käibe pealt % pisut väheneb.“, millele omakorda vastas kostja, et „Ma olen veendunud, et ajad mind kellegagi segi, sest sellist asja ei ole me omavahel rääkinud. Esiteks, ma ei oleks sellega nõustunud ja teiseks ei ole meil sellist jutuajamist olnud. /.../ Mina ei ole nõus, et minu fikseeritud protsent muutub 0.2%-lt 0.15%-le käibest.“ (dtl 129). Ka eeltoodud kostja kirja sisu viitab sellele, et kostja sai alles 2021. a augustis teada lisatasu arvutamise aluste muutmisest ja see polnud temaga eelnevalt läbi räägitud.
33.6.Õigusliku aluseta töötasu maksmata jätmine või selle maksmine väiksemas ulatuses on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav töölepingus sätestatud kohustuse olulise rikkumisena. Töötaja huvi töösuhtes püsimiseks on saada töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 1 lg 1 koostoimes § 28 lg 2 p-ga 2). Töötasu maksmise kohustuse rikkumise korral võib töötaja
2-21-20390 sattuda sissetulekust osalise või täieliku ilmajäämise tõttu raskesse majanduslikku olukorda. Sellest tulenevalt saab tööandja töölepingu rikkumine olla nii töötasu maksmata jätmine, töötasu maksmisega viivitamine kui ka kokkulepitust väiksema töötasu maksmine. See saab olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 91 lg 2 järgi (RKTKo 09.02.2022, 219-9129, p 27). TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (vt ka RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 18). Kostja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 31.08.2021, mida saab kolleegiumi hinnangul pidada mõistlikuks ajaks, arvestades töölepingu rikkumisest teada saamise aega.
33.7.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et tööleping on üles öeldud kostja poolt 31.08.2021 TLS § 91 lg 2 alusel ning sellest alates on tööleping poolte vahel lõppenud.
34.Ringkonnakohus leiab, et hageja töölepingu olulise rikkumise tõttu oli kostjal õigus saada hagejalt TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist. TLS § 100 lg 4 annab kohtule õiguse hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (RKTKo 15.06.2020, 2-18-7821, p 21). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise maksimummääras – 3 kuu töötasu ulatuses, s.o 13 947,57 eurot.
34.1.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas maakohus toimis õigesti, kui mõistis hüvitise välja kostja poolt täiendatud nõude alusel. Kostja palus 30.12.2021 esitatud hagiavalduses töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmist 5055,63 euro (bruto) suuruses summas. 19.12.2022 suurendas kostja nõuet ning taotleb hüvitist summas 13 947,57 eurot (bruto). Hageja leiab, et kostja ei saanud enam menetluses hüvitise nõuet suurendada ja lisaks pidanuks maakohus kohaldama suurendatud osale aegumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist uue nõude esitamisega, vaid TLS § 100 lg-st 4 tuleneva hüvitise nõude suurendamisega, mille suhtes ei kohaldata eraldi aegumist (vt ka ringkonnakohtu varasemat praktikat TlnRnKo 30.09.2020, 2-19-607, p 39). Ringkonnakohus möönab, et 5055,63 eurot (bruto) ületavas osas oleks maakohus pidanud selle menetlusse võtmise fikseerima (vaata ka nt TrtRnKo 18.01.2021, 2-19-9129, p 12). Samas on maakohus sisuliselt kostja suurendatud nõuet menetlenud ja pooled on sellest ka nii aru saanud, mistõttu eraldi selle menetluslikult vormistamata jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul oluline menetlusnormi rikkumine.
34.2.Hageja palus vähendada hüvitist 1000 eurole järgmistel põhjustel: kostja ei esitanud hagejale nõuet vähemmakstud töötasu osas; hageja pole süüliselt kohustust rikkunud; lisatasude süsteemi on ka varasemalt muudetud; kostja lahkus päevapealt ja tekitas hagejale sellega keerulise olukorra. Hageja leiab ka, et hüvitise kogusumma on ebamõistlik ja kohtupraktika kohaselt tuleb hinnata rikkumise raskust ning tavapäraselt on TLS § 100 lg 4 alusel hüvitisena välja mõistetud pigem 1-1,5 kuu keskmine töötasu. Samuti, et hageja on pidevalt püüdnud vaidlust lahendada kompromissiga. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole maakohtus tuginenud eeltoodud põhjendustele hüvitise määra vähendamiseks. Samas leiab ringkonnakohus, et õiglase hüvitise määra leidmiseks saab kohus hinnata kõiki asjaolusid, mis seonduvad tööandja rikkumisega ja töölepingu ülesütlemisega. Sealhulgas saab kohus hinnata hüvitise määra vähendamise taotluse lahendamisel, kas väljamõistetav hüvitis on tööandja rikkumist arvestades õiglane.
34.3.TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise vähendamise alusena saab arvesse võtta tööandja rikkumise raskust ja tööandja poolt maksmata jäänud töötasu suurust (vt ka TrtRnKo 29.09.2023, 2-19-9129 p 18). TVK otsus on jõustunud osas, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 2021. a juuni eest vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot ja 2021. a
2-21-20390 juuli eest vähemmakstud töötasu netosummas 751,57 eurot. Seega ei olnud tegemist pikaajalise töötasu vähemmaksmise perioodiga (3 kuud) ja arvestades kostja töötasu suurust (4649,19 eurot kuus), ei olnud tegemist väga suure summaga. Samuti tuleb arvestada, et hagejalt on kostja kasuks 2021. a juuni eest vähemmakstud töötasu netosummas 445,37 eurot ja 2021. a juuli eest vähemmakstud töötasu netosummas 751,57 eurot välja mõistetud. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades peab ringkonnakohus mõistlikuks ja õiglaseks kostjale makstavaks hüvitiseks kahe kuu keskmist töötasu, milleks on 9298,38 eurot (bruto) (= 2 x 4649,19).
35.Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja nõude TLS § 100 lõikes 4 sätestatud hüvitise välja mõistmiseks osaliselt ja kostja on taotlenud ka sellelt hüvitiselt viivise välja mõistmist, tuleb kostja hagi rahuldatud osalt hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis VÕS §-s 113 esimeses lõikes ettenähtud ulatuses iga viivitatud päeva eest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei saanud viivist välja mõista alates töölepingu lõppemisest. Riigikohus on pidanud võimalikuks mõista TLS § 100 lg 4 alusel välja mõistetud hüvitiselt viivise välja alates töölepingu lõppemisest (RKTKo 15.06.2020, 2-18-7821, p 22). Seega tuleb viivis summalt 9298,38 eurot välja mõista alates 01.09.2021. Asjaolu, et kohtumenetlus on viibinud, ei ole aluseks viivise välja mõistmata jätmiseks või selle vähendamiseks.
36.Hageja arvates on maakohus eksinud, kui mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2021. a augustis vähemmakstud töötasu summas 322,30 eurot (bruto). Hageja märgib, et maksis augusti töötasu välja varasema lisatasu valemi järgi kokku 1398,73 eurot (töötasu 837,25 eurot + boonus 561,48 eurot) kohe pärast TVK otsust. Kostja arvutuste kohaselt peaks olema kostjale makstav töötasu 2021. a augusti eest 1721,03 eurot. Seega on vahe 322,30 eurot. Vaidlus taandub sellele, kas hageja on õigesti kostja töötasust maha arvanud summa seoses nn kaotatud klientidega (lost client) ja klientide võlgnevusega (bad debts). Maakohus leidis, et neid maha arvamisi antud juhul teha ei saa, kuna hageja pole tõendanud, et klientide võlgnevus hagejale on senini tasumata, ja kahe kadunud kliendi puhul oli tegemist hoopis hageja partneritega, keda ei saa käsitleda hageja klientidena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja lisab, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi, et nõustub ka kostja poolt maakohtus toodud käsitlusega, et poolte vahel ei olnud kokkulepet sõlmitud selle kohta, et kostjal oleks kohustus teatud aja jooksul klientide võlgnevused inkassole edastada. Hageja sellist kokkulepet tõendanud ei ole. Seetõttu ei saa sellekohast etteheidet kostjale teha ja seda töölepingu rikkumiseks pidada ning vastavalt töötasust kinnipidamisi teostada. Mis puutub nn kadunud klientidesse, siis hageja ei ole tõendanud, et tema poolt esile toodud V OÜ ja G OÜ olid hageja kliendid, kelle lahkumise puhul tuleks kohaldamisele kokkulepe lisatasu vähendamise kohta. Kuna muus osas kostja poolt esile toodud 2021. a augusti töötasu arvutuse üle pooltel vaidlust ei ole, on maakohus õigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistnud 2021. a augusti vähemmakstud töötasu summas 322,30 eurot (bruto).
37.Lähtudes hageja hagi rahuldamata jätmisest ja kostja hagi rahuldamise proportsioonist (kolmest nõudest kuulub täielikult rahuldamisele kaks ja üks nõue kuulub rahuldamisele osaliselt) tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel selliselt, et maakohtu menetluskuludest jääb hageja kanda 90% ja kostja kanda 10%. Arvestades, et maakohtu otsus oli apellatsioonimenetlus vaidlustatud täielikult ja lähtudes sellest, et apellatsioonkaebus rahuldatakse sarnases ulatuses hagide lahendamisega, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta 90% ulatuses hageja kanda ja 10% ulatuses kostja kanda.
38.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole poolte vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab
2-21-20390 menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.