2-24-7475/25 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.G.H (hageja) esitas 12. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi H.V (H.V, kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise kohtu poolt määratud kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja XXX 3. c klassi klassiõpetajana. Hageja tagastas 17. aprillil 2024 pärast tunde 3. c klassi õpilastele eesti keele tööd. Õpilase E.V (H.V, laps) töö hinnati puuduliku hindega. Õpilane tundis huvi, kas ta saab töö järgi vastata. Õpetaja vastas õpilasele: „Kulla laps, õpi natuke, lähen viin pikapäevarühma õpilased sööma ja tulen kohe tagasi.“ Klassi tulles õpilast ei olnud. Hageja sai kell 13:18 õpilase emalt Stuudiumisse kirja, milles tundis huvi, mis põhjusel ei saanud õpilane eesti keele tööd vastata. Lapsevanemale jäi lapse kiusamise mulje. Hageja vastas lapsevanemale ja selgitas, et lapsele sai selgitatud, et töö on vaja enne ära õppida ja keegi ei keelanud õpilasel õppima jääda. Pärast 5. tundi lähevad pikapäevarühma õpilased sööma ja lapsed, kes soovivad vastata/õppida teavad seda ja ootavad vahetunni ära. Hageja vastas, et tema eesmärgiks ei ole kedagi kiusata ja mittelubamise juttu ei olnud. Andmaks lapsevanemale lisaselgitusi helistas hageja õpilase emale ja selgitas muuhulgas, et laps sai arenguvestlusel kiita. Lapsevanema etteheide oli, et hageja kiusab ainult tema last ja pöördub lapse poole ees- ja perekonnanimega. Hageja tegi ka Stuudiumi kaudu teatavaks, et õpilane saab reedel 19. aprillil 6. tunni ajal vastama tulla. Õpilase isa H.V helistas 17. aprillil 2024 kell 18:00 hagejale koju ja süüdistas hagejat tema poja kiusamises ja pere terroriseerimises, laskmata hagejal sõnagi vahele öelda. Hageja üritas mitu korda öelda stopp. Kostja ärritus ja ütles hagejale: “Sina lits mulle stopp ei ütle. Sa lits veel kahetsed seda ja maksad selle eest valusalt. Kena pensionipõlve Sulle!“ Õpilase isa lisas, et töötab väga kõrgel kohal. Antud vestlust kuulis pealt hageja abikaasa, kes sekkus ja sai samuti lapsevanemalt sõimata. Kostja telefonnumbrilt saadeti 17. aprillil 2024 kell 21:11 hageja telefoninumbrile SMS, kus oli väljavõte Eesti õigekeelsussõnaraamatust termini „lits” kohta. Kostja saatis samal päeval kell 21:20 SMS-i, kus süüdistas hagejat ebapädevuses, vääritus käitumises, liiderdamises jms. Kostja saatis 18. aprillil 2024 kell 08:01 SMS-i, kus lubas pöörduda kooli juhtkonna poole ja eeldas, et hageja vabandab. Hageja esitas 19. aprillil 2024 kostjale kohtueelse nõudekirja isikuõiguste rikkumise lõpetamiseks. Hageja soovis kostjalt kirjalikku vabandamist 7 päeva jooksul. Kostja vastas hagejale 19. aprillil 2024 jäädes oma arvamusele kindlaks. Kostja kahjustas enda väljaütlemistega hageja isiklikke õigusi, teotas tema au ja andis ebakohaseid väärtushinnanguid (VÕS § 1046 lg 1). Hageja taotleb VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja on hageja abikaasa juuresolekul hageja au ja väärikust alandanud, sõimates teda litsiks. Kostja süüdistas hagejat vääritus käitumises, lapse/laste kiusamises, liiderdamises, manipuleerimises ja ebavõrdes kohtlemises, andes sellega väärtushinnangu hageja ametikohustuste kohta. Kostja on olnud hageja suhtes ähvardav. Kõik see on tekitanud hagejas psüühilisi kannatusi, alaväärsustunnet, jõuetust, hingelist valu, unetust. Hageja saab psühholoogilist abi ja teraapiat traumaterapeudi juures.

5.Hageja on tuginenud sellele, et kostja rikkus tema isiklikke õigusi avaldades tema kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Nõude aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid või kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 kohaldamise eeldused on järgmised: kas kostja on tekitanud hagejale kahju tema isiklike õiguste rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4), kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (VÕS § 1046) ning kostja on kahju tekitamises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050) (vt RKTKo 09.03.2022, 2-202032, p 12). Kohus peab väärtushinnangu puhul tuvastama selle avaldamise õigusvastasuse VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11). Selleks, et väärtushinnangu avaldamine oleks õigusvastane, peab väärtushinnang olema kannatanu au teotav. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2- 20- 12495/29, p 11). Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel helistanud, saatnud SMS-e ja e-kirja nimetades hagejat litsiks, inimesena julmaks, väärituks, valelikuks, ebakompetentseks, alavääristavaks, bipolaarseks ning psüühiliste häiretega olevaks isikuks. Kostja ei ole vaielnud vastu hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ja toimunud sündmuste kirjeldusele. Kostja tunnistas ka 24. septembri 2024. a kohtuistungil, et ta on hageja suhtes eelnimetatud sõnu ja väljendeid kasutanud. Kostja kohtuistungil antud selgistuste kohaselt ei kahetse ta toimunud sündmusi ega oma käitumist. Kostja on arvamusel, et tema ei pea hageja ees vabandama vaid hoopis hageja peab kostja ees vabandama, sest hageja on tema last kiusanud ja alavääristanud. Kostja leiab siiani, et tema sõnakasutus oli õigustatud. Kohus leiab, et kostja on avaldanud hageja kohta tema au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et kostja kasutatud väärtushinnangud on au teotava iseloomuga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida iga sõna ja väljendi au teotavat iseloomu eraldi ja põhjalikumalt.

7.VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (vt nt RKTKo 4.10.2017, nr 2-1516007/50, p 18 ja 25.10.2017, nr 2-18-15284/52, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt RKTKo 25.09.2013, nr 3-21-80-13, p-d 19 ja 20). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (vt RKTKo 04.10.2017, nr 2-15-16007/50, p 18). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt RKTKo 26.06.2013, nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni ja väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ning on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Kohus saab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist ning hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas. Riigikohus on analüüsinud mittevaraliste kahju hüvitiste suurust isiklike õiguste rikkumisel ja leidnud, et 2020. a kuni 2022. a kohtupraktika kohaselt jäid väljamõistetud hüvitised vahemikku 100 – 20 000 eurot, keskmine hüvitis oli 1502 eurot (vt Riigikohtu kohtupraktika analüüs: Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. a, lk 13). Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust, sh kestust ning kostja käitumist ja suhtumist hageja isikusse pärast rikkumist. Kohus arvestab kahjuhüvitise suuruse määramisel asjas esitatud ja tuvastatud asjaolusid: kostja ei piirdunud ühe telefonikõnega või ühe e-kirja või SMS-i saatmisega, vaid kostja sõimas hagejat esiteks telefonikõnes, seejärel saatis õhtu jooksul

pärast tööaega mitu SMS-i, siinjuures kirjutas ka veel e-kirja kasutades väga vulgaarseid väljendeid; kostja saatis hagejale SMS-i väljavõttega Eesti õigekeelsussõnaraamatust sõna lits kohta, mis on kohtu hinnangul käsitletav mõnitamisena; kostja mitte üksnes ei sõimanud hagejat, vaid ähvardas ka töö kaotamisega; hageja saatis kostjale kohtueelse nõudekirja paludes vabandada, kuid kostja ei nõustunud sellega; kohus andis korduvalt kostjale võimaluse sõlmida kompromiss, kuid kostja ei pöördunud kordagi hageja poole kompromissläbirääkimiste pidamiseks; kostja ei kahetse juhtunut siiani vaid peab hageja õiguste rikkumist õigustatuks, siinjuures arvab kostja endiselt, et hoopis hageja peaks tema ees vabandama. Ka 24. septembri 2024. a kohtuistungil jäi kostja endiselt selle juurde, et tema sõnakasutus oli õigustatud ning tema ei ole kuidagi käitunud ebatsensuurselt. Mõistetavalt on sellised sündmused ja kostja käitumine põhjustanud hagejale psüühilisi kannatusi, alaväärsustunnet, hingelist valu ja unetust. Hageja on selgitanud, et ta käib siiani terapeudi juures abi saamas. Arvestades eeltoodut ja seda, et kostja ei kahetse juhtunut ega ole hageja ees ka vabandanud, leiab kohus, et mõistlik ja õiglane hüvitis on 2000 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul esineb ka vajadus mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuna kostja ei mõista siiani, et ta on ebaviisakalt käitunud ja selline sõnakasutus ei olnud õigustatud. Kohus ei saa praegu kahju suuruse määramisel hinnata kostja varalist seisundit, kuna kostja ei andnud kohtuistungil oma varalise seisundi kohta usaldusväärseid ütluseid. Kostja avaldas esmalt, et tema varaline seisund on väga hea, kuna ta teeb koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Hiljem muutis kostja oma seisukohti selgitades, et ta on Eestis hoopiski töötu ja temal puudub üldse sissetulek. Mingil hetkel arvas kostja, et miinimumpalka ta ilmselt siiski saab. Kohus ei pea kostja avaldatut usaldusväärseks.