Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-18-15284
Otsuse kuupäev
Tartu, 25. november 2020. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Kai Kullerkupp
Kohtuasi
Grete Jürioja ja Marek Jürioja hagi Vello Kruusi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Grete Jürioja ja Marek Jürioja kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Grete Jürioja Hageja Marek Jürioja Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Aadu Luberg Kostja Vello Kruus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raivo Laus
Asja läbivaatamise kuupäev
28. september 2020. a, kirjalik menetlus
2-18-15284 palusid hagejad määrata kindlaks otsuse täitmise kord nii, et kostjal tuleb hüvitis tasuda hageja I pangakontole 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate naaber. Kostja pani ajavahemikul 30. novembrist kuni
2(6)
2-18-15284 roosasid helbeid sisaldavas pudrus hagejate krundil tähendab, et koer sõi difenaakumit sisaldavat ainet, mis läbis koera seedetrakti, ja mürk sattus nii koera organismi. Onal diagnoositi 7. detsembril 2016 mürgistus, mis kliinilistelt tunnustelt vastas rotimürgi põhjustatud mürgistusele. Haigusloo väljavõte tõendab, et Ona viibis loomakliinikus statsionaarsel ravil, talle tehti kaks vereülekannet. Koera raviarsti ütluste järgi on koera tervisekahjustuse põhjuse peitumine mujal kui rotimürgis vähe tõenäoline, kuna loom reageeris ravile ja paranes. Muu põhjuse korral poleks K-vitamiini manustamine aidanud. Loora haigusnähud tuvastati 8. detsembril 2018 loomakliinikus, kus märgiti koera kehatemperatuuri ja vere hüübivusnäitajate tõus, mis on iseloomulik rotimürgi manustamisele. Maakohus tugines VÕS § 127 lg-tele 1 ja 4, § 128 lg-le 1 ja § 132 lg-le 3 ning leidis, et kostjalt tuleb mõista hagejate kasuks välja 2581 euro 55 sendi suurune hüvitis kahju eest, mis on hagejatel tekkinud koerte ravimise tõttu. Hagejate mittevaraline kahju ei ole tõendatud. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, millest võib järeldada, et hagejatel on õigus nõuda kostjalt koerte tervise kahjustamisest tingitud mittevaralise kahju hüvitamist, et sellise kahju suurust on võimalik mõõta või et koerte kahjustatud tervise nägemine on erandlik asjaolu, mis õigustaks hagejate väidetava mittevaralise kahju hüvitamist.
3(6)
2-18-15284 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3 järgi kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb looma, sh tema tervise kahjustamisega omanikule tekitatud kahju üldjuhul hinnata nii nagu asjale tekitatud kahju. VÕS § 134 lg 4 näeb ette, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja vastu eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Hagejad ei toonud esile, et koerad oleks hävinud või kaotsi läinud, st VÕS § 134 lg 4 alusel ei saa hagejate mittevaralist kahju hüvitada. VÕS § 134 lg 2 võimaldab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist mh tervise kahjustamise vm isikuõiguse rikkumise korral. Ringkonnakohus möönab, et selle sättega võivad erandlikel juhtudel olla hõlmatud ka vaimse tervise kahjustamine, samuti isikule väga olulise isiku või looma kahjustamine. Siiski peab sellisel juhul olema esile toodud kahjustatud isiku enda konkreetne tervisekahjustus ja pelgalt raske psüühilise seisundi tekkimine pole piisav. Hagejad ei ole nende endi tervise kahjustamist esile toonud ega tõendanud. Mittevaralise kahju hüvitamiseks seaduses ette nähtud aluseid ei saa analoogia korras laiendada, see läheks vastuollu VÕS § 134 mõtte ja ülesehitusega.
4(6)
2-18-15284
2-18-15284
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.