Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus POLIPOL Polstermoebel GmbH & Co. KG kanda.
1(9)
4.Mõista välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks POLIPOL Polstermoebel GmbH & Co. KG-lt Target Brands, Inc. kasuks 2 700 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Target Brands, Inc.-ile kuulub kaubamärk
(rahvusvahelise registreeringu nr 0775799). Kaubamärk on Eestis registreeritud klassides 9, 16, 35, 38 ja 41. Hageja nõudis tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TOAK) kostja kaubamärgist tuleneva ainuõiguse lõppenuks tunnistamist selle mittekasutamise tõttu. TOAK 08.09.2023 otsusega nr 1998-o rahuldati hageja nõue klasside 9, 16, 38 ja 41 osas ja jäeti rahuldamata klassi 35 (jaemüügiteenused) osas.
2.Hageja esitas 08.11.2023 hagi kostja kaubamärgist tuleneva ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks selle mittekasutamise tõttu klassi 35 (jaemüügiteenused) osas. Hagi põhjenduste kohaselt tuleb vastavalt kohtupraktikale kaubamärgi tegelikku kasutamist hinnata igakülgselt. Kostja poolt kaubamärgi kasutamine Eestis ei ole jaemüügiteenuste ega teiste registreeringus nimetatud kaupade ega teenuste osas olnud KaMS § 17 lg 1 mõistes tegelik. Sellest tulenevalt ei ole vaidlusaluse kaubamärgi monopoliseerimine kostja poolt õigustatud.
3.Kuigi kostja on esitanud mõned arved, mis näitavad, et kohalikud tarbijad on 1,5aastase perioodi jooksul teinud kostja rahvusvahelisest veebipoest sporaadiliselt väikesemahulisi tellimusi, ei saa olla tegemist tegeliku kasutamisega KaMS § 17 lg 1 mõistes. Kaupade müügikäivet ega -mahtu ei saa hinnata absoluutselt, vaid seoses teiste asjakohaste teguritega, nagu näiteks kaubandusliku tegevuse maht, tootmis- või turustamisvõimsus või kaubamärki kasutava ettevõtte tegevuse mitmekülgsus ning samuti kaupade või teenuste omadused asjaomasel turul.
4.Kuigi kaubamärgiomanik ei ole esitanud kinnitust lõplike Eesti müüginumbrite kohta asjaomasel perioodil, nähtub esitatud tõenditest, et need on ligikaudu 6 646 EUR, moodustades seejuures kaduvväikese osa nii Eesti e-kaubanduse kui ka Target
2(9)
Corporationi käibest. Kuigi kaubamärgiomanikul puudub kohustus kaubamärgi kasutamist tõendada kogu vaadeldava perioodi jooksul, on kaubamärgi kasutamise ajaperiood samuti asjakohane tegeliku kasutamise hindamisel. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et kostja rahvusvahelisest veebipoest on tehtud sporaadiliselt tellimusi umbes 1,5 aasta jooksul. Kuivõrd kostja ei ole aktiivselt suunanud enda teenuseid kohalikele tarbijatele, ei ole kaubamärgi kasutamine Eestis olnud intensiivne, regulaarne, pikaajaline ega suuremahuline. Target Corporationi pakutavad kaubad on hagejale teadaolevalt laiatarbekaubad, s.t Target Corporation on suurte kaubanduskeskuste kett, mis analoogselt teiste kaubanduskeskustega pakub laia kaubavalikut. Tegemist ei ole nišikaupadega, luksuskaupadega või muude kaupadega, millel on nende olemusest või hinnast tulenevalt väike läbimüük. Seejuures nähtub esitatud tõenditest, et ostjad on tellinud vaadeldaval ajaperioodil veebipoest üksikuid tooteid, kusjuures mõnede nädalate või kuude jooksul ei ole tehtud ühtegi tellimust. Hageja toob siinkohal välja, et paljudel välismaistel ettevõtetel on edukalt õnnestunud siseneda kohalikule jaemüügiturule ning pakkuda konkurentsivõimelisi tarnehindu.
5.Mõiste „jaemüügiteenused“ on seotud kolme põhitunnusega: esiteks, teenuste eesmärk on kaupade müük tarbijatele, teiseks osutatakse neid tarbijale, et tarbija saaks neid kaupu mugavalt vaadelda ja osta, ning kolmandaks osutatakse neid kolmandate isikute huvides (C-155/18 P, C-158/18 P, p 126). Kostja tegevusetusest saab järeldada, et kaubamärki ei ole tegelikult Eestis jaemüügiteenuste osas kasutatud. Nimelt ei ole kostja astunud mingeid samme, et muuta kohalikele tarbijatele kaupade vaatlemine ja ostmine mugavaks. Kaubamärgiomanik ei ole demonstreerinud tegelike ärisuhete ega interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis näiteks füüsiliste kaupluste rajamise näol, kuigi Ameerika Ühendriikides on kaubamärgiomanikul enda hinnangul enam kui 2000 füüsilist kauplust. Samuti ei nähtu esitatud materjalidest, et rahvusvahelisel veebilehel oleks selgelt Eesti tarbijatele suunatud sektsioon; puudub veebilehe eestikeelne versioon, puuduvad igasugused otseviited Eestile ning puudub eestikeelne ja/või spetsiaalselt Eesti tarbijatele suunatud klienditeenindus. Muuhulgas ei ole Target Corporationi pakutavad kaubad mõistliku tarnehinnaga Eesti tarbijatele kättesaadavad. Kostja kohtueelses menetluses esitatud tõenditest nähtub, et tihti moodustavad tarnekulud ligikaudu 30-50% lõppsummast, millele võivad lisanduda täiendavalt maksud.
6.Kuigi kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamisel ei ole eesmärgiks ettevõtja majandusliku edu hindamine, on oluline tuvastada, et kaubamärgiomanik on vähemalt püüdnud asjaomasele turule aktiivselt siseneda. Mida väiksem on kaubamärgi kasutamise kaubanduslik maht, seda vajalikum on kaubamärgi omanikul esitada täiendavaid tõendeid, et hajutada võimalikud kahtlused selle tegelikkuses (T-334/01, p 37). Hagejale teadaolevalt ei ole kostja astunud reaalseid samme, mis võimaldaksid tal edukalt Eesti jaemüügisektoris turule siseneda: muuhulgas ei ole kostja enda kaubamärgi all osutatavaid teenuseid kordagi Eestis mingil moel reklaaminud ega turundanud, samuti ei ole Eesti avalikkuse ees kordagi kajastatud Targeti rahvusvahelise veebilehe kättesaadavust ning võimalust selle kaudu tellimusi esitada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et kaubamärgiomanik soovis tarbijaid veebipoe kasutamise võimalusest ja tellimise võimalusest informeerida.
3(9)
7.Kokkuvõtlikult puuduvad igasugused tõendid, mis näitaksid, et kostja on enda kaubamärki või äritegevust sisuliselt suunanud kohalikele tarbijatele. Kuna vastavalt kohtupraktikale tuleb kaubamärgi tegelikku kasutamist hinnata igakülgselt, tuleb kõiki asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et kostja kaubamärgi kasutamine Eestis ei ole jaemüügiteenuste ega teiste registreeringus nimetatud kaupade ega teenuste osas olnud KaMS § 17 lg 1 mõistes tegelik. Sellest tulenevalt ei ole vaidlusaluse kaubamärgi monopoliseerimine ostja poolt õigustatud. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Target Brands, Inc.-ile (edaspidi Target) kuulub rahvusvahelise registreeringuga nr 0775799 Eestis kaitstud kaubamärk (edaspidi: Targeti kaubamärk). Target on Targeti kaubamärki asjaomasel ajaperioodil, 10.02.2016 - 9.02.2021, teenuse „jaekaubandus“ suhtes nõuetekohaselt kasutanud.
9.Kaubamärgiomanik Target Brands, Inc. on Target Corporation’i tütarettevõte. Target Corporation on USA suuruselt kaheksas jaemüügiettevõte, mis kuulub S&P 500 indeksisse (S&P 500 on börsiindeks, mille moodustavad New Yorgi börsil ja NASDAQil noteeritud Ameerika Ühendriikide 500 suurima börsiettevõtte aktsiad).
10.Targetil on USAs ligi 2000 füüsilist kauplust ning e-pood ning ta oli 2020. aastal Fortune 500 edetabelis käibe järgi 37. kohal. Target avas oma esimese kaupluse USAs Minnesotas 1. mail 1962. 2020 aastal oli Targeti käive üle 78 miljardi dollari ja USAs ligi 400 000 töötajat. Targeti kaubamärk on kaupade ja teenuste tähistamisel kasutusel eelmise sajandi 60ndatest aastest, praegu registreeritud kujul aastast 1968.
11.Forbes’i maailma kõige väärtuslikumate kaubamärkide edetabelis oli Targeti kaubamärk näiteks 2017. aastal 89. kohal, eelnevalt 81. kohal ja selle väärtuseks on hinnatud 7,3 miljardit USD.
12.29.10.2015 avas Target veebilehe, mille eesmärgiks oli võimaldada e-poe kaudu kaupu tellida Euroopa Liidu riikidesse, sh Eestisse (ja ka ülemaailmselt). Rahvusvaheliselt avaldatud artiklid kajastavad veebipoe avamist, suurt kaubavalikut ja asjaolu, et hinnad kuvati 60 eri valuutas.
13.Veebiarhiiv Wayback Machine on fikseerinud rahvusvahelisele turule suunatud veebipoe perioodil 30.10.2015 – 1.08.2020 kokku 3246 korral, millest esitame mõned näited. Kaubamärk on kuvatud veebilehe ülaservas vasakul (esilehel negatiivis) ning allservas. Veebilehe paremas ülaservas olev tekst „Back to US site“ kinnitab, et tegemist on rahvusvahelise veebipoega.
14.Wayback Machine väljavõte kaubamärgiomaniku logistika- ja e-kaubanduspartneri Borderfree veebilehelt tõendab, et 13.11.2015 ehk rahvusvahelise veebipoe avamise ajal tarniti kaupa paljudesse riikidesse, sh Eestisse. Ehkki see tõend on Wayback Machine poolt fikseeritud asjakohasest ajaperioodist varem, näitab see koosmõjus täiendavalt esitatud tellimuskinnitustega, et Eestisse tarniti samamoodi kaupa ka asjakohasel perioodi.
15.Väljavõte Targeti e-kaubanduse partneri Borderfree andmebaasist perioodist 11.03.2016 - 1.11.2017 Eesti klientide poolt e-poest tehtud tellimuste kohta tõendab, et Targeti kaubamärgiga tähistatud veebipoest tegid tellimusi Eesti kliendid.
4(9)
16.Eesti klientide tellimuste kinnituste ja tarnekinnituste kohta esitame 290 leheküljel valiku näiteid perioodist 11.03.2016 - 1.11.2017. Klientide andmete kaitsmiseks on klientide arve- ja tarneaadressid ja makseinfo kinni kaetud, kuid dokumentidelt on näha riik, kuupäevad, tellitud tooted ja nende maksumused.
17.Targeti veebilehte target.com, kus asub Targeti kaubamärgiga tähistatud veebipood, on asjaomasel ajaperioodil Eestist regulaarselt külastatud, mille kohta esitame Google Analytics andmed unikaalsete külastuste kohta.
Maakohtu otsuse põhjendused
18.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt püüab hageja eksitavalt väita, justkui oleks kaubamärgi tegeliku kasutamise mõõtmiseks olemas selge valem. Kohtu arvates sellist õiguslikku olukorda tegelikkuses ei esine. Hageja on eksitavalt väitnud, justkui eeldaks tegelikule kasutamisele tuginemine „suurte jõupingutuste“ tõendamist turuosa saavutamiseks või selle säilitamiseks. Kostja on õigesti selgitanud, et hageja viite näol on tegemist kontekstist väljarebitult esitatud inglisekeelse tekstilõigu ebaõige tõlkega.
19.Kohus on seisukohal, et kostja kontserni majanduslik võimsus ei muuda vaidlusaluse kaubamärgi kasutamist ebapiisavaks, arvestades selle kasutamise faktilisi asjaolusid. Vaidlusvälised asjaolud tegeliku kasutamise kohta on piisavad ja selle hinnangu andmise eeldusena ei olnud kostjal käesoleval juhul vaja tõendada täiendavate pingutuste tegemist turuosa suurendamiseks eestikeelse veebilehe, Eestis tehtava reklaami või kauba kättetoimetamishinna alandamise katsete kohta.
20.Vaidlusaluse kaubamärgi kasutamise tegelikkust ei mõjuta see, et kaubamärki on kasutatud veebilehe intl.target.com, mitte target.com kaudu. Samuti see, et kostja kasutas Eesti klientide tellimuste vahendamiseks kaubanduspartnerit.
21.Periood, mille osas käesolevas asjas hageja kaubamärgi kasutamist kontrollitakse, on 10.02.2016-09.02.202. Hiljem tehtud veebiotsingu tulemused asja õige lahendamise seiskohalt tähendust ei oma. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldatakse, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
23.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tuvastamata, kas kaubamärgiomanik on kõnealust kaubamärki kasutanud jaemüügiteenuste tähistamisel Eestis viie järjestikuse aasta jooksul ning kas kasutatud on registreeritud kaubamärki kujul nagu see on registreeritud. Seega hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Samuti ei võtnud maakohus arvesse tegureid, mida tuleb Euroopa Kohtu praktika kohaselt arvestada kaubamärgi kasutamise tegelikkuse hindamisel. Seega on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata. Rikkumised kogumis tõid kaasa sisuliselt ebaõige lahendi.
5(9)
24.Juhul, kui kohus peaks leidma, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise või antud asjas otsuse tegemine eeldaks eelotsuse taotlemist KaMS § 53 lg 1 tõlgendamiseks, siis taotleb apellant, et kohus esitaks taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse saamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Erinevalt hageja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
27.Asja materjalidest nähtus alljärgnev: -Target Brands, Inc.-ile (edaspidi vastustaja) kuulub rahvusvaheline registreering nr 0775799 (kujutismärk), mille rahvusvahelise registreerimise kuupäev on 19.09.2001 ning Eestis avaldamise kuupäev 02.05.2003. Kaubamärk oli registreeritud klassides 9, 16, 35, 38 ja 41. -Veebipood target.com avati 29.10.2015 rahvusvahelisena (intl.target.com) ning, mh sai võimalikuks e-poe kaudu kaupade tellimine ja tarnimine Euroopa Liidu riikidesse, sh Eestisse. -Kostja logistika- ja e-kaubanduspartneriks on Borderfree. -Puudub vaidlus selles, et Eesti kliendid on kostja veebipoodi külastanud, nad on perioodil 11.03.2016 - 1.11.2017 tellimusi esitanud ning vastavalt neile tellimustele on kostja kaubanduspartner kaupu Eesti klientidele tarninud. -Hageja esitas 10.02.2021 kaubamärgiseaduse (KaMS) § 53 lg 1 p 4 ja § 55 lg 2 alusel tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (TOAK) avalduse kaubamärgi registreeringu nr 0775799 lõppenuks tunnistamiseks alates avalduse esitamise kuupäevast (10.02.2021), tuginedes asjaolule, et nimetatud kujutismärki ei ole Eestis viimase viie aasta jooksul KaMS § 17 lg 1 mõistes tegelikult kasutatud. -TOAK rahuldas 08.09.2023 otsusega nr 1998-o hageja avalduse osaliselt, s.t avaldus jäeti rahuldamata seoses klassi 35 teenustega retail services (jaemüügiteenused), kuid rahuldati kõikide ülejäänud klasside 9 ja 16 kaupade osas ning teenuste suhtes, mis kuulusid klassi 38 ja 41. 6(9)
-Hageja ei nõustunud TOAKi otsusega osas, milles TOAK jättis ainuõiguse lõppenuks tunnistamise avalduse rahuldamata klassi 35 teenuse jaemüügiteenused osas, esitades 08.11.2023 käesolevas asjas hagi.
28.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude raames selle üle, kas vastustaja on kaubamärki tegelikult kasutanud.
29.Hageja on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult hindamata ja määratlemata, kas vastustaja on kõnealust kaubamärki kasutanud viie järjestikuse aasta jooksul ning kas perioodi – 11.03.2016 kuni 01.11.2017 – saab lugeda viieks järjestikuseks aastaks või on siiski tegemist üksnes 1 aasta ja 8 kuu pikkuse perioodiga. Ringkonnakohus hageja väitega ei nõustu.
30.Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt KaMS § 53 lg 1 p 4, § 53 lg 2 ja § 55 lg 2 koosmõjust tuleb hageja nõude õigeks lahendamiseks uurida kaubamärgi kasutamist perioodil 10.02.2016-09.02.2021. Maakohus asus seisukohale, et kuna TOAK tuvastas, et vaidlusalust kaubamärki on vaadeldaval perioodil Eestis tegelikult klassis 35 kasutatud ning hageja faktiliste asjaolude tuvastamise õigsust hagimenetluses vaidlustanud ei ole, tuleb lugeda kaubamärk kostja poolt kasutatuks.
31.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et asjassepuutuvaks ajavahemikuks, mille jooksul kaubamärgiomanik peab oma kaubamärgi kasutamist tõendama, on kuupäevale 10.02.2021 eelnev viis aastat, s.o 10.02.2016–09.02.2021. Apellant on ise taotlenud kaubamärgi lõppenuks tunnistamist enda avalduse esitamisest, s.o alates 10.02.2021, mitte mingist hilisemast või varsemast kuupäevast. Selleks, et täidetud oleks KaMS §-st 17 ja § 53 lg 1 p-st 3 tulenev kaubamärgi tegeliku kasutamise nõue, peab kaubamärki olema kasutatud millalgi asjassepuutuva 5-aastase ajavahemiku jooksul. Seega piisab, kui tõendatud on kasutus mingi ajaperioodi jooksul, mis jääb selle 5 aasta sisse. Kaubamärki ei pea olema kasutatud kogu selle aja jooksul katkematult. Eelnev tuleneb nii KaMS § 53 lg 1 p 3 sõnastusest kui ka Euroopa Liidu Üldkohtu praktikast, lahenditest nr T-344/01, p 40; T-203/02, p 45.
32.Hageja avaldas apellatsioonkaebuses seisukoha, et kostja poolt esitatud tõendid temale kuuluva kaubamärgi kasutamise tõendamiseks näitavad, et kostja või temaga lepinguliselt seotud isikud ei ole kasutanud kaubamärki rahvusvahelise kaubamärgi registreeringu nr 0775799 reproduktsiooniga ehk sellisel kujul nagu registrisse kantud.
33.Ringkonnakohus leiab, et hageja nimetatud väide on esitatud hilinenult. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kuna hageja ei ole välja toonud põhjust, mis takistas tal varem apellatsioonkaebuses esmakordselt viidatud vastuväite esitamist ning kostja
7(9)
ei ole andnud nõusolekut uue asjaolu arvestamiseks, tuleb uus väide jätta ringkonnakohtus tähelepanuta. Ringkonnakohus toob esile, et maakohtus ei vaidlustanud hageja kostja poolt kaubamärgi kasutamist. Vastupidi, nii hagiavalduse ps 2.23 kui ka 16.01.2023 menetlusdokumendi p-s 11.1 on hageja nõustunud sellega, et kostja on kaubamärki kasutanud. Poolte vahel oli ja on vaidlus selles, kas kostja poolt kaubamärgi kasutamist saab lugeda tegelikuks KaMS § 17 lg 1 mõttes.
34.Ringkonnakohtu arvates on kostja esitatud tõendid piisavad selleks, et tuvastada kostja poolt kaubamärgi tegelik kasutamine Eestis asjassepuutuval ajavahemikul. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et e-pood, kus kaubamärki kasutati, oli suunatud mh Eesti klientidele, neil oli võimalik sealt kaupu tellida ja nad ka tegelikult tellisid sealt kaupu. See, et tellimuste maht ei olnud väga suur, ei ole iseenesest oluline, kuna mingit minimaalse mahu nõuet kehtestatud ei ole. Asjaolu, et kostja ei ole seadnud omale eesmärgiks omandada Eestis suurt turuosa, ta pole avanud füüsilisi poode või teinud eraldiseisvalt oma veebipoele ja/või pakutavatele kaupadele spetsiaalselt Eesti klientidele suunatult reklaami, ei muuda ringkonnakohtu arvates kostja kaubamärgikasutust näiliseks.
35.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kostja on asjas esitanud artiklid (näiteks Vikipeedia), mida ei saa pidada tõendiks TsMS mõttes. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TsMS § 272 lg 1 mõttes on tegemist dokumentaalsete tõenditega. Ringkonnakohus möönab, et tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib olla madalam või see võib üldse puududa, kui tõendit saab tõendi esitaja ise modifitseerida, mida Vikipeedia ka võimaldab, kuid vormilises mõttes on tegemist siiski tõendiga. Selleks, et lugeda tõend ebausaldusväärseks tuleb vastaspoolel põhjendada ja vajadusel ka põhistada, miks tema arvates tõendist nähtuv ei saa ilmselgelt tõene olla. Antud juhul hageja selliseid põhjendusi ei esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et igast tõendist nähtuv peab otseselt poolte vaidlusalust küsimust puudutama. TsMS § 232 lg 1 ja 2 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Eelnimetatu tähendab, et tõendeid tuleb hinnata ka kogumis ja vastastikuses seoses, mille tõttu otseselt vaidlusküsimust mittepuudutav tõend võib olla tõendite kogumis vajalik.
36.Käesoleva vaidluse lahendamiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks vajadus puudus. Menetluskulude jaotus
37.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja on käesolevas tsiviilasjas kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku summas 3 162,50 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise tasu. Kulude nimekirja kohaselt on kostjale 8(9)
lepingulise esindaja poolt apellatsiooniastmes õigusteenuseid osutatud tunnihinnaga 230 eurot (ilma km-ta). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses
38.Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihinda võib asja olemust arvestades pidada põhjendatuks, samas on mõnevõrra ülespaisutatud menetluskulude nimekirja tabelis positsioonil 2 olev ajakulu, sest sisuliselt jätkus apellatsioonimenetluses samas mahus vaidlus nagu see oli maakohtu menetluses, apellant esitas apellatsioonkaebuses küll uusi väiteid, kuid samas ei ole apellatsioonkaebuses esitatud kõiki väiteid võrreldes maakohtus esitatuga. Kohtukõne kirjalike teeside esitamiseks puudus samuti vajadus. Kuigi selliste teeside esitamine ei ole piiratud, ei pea vastaspool nende vormistamise ajakulu hüvitama. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on apellandilt vastustaja kasuks välja mõista 2 700 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Vastavalt vastustaja taotlusele tuleb märkida ka otsusesse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb apellandil täitmisega viivitamisel tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.