POLIPOL Polstermoebel GmbH & Co. KG hagi Target Brands, Inc. vastu kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised
Hageja: POLIPOL Polstermoebel GmbH & Co. KG, lepinguline esindaja patendivolinik Kaie Puur Kostja: Target Brands, Inc., lepinguline esindaja patendivolinik Ingrid Matsina
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 13 160 eurot.
4.Menetluskulude tasumata osalt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
(rahvusvahelise registreeringu nr 0775799). Kaubamärk on Eestis registreeritud klassides 9, 16, 35, 38 ja 41. Hageja nõudis tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TOAK) kostja kaubamärgist tuleneva ainuõiguse lõppenuks tunnistamist selle mittekasutamise tõttu. TOAK 08.09.2023 otsusega nr 1998-o rahuldati hageja nõue klasside 9, 16, 38 ja 41 osas ja jäeti rahuldamata klassi 35 (jaemüügiteenused) osas (digitoimiku lk dtl 21).
2.Hageja esitas 08.11.2023 sama nõudega hagi (dtl 2). Kostja hagi ei esitanud, mistõttu sisuliselt jätkub vaidlus ainult klassi 35 osas. Vastusena kohtu 04.01.2024 määrusele (dtl 442) selgitas hageja 16.01.2024 avalduses, milles on TOAK hageja arvates eksinud (dtl 444).
Kostja vaidles hagile vastu (dtl 51 ja 462).
4.Kohus valmistas lahendamist ette 04.01.2024, 22.04.2024 ja 08.04.2024 määrustega (dtl 442, 509 ja 578). Pooled istungi pidamist ei taotlenud ja kohus lahendas asja kirjalikus menetluses.
Otsuse põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
6.Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 17 lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Selle kohustuse rikkumisel võib KaMS § 53 lg 1 p 4 alusel nõuda kaubamärgist tuleneva ainuõiguse lõppenuks tunnistamist. Tulenevalt KaMS § 53 lg 1 p 4, § 53 lg 2 ja § 55 lg 2 koosmõjust tuleb hageja nõude õigeks lahendamiseks uurida kaubamärgi kasutamist perioodil 10.02.2016-09.02.2021 (TOAK otsuse lk 13. Selle üle puudub vaidlus). Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, tuleb KaMS § 17 lg-s 1 kasutatud mõistet „tegelik kasutamine“ (ingl. k. genuine use) käsitleda Euroopa Liidu õiguse mõistena ehk ühetaoliselt kõigis liikmesriikides (Euroopa Kohtu 11.03.2003 otsus asjas C-40/01p 29). TOAK on sellest käesoleva vaidluse lahendamisel ka lähtunud (otsuse lk 13).
7.TOAK leidis, et vaidlusalust kaubamärki on vaadeldaval perioodil Eestis tegelikult klassis 35 kasutatud (otsuse lk 13). TOAK tuvastas muuhulgas, et: 1) alates 29.10.2015 oli Eesti jaemüügiklientidel võimalik tellida intl.target.com veebipoe kaudu kostjalt kaupu (lk 13), 2) perioodil 11.03.2016 – 01.11.2017 on täidetud Eesti klientide poolt sellest e-poest tehtud tellimusi kogusummas 6 495 eurot (otsuse lk 14) ning 3) e-poe veebilehe üla- ja allservades on vaidlusaluse kaubamärgi kujutis, mida kliendid tajusid kaubamärgina (lk 13). Nende faktiliste asjaolude tuvastamise õigsust hageja käesolevas hagimenetluses vaidlustanud pole. Hageja on võtnud omaks, et Eesti tellimuste koguarv vaadeldaval perioodil oli 71 (hagiavalduse p 2.14), et nende kogumaksumus oli 6 646 eurot (p 2.15) ning et veebipoel oli Eestis 2015.a individuaalseid külastusi 358 ning 2020.a 423 (p 2.17).
8.Sisuline vaidlus käib käesolevas tsiviilasjas selle üle, kas TOAK on jätnud kaubamärgi tegeliku kasutamise tuvastamisel mingisuguste faktiliste asjaoludega arvestamata, kuigi oleks Euroopa Liidu õiguse kohaldamise praktikast tulenevalt seda pidanud tegema. Teisisõnu, hageja heidab TOAK-le ette faktiliste asjaolude arvestamata jätmist, mitte asjaolude tuvastamise õigsust. Kohus leiab, et TOAK ei ole selliselt eksinud. Kohus nõustub TOAK-i otsuse põhjendustega.
9.Hageja on loetlenud kriteeriume, mida EUIPO ja Euroopa Liidu kohtute praktikas on Euroopa kaubamärkide kasutamise piisavuse hindamisel tähendust omavaks peetud. Ühegi hageja poolt viidatud lahendi kaudu ei ole aga käesolevas asjas võimalik teha ühest järeldust kaubamärgi kasutamise ebapiisavuse kohta. Hinnang tuleb anda iga konkreetse vaidluse asjaolude alusel. Muuhulgas tuleb arvestada, et Euroopa kaubamärk kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil, vaidlusalune kostja kaubamärk aga ainult Eestis. Kaubamärgi kasutamise ulatust kirjeldavate absoluutsete parameetrite (näiteks müüdud kaubaartiklite kogus, rahaline väärtus, territoorium, kus müügitehingud on toimunud) kohta tehtud järeldusi Euroopa kaubamärkide kohta
tehtud lahendites ei saa seega Eesti kaubamärkide üle peetavates vaidlustes mugandusteta kohaldada. Hageja püüab eksitavalt väita, justkui oleks kaubamärgi tegeliku kasutamise mõõtmiseks olemas selge valem, millest käesolevas asjas järeldub hagi põhjendatus. Kohtu arvates sellist õiguslikku olukorda tegelikkuses ei esine.
10.Hageja on eksitavalt väitnud, justkui eeldaks tegelikule kasutamisele tuginemine „suurte jõupingutuste“ tõendamist turuosa saavutamiseks või selle säilitamiseks (16.01.2024 avalduse p 5.5.2, dtl 449). Kostja on õigesti selgitanud, et siin on tegemist kontekstist väljarebitult esitatud inglisekeelse tekstilõigu ebaõige tõlkega (kostja 31.01.2024 avalduse p 19, dtl 19). Kohtupraktikale tuginevad EUIPO juhised, millele hageja on viidanud, selgitavad kasutamise tõendamiskoormise madalat taset, mitte ei defineeri latti kõrgele, nagu hageja põhjendustest võiks järeldada.
11.Hageja on esitanud endale sobiva valiku Euroopa kaubamärkide kasutamise vaidluste lahenditest, kuid pole ühelgi juhul näidanud ära seda, kuidas saaks konkreetses lahendis esitatud põhjendust kohaldada käesoleva vaidluse faktilistele asjaoludele hageja põhjenduste toetamiseks.
12.Hageja poolt viidatud asjas T-334/01 tühistas Esimese Astme Kohus (nüüdse nimetusega EL Üldkohus) varasema lahendi, milles kaubamärgi kasutamise absoluutsed näitajad loeti ebapiisavaks kasuta kasutaja majanduslikule võimsusele tuginedes. Mitte vastupidi. Hageja pole selgitanud, kuidas saab selle lahendi põhjenduste alusel järeldada, et kostja kaubamärgi kasutamise faktilised asjaolud on ebapiisavad. Lihtsakoelist lahendusvalemit lahendis loomulikult pole.
13.Vaidlusaluse kauba käsitlemine laiatarbekaubana hageja poolt viidatud asjas T-250/13 (16.01.2024 avalduse p 5.3.3) ei olnud ainus põhjus, miks selles asjas ei loetud tegelikku kasutamist tõendatuks. Muuhulgas oli probleemiks tõendatud käibe vähene summa 800 eurot ja ebaselgus tehingute toimumise aja osas (otsuse p 51 ja 59). Hageja poolt viidatud asjas T-203/02 nõustus Esimese Astme Kohus samas vaidluses varem tehtud lahendiga, milles Euroopa kaubamärgi kasutamine loeti piisavaks olukorras, kus tõendatud oli 293 ühiku puuviljamahla müük kogumaksumuses 4800 eurot ühele kliendile.
14.Kohus on seisukohal, et kostja kontserni majanduslik võimsus (hagiavalduse p 2.22) ei muuda vaidlusaluse kaubamärgi kasutamist ebapiisavaks, arvestades selle kasutamise faktilisi asjaolusid (p 7 eespool). Vaidlusvälised asjaolud tegeliku kasutamise kohta on piisavad ja selle hinnangu andmise eeldusena ei olnud kostjal käesoleval juhul vaja tõendada täiendavate pingutuste tegemist turuosa suurendamiseks eestikeelse veebilehe, Eestis tehtava reklaami või kauba kättetoimetamishinna alandamise katsete kohta (hageja 16.01.2024 avalduse p 5.2 ja 5.6).
15.Vaidlusaluse kaubamärgi kasutamise tegelikkust ei mõjuta see, et kaubamärki on kasutatud veebilehe intl.target.com, mitte target.com kaudu (hageja 16.01.2024 p 5.1.7). Samuti see, et kostja kasutas Eesti klientide tellimuste vahendamiseks kaubanduspartnerit (sama avalduse p 5.2.6 ja 5.2 7).
16.Periood, mille osas käesolevas asjas hageja kaubamärgi kasutamist kontrollitakse, on 10.02.2016-09.02.2021 (vt p 6 eespool). Hiljem tehtud veebiotsingu tulemused (hageja 16.01.2024 avalduse p 5.6.3) asja õige lahendamise seiskohalt tähendust ei oma.
17.Kuna hagi jääb rahuldamata, määrab kohus kõik menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
18.05.02.2024 ja 22.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja mõista hagejalt välja hüvitise õigusabikulude eest summas 13 160 eurot (käibemaksuta. Dtl 471 ja 579). Kostja on kinnitanud kulude vajalikkust ning seda, et kuludes ei sisaldu käibemaksu (dtl 471). Üksikasjalik nimekiri õigusabi toimingute kohta on kohtule esitatud eelnimetatud avaldustes. TOAK menetluse õigusabikulu on 6087,5 eurot, mis moodustub esindaja 23,25 tunni tööst tunnitasumääraga 200 eurot ja 6,25 tunni tööst tunnitasumääraga 230 eurot. Kohtumenetluses oli esindaja töö maht 30,75 tundi tunnitasumääraga 230 eurot. Hageja pole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja esindaja töö maht TOAK menetluses oli 24,5 tundi ja kohtumenetluses 30,5 tundi (21.03.2024 avalduse p 37, dtl 520). Hageja esindaja tunnitasumäär oli madalam, kuid hageja pole vaielnud vastu kostja esindaja tasumäärale ja kohtu hinnangul see polnudki põhjendamatult suur. TOAK menetlus oli kohustuslik kohtueelne menetlus (KaMS § 53 lg 1 p 4) ja lg 4) ja selle kulud kuuluvad hüvitamisele TsMS § 144 p 4 järgi. Õigusabikulud kohtumenetluses kuuluvad hüvitamisele TsMS § 144 p 1 järgi. Kohus loeb kostja menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab nende hüvitamiseks hagejalt kostja kasuks välja 13 160 eurot
19.Kostja taotluse alusel (dtl 471) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.