Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu
Tsiviilasja hind
2965,59 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht
esindajad
Hobujaama 4, Tallinn 10151), lepinguline esindaja Nele Mals Kostja Air Baltic Corporation AS (välismaa registrikood 40003245752, asukoht Tehnikas 3, Lidosta „Rīga”, Mārupes novads LV-1053, Läti Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja vandeadvokaat Kai Villemson
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt välja Lennuabi OÜ kasuks hüvitis 2400 eurot.
3.Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt välja Lennuabi OÜ kasuks sissenõudmiskulu 240 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 57,99 eurot.
4.Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt välja Lennuabi OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt 2400 eurolt alates 20.03.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 06.03.2026 summas 241,69 eurot.
5.Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt välja Lennuabi OÜ kasuks viivis põhinõudelt 2400 eurolt alates 07.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta menetluskulud täies ulatuses Air Baltic Corporation AS-i kanda.
7.Kohus määrab Lennuabi OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetluse käik
1.Lennuabi OÜ (avaldaja, hageja) esitas 31.12.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse avalduse Air Baltic Corporation AS-ilt (võlgnik, kostja) põhivõlgnevuse 2400 euro, sissenõudmiskulu 240 euro ja viivise saamiseks. Kohus tegi 02.01.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 06.02.2025 nõudele vastuväite.
2.Pärnu Maakohtu 26.02.2025 määrusega lõppes avaldaja maksekäsu kiirmenetluse võlgniku vastu. Pärnu Maakohus andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus kohustas 27.02.2025 määrusega hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus
3.Hageja esitas 19.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Air Baltic Corporation AS-i vastu põhivõlgnevuse 2400 euro, sissenõudmiskulu 240 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 57,99 euro, põhivõlgnevuselt viivise alates 20.03.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning põhivõlgnevuselt viivise kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni, nõudes.
4.Hagiavalduse kohaselt reisisid K. K. broneeringu XXX, K. H. broneeringu XXX, I. M., V. A., A. A. ja A. M. broneeringu XXX alusel 21.06.2024 Air Baltic Corporation AS-i opereeritaval lennul XXX, suunaga Barcelona-Riia-Tallinn. Lend XXX suunaga Barcelona-Riia pidi saabuma 21.06.2024 kell 19.00, kuid saabus www.flightera.net andmetel hilinemisega 21.06.2024 kell 20.32. Lend hilines 1 tund ja 32 minutit, mistõttu jäid reisijad maha 21.06.2024 kell 20.05 väljuvast Riia-Tallinn lennust. Reisijad jõudsid sihtkohta üle 11 tunni hiljem, s.o 22.06.2024 kell 08.11, kuigi pidid sihtkohta jõudma 21.06.2025 kell 20.55.
5.Lennu vahemaa Barcelona-Tallinn vahel on 2558 km. Eelnimetatud lennu puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 11 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400 eurot. Kõik 6 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le, mistõttu on hageja hüvitise nõue 2400 eurot (6 x 400).
6.Hageja leiab 12.05.2025 seisukohas, et reisijatel oli võimalik jõuda Tallinna kiiremini kui kostja pakutud lend 22.06.2024, mis jõudis Tallinna kell 08.11. Kostja väidab, et RiiaHelsingi-Tallinn liinil polnud võimalik lennata, kuna esimene lend Tallinna tuli
Helsingist 22.06.2024 kell 12.20 ja see olnuks hiljem kui kostja pakutav lend Riia-Tallinn 22.06.2024 hommikul. Määruse kohaselt oli kostjal kohustus võtta kasutusele vajalikud meetmed mitte üksnes erakorralistest asjaoludest põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks selle sätte tähenduses (art 5 lg 3), vaid „kõik vajalikud meetmed“ lennu tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. „Kõik vajalikud meetmed“ ei hõlma üksnes meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, vaid ka meetmeid reisijatele lennu tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks.
7.Kostjale oli varakult teada, et lend XXX suunaga Barcelona-Riia ei jõua õigeaegselt Riiga ning reisijad ei jõua sihtkohta õigeaegselt. Seega oleks kostja saanud asuda otsima asenduslende. Vastavalt Flightera.net andmetel oli reisijal võimalik lennata Riiast-Helsingi Tallinn jõudes Tallinnasse 22.06.2024 kell 00.40. Ka kostja pidas oma vastuses Riia Helsingi lendu võimalikuks, mis jõudis Helsingisse 21.06.2024 kell 23.36. Helsingist väljus 22.06.2024 kell 00.20 lend Tallinnasse, mis jõudis sihtpunkti 22.06.2024 kell 00.40. Riiast oli võimalik jõuda Helsingisse ka teise lennuga 22.06.2024 kell 01.00, mis jõudis Helsingisse 22.06.2024 kell 01.49. Samuti oli võimalik Helsingist lennata Tallinnasse 22.06.2024 kell 06.05 ja jõuda Tallinnasse 22.06.2024 kell 06.24. Mõlemal juhul oleksid reisijad jõudnud Tallinnasse varem kui kostja poolt pakutud 22.06.2024 kell 08.11. Hageja peab võimalikuks, et võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga oli veel mitmeid. Seega on käesolevas asjas täitmata tingimus, et ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja järgmine lend (22.06.2024 kell 08.11). Olemas oli alternatiivseid lennuvõimalusi Riia-HelsingiTallinn, mis võimaldanuksid reisijatel jõuda varem sihtkohta, s.o 22.06.2024 kell 00.40 või kell 06.24. Eeltoodust tulenevalt on reisijatel õigus hüvitisele.
8.Lisaks leiab hageja, et õige ei ole, et vanemad ei saa kehtivalt laste nõudeid loovutada ja vajavad selleks kohtu luba. Kohtupraktikas on korduvalt käsitletud alaealise laste nõude loovutamise teemat ning leitud, et lapsevanem saab alaealise lapse nõuet loovutada ja piisab sellest kui nõude allkirjastab üks vanem, sest teise vanema nõusolekut eeldatakse. Kostja teab juba mitmetest eelnevatest menetlustest, et kohus on korduvalt asunud seisukohale, et alaealiste lennuhüvitise nõuete loovutamisel ei pea lapsevanemal olema kohtu luba. Kostja vastuväited
9.Kostja esitas 02.05.2025 vastuse hagile. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja vaidleb vastu seoses reisija A. A. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealise reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. Nõue, millega eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud lapse huvide kaitseks, vältimaks liiga kergekäeliselt lapse varasse puutuvate otsuste tegemist vanemate poolt. Selleks tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. Lisaks kontrollib kohus sellisel juhul vanema esindusõiguse olemasolu ning ühise esindusõiguse puhul teise vanema nõusolekut lapse varaga tehingu tegemiseks. Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine.
11.Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas alaealine reisija talle lennuhüvitise nõude ning sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude,
kostja vastu. Võlausaldajaks sai nõude loovutamise tulemusel alaealise lapse asemel hageja. Tegemist on tehinguga, millega lõppeb alaealise reisija nõudeõigus kostja vastu. Kostja leiab, et sellisel juhul on alaealise lapse nimel lapse vanematel vaja tehingu tegemiseks hankida kohtu eelnev nõusolek. Hageja ei ole kohtu nõusoleku olemasolu tõendanud. Arvestades, et kohtu nõusolekut lapsele kuuluva nõude loovutamiseks ei ole, ei ole kontrollitud, kas nõude loovutamine on alaealise huvides, kas nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isikud omavad esindusõigust ning kas teine hooldusõiguslik vanem on nimetatud tehingu tingimustega nõus. Seega, arvestades, et alaealise nimel sõlmitud nõude loovutamise puhul on tegemist nõude lõppemisega PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt, puudus lapse vanematel kohtu nõusolek sellise tehingu tegemiseks. Nõude loovutamise tehing on tühine. Kuivõrd nõue ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõuda selle reisija osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.
12.Juhul, kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on vaja lapse vanemal tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Hageja kasutustingimuste kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 50 % ulatuses kostja poolt välja makstud summast. Lisaks antakse lepinguga hagejale õigus pidada nõude osas läbirääkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale äranägemisele. See tähendab, et võimalik saadav lennuhüvitise summa, millele alaealisel reisijal võib olla nõudeõigus, võib väheneda teoreetiliselt nullini, olenevalt üksnes hageja äranägemisest. Kohus ei ole andnud eelnevat hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nõude loovutamine ja loovutamise tulemusena saadav tulem, mis on igal juhul väiksem kui alaealisest lapsest reisijale tulenev nõue, on alaealise laps huvides. Seega leiab kostja, et alaealise nimel sõlmitud nõude loovutamise tehing on tühine ning nõuded ei ole kehtivalt loovutatud. Hagejal ei ole õigust nõuda alaealise loovutatud nõude osas hüvitist, samuti sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.
13.Lisaks märkis kostja, et 21.06.2024 lend XXX hilines erakorralise asjaolu tõttu. Lendu XXX suunal Barcelona-Riia pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga XXX. Lennule XXX eelnevalt pidi see aga teostama lennu XXX suunal Riia-Barcelona. Lend XXX pidi Riiast väljuma kell 11.00 ning saabuma kell 13.40. Tegelikkuses väljus see aga kell 11.32 ning saabus kell 14.11. Seda lennule XXX lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangute tõttu. Seega oli lennu XXX hilinemine osaliselt tingitud seda teenindama pidanud lennuki hilinemisest selle varasemal lennul, kuid mitte ainult. Lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestati lennupiirang ka lennule XXX, millest tingituna hilines see veelgi. Tõenditest nähtub, et hilinemiskoodideks on märgitud RA ja AT. Tegu on International Air Transport Associationi ehk IATA rahvusvaheliste hilinemiskoodidega, mis viitavad mingile konkreetsele hilinemise põhjusele. Hilinemiskood RA tähendab õhusõiduki hilinenud saabumist selle teiselt lennult või eelmisest sektorist. Hilinemiskood AT tähendab standardseid nõudlus/võimsusprobleeme, mis viitavad konkreetse lennujaama ja lennujuhtimisega seotud probleemidele. Hilinemiskood AT viitab lennuliiklusvoo juhtimiseks kehtestatud lennupiirangutele. Kokkuvõtlikult hilines lend XXX õhusõiduki hilinenud saabumisest tingituna 31 minutit ja kehtestatud lennupiirangute tõttu 57 minutit.
14.Oluline on, et lennu XXX ja sellele eelnenud lennu XXX (suund Riia-Barcelona) tõendites on märgitud hilinemiskood AX, mis tähendab vähenenud võimsust tingituna streigist või personalipuudusest, seadmete rikkest, sõjaväeõppusest või erakorralisest nõudlusest, mis omakorda on tingitud võimsuse vähenemisest naaberpiirkonnas. Seega kujutab ka see
hilinemiskood endast lennu hilinemist lennujuhtimise voogude juhtimiseks kehtestatud lennupiirangutest tingituna. Kokkuvõtlikult hilines lend XXX seetõttu 22 minutit. Tõenditest nähtub lennule XXX kehtinud piirang LIMU7M21, LIP5721M ja LOW3621D. Neist asjakohane on piirang LOW3621D. Piirang kehtis WEST HIGH ja TOP õhuruumi sektoritele ning piirangu põhjuseks oli lennujuhtimine. Lennu XXX puhul oli asjakohane piirang E5R21A, mis kehtis sektoritele HT/YR/KR/XR/UR kombineeritult ning põhjuseks oli jällegi lennujuhtimine. Seega hilines lend XXX lennujuhtimiskeskuse kehtestatud piirangute tõttu. Kuivõrd juhtimiskeskuse kehtestatud piirangud ei ole lennuettevõtte tegeliku kontrolli all, siis kujutavad need endast erakorralist asjaolu. Kokkuvõttes hilines lend XXX erakorraliste asjaolude tõttu, milleks olid nii lennule XXX kui ka seda teenindanud lennuki varasemale lennule XXX kehtestatud lennupiirangud. Seejuures on väljaspoole mõistlikku vaidlust, et kõnealused lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud ja lennu XXX hilinemine on omavahel põhjuslikus seoses. Samuti on ilmselge, et lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud kujutavad endast asjaolu, mida kostja ei saanud mõjutada, veel vähem ära hoida.
15.Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lennu XXX hilinemist. Siinkohal esitab kostja täiendavalt ka määruse artikli 5 võrdluse muudes keeltes, millest nähtub, et määruse muudes versioonides on lennuettevõtja kohustatud samuti tõendama, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik mõistlikud meetmed, mitte kõik vajalikud meetmed nagu see on sätestatud määruse eestikeelses versioonis. Määruse eestikeelne versioon seab lennuettevõtjatele suurema tõendamiskoormise, kui seda on määruse ingliskeelse versioon. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa liidu õiguse sätte ühes keeleversioonis kasutatud sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda muude keeleversioonide ees eelist. Liidu õigusnorme tuleb tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis keeltes kehtivaid versioone. Euroopa Kohtu praktika kohaselt vabaneb erakorra asjaolu ilmnemisel lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest siis, kui ta suudab tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi. Arvestades, et lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud lennupiirangud on kostjale järgmiseks kohustuslikud, siis ei olnud kostjal võimalik võtta mistahes meetmeid, et vältida lennu XXX hilinemist.
16.Muuhulgas tegi kostja kõik endast oleneva, et leevendada lennu hilinemisega kaasnenud tagajärgi. Nagu kostja ennist välja tõi, saabus lend XXX Riiga kohaliku aja järgi kell
20.35.21.06.2024 väljus lennu XXX saabumise järgselt suunal Riia-Tallinn aga ainult üks lend, milleks oli kostja lend XXX. Lennul XXX ei olnud aga ühtegi vaba kohta. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda reisijatele asenduslennuks enda lendu XXX suunal RiiaTallinn. 22.06.2024 väljus suunal Riia-Tallinn esimesena lend XXX, mille kostja reisijatele asenduslennuks pakkus. Seega transportis kostja reisijad lõppsihtkohta esimese võimaliku ning kõige kiirema lennuga. Ühtlasi ei oleks reisijad lõppsihtkohta saanud kiiremini ühegi ümberistumisega lennuga, mis Riiast väljusid. Seega ei ole kostja kohustatud maksma hüvitist, kuivõrd lend XXX hilines erakorraliste asjaolude tõttu ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida.
17.Kostja leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjalt lennuhüvitist kohtuväliselt nõudnud. Samas ei ole VÕS § 113 1 lg 1 sätestatud summa käsitletav hinnakirjana, mis tähendab, et hageja peab tõendama sissenõudmiskulude tekkimist ja nende suurust. Hageja ei ole esitanud oma hinnakirja või muud tõendit kulude suuruse kohta. Seetõttu tuleb sissenõudmiskulu nõue jätta rahuldamata.
18.Kostja selgitab 30.05.2025 seisukohas, et kostja ei saa aegsasti asuda otsima reisijatele asenduslende, kui ei ole teada, mis kell täpselt lend Riiga jõuab, sh ei ole teada, kas reisijad jäävad maha oma jätkulennust või mitte. Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt võib seada lennuettevõtjale kohustuse korraldada oma tegevust aegsasti selliselt, et kavandatud lennud toimuksid pärast erakorraliste asjaolude lõppemist, st teatava ajavahemiku jooksul pärast kavandatud väljumisaega. Eelkõige peaks lennuettevõtja nägema ette teatava ajavaru, mis lubaks tal võimaluse korral teostada kogu lennu, kui erakorralised asjaolud on lõppenud. Sellist ajavaru hinnatakse juhtumipõhiselt. Artikli 5 lõiget 3 ei saa tõlgendada selliselt, et see paneb kohustuse planeerida mõistliku meetmena üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mida kohaldatakse ühtmoodi kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus ilmnevad erakorralised asjaolud.
19.Kostja ei nõustu ka hageja seisukohaga, et saadaval olid lennud, millega reisijad oleksid jõudnud lõppsihtkohta varem kui kostja pakutud asenduslend. Lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevõtjate vahel koodijagamise- või interline kokkulepped (inglise keeles viidatud kui Codeshare või Interline partners). Ümberbroneerimine väljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste lennuettevõtjate broneerimissüsteemidele, ning (ii) õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Hageja viidatud mõlemad alternatiivid eeldavad, et kostjal oli võimalik reisijatele piletid ümber broneerida Finaair-i lendudele. Tegelikkuses kostjal selline võimalus puudus- kostja ja Finnair-i vahel puudub koodijagamise- või interline kokkulepe, mida kinnitab väljavõte kostja veebilehelt. Lisaks on oluline, et hageja viited võimalikele alternatiividele ei võta arvesse seda, kas kõnealusele lennule vabasid kohti üldse oli. Lennuettevõtja sai broneeringud teha aga üksnes nendele lendudele, millele oli vabu kohti.
20.Lisaks märgib kostja, et reisijad I. M., V. A., A. A. ja A. M. palusid kostjalt hilisemat asenduslendu ning lendasid lõppsihtkohta 22.06.2024 lennuga XXX suunal Riia-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 16.42 ning saabus kohaliku aja järgi kell 17.24. On üheselt selge, et kui reisija taotleb vabatahtlikult muudatusi lennuplaanis, sh hilisemat asenduslendu, siis ei ole ta enam õigustatud standardsele rahalisele hüvitisele määruse 261/2004 artikkel 7 alusel, kuna puudub sunniviisiline viivitus või keeldumine pardale võtmisest. Sellisel juhul loetakse, et reisija on alternatiiviga nõustudes loobunud hüvitistest, kui puuduvad tõendid, et valikut tehti sundolukorras või eksitavalt. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu
ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
23.Kohtu hinnangul ei vaidle pooled järgmiste asjaolud üle: − reisijatel K. K.l, K. H.il, I. M.l, V. A.il, A. A.il ja A. M.l olid kinnitatud broneeringud kostja 21.06.2024 lennule XXX suunal Barcelona-Riia, mis pidi Barcelonast väljuma kohaliku aja järgi kell 14.25 ning saabuma Riiga kohaliku aja järgi kell 19.00; − lend XXX hilines, väljudes Barcelonast kohaliku aja järgi kell 16.20 ning saabudes Riiga kohaliku aja järgi kell 20.35; − lennu XXX hilinemise tõttu jäid reisijad maha jätkulennust XXX suunal RiiaTallinn, mis pidi lõppsihtkohta Tallinna kohaliku aja järgi jõudma kell 20.55; − reisijatele pakuti asenduslennuks kostja 22.06.2024 lendu XXX suunal Riia-Tallinn, mis väljus kohaliku aja järgi kell 07.39 ning saabus Tallinna kohaliku aja järgi kell 08.11; − reisijad jõudsid lõppsihtkohta Tallinna 11 tundi ja 16 minutit hiljem; Kostja ei ole tasunud hagejale või reisijatele hagis nõutud hüvitist. Kohus saab eeltoodud asjaolud lugeda tõendatuks TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: − Kas alaealise reisija hüvitise nõuet lennuettevõtja vastu saab loovutada ilma kohtu sellekohase nõusolekuta; − Kas lennu XXX hilinemise tingis erakorraline asjaolu; − Kas kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida reisijate hilinemist lõppsihtkohta; − Kas kostja on kohustatud tasuma hagis nõutud hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulud. Esmalt võtab kohus seisukoha hagejale alaealise nõude loovutamise osas, seejärel lennureisil XXX erakorraliste asjaolude esinemise ja reisijatele hüvitise tasumise osas ning viimasena viivise ja sissenõudmiskulude osas. Alaealise nõude loovutamine
24.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg 1 alusel kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi peab vedaja vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 824 lg 3 kohaselt kohaldatakse reisijate vedamisele õhus või merel käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
25.Lennureisid on Eestile siduvalt reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi määrus).
26.Määruse artikkel 3 lg 1 a kohaselt kohaldatakse määrust reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Hispaania Kuningriik kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide hulka ning Euroopa Liidu aluslepingute kohaldamisalasse. Pooltel ei ole vaidlust, et Barcelona lennujaam asub Hispaania territooriumil. Seega kohaldatakse määruse art 3 lg 1 a kohaselt määrust reisijate suhtes, kes lendasid välja eeltoodud Barcelona lennujaamast.
27.Kohus võtab tsiviilasja lahendamisel aluseks nimetatud määruse.
28.Hageja nõuab nimetatud määruse artikkel 7 lg 1 p b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. 6 reisijat on loovutanud enda hüvitise nõuded hagejale (dtl 48; dtl 51-59) ja nendest üks on alaealine A. A. (dtl 51). Alaealist on nõude loovutamisel esindanud tema seaduslik esindaja I. M. (dtl 49). Kostja leiab hagivastuses, et hageja nõuet ei ole võimalik loovutada ilma kohtu nõusolekuta.
29.Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg-st 7 tuleneb, et teise vanema nõusolekut eeldatakse, kui vanem esindab last iseseisvalt. PKS § 131 lg 1 järgi peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-ide 1-3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
30.Kohus leiab, et alaealise lennuhüvitisnõude loovutamine hagejale ei ole selline tehing, mis võiks alaealise huve kahjustada ning mis vajaks kohtu eelnevat kontrolli PKS § 188 1 p 11 mõttes. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegium 03.12.2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-23-7095 (p 11), milles on leidnud, et alaealise reisija seadusliku esindaja poolt alaealisele reisijale määruse alusel tekkinud hüvitisenõude loovutamine nõuete sissenõudmise teenust osutavale äriühingule, mis saab nõude maksma panemisel sõltuvalt selle edukusest protsentuaalset tasu, ei ole tehing, mille tegemiseks oleks vajalik kohtu eelnev nõusolek PKS § 188 lg 1 p 11 tähenduses.
31.Kohus leiab, et juhul, kui lapse vanemal oleks vaja nõusolekut lapse hüvitisnõude loovutamiseks, võidaks sellest üksnes lennuettevõte, kelle huvi on vältida reisijatele lennuhüvitise maksmist. Kohtu hinnangul aitab lennuhüvitise nõude loovutamine pigem tagada nõude kiire ja efektiivse rahuldamise ning riskivabalt lennuhüvitise lapsele väljamõistmise. Perekonnaõiguse üldiste põhimõtete ning PKS §-ide 131 ja 188 mõtte vastane oleks tõlgendus, mille järgi peaks vanem saama kohtu nõusoleku selleks, et loovutada lapse nõue olukorras, kus nõude loovutamise eesmärk on lapse huvide tõhusam tagamine ja nõude efektiivsem realiseerimine. Juhul, kui vanem oleks kohustatud iga väiksema asja korral, nagu lapse lennuhüvitise nõude loovutamine, saama kohtu nõusoleku, oleks selle protsessi tülikuse ja ajakulu tõttu kohtult nõusolekute küsimine ebatõenäoline ning reaalne oleks olukord, kus pigem jäetakse lennuhüvitis sisse nõudmata. Selline olukord ei oleks lapse huvides.
32.Eeltooduga leiab kohus, et puudus vajadus küsida kohtult eelnevalt nõusolekut alaealise A. A.i hüvitisnõude loovutamiseks hagejale. Tegemist ei ole tehinguga, mis võiks alaealise huve kahjustada ning mis vajaks kohtu eelnevat kontrolli PKS § 188 lg 1 p 11 mõttes. Nõude loovutamise lepinguga ei vähendata sissenõutavat summat ja vanemal tuleb lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused (PKS § 132 lg 1), milleks antud juhul on hageja tasu.
Hüvitise tasumine
33.Euroopa Kohus on kohtuasjas C-402/07 selgitanud, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõige 1 sätestab, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt selle määruse artiklile 7 (p 40). Seevastu ei ilmne määruse nr 261/2004 sõnastusest sõnaselgelt, et niisugune õigus oleks hilinenud lendude reisijatel. Nagu Euroopa Kohus on oma praktikas toonitanud, peab ühenduse õiguse sätte tõlgendamisel siiski arvestama mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on (p 41). Määruse nr 261/2004 eesmärk on kahju ühetaoline ja viivitamatult hüvitada ning teha seda erinevate liiki sekkumiste kaudu, mis on hõlmatud lennureisist mahajätmise, lendude tühistamise või pikaajalise hilinemisega seotud eeskirjadega (p 51). Nende sekkumiste kaudu soovib määrus nr 261/2004 heastada muu hulgas kahju, mis asjaomaste reisijate jaoks seisneb kaotatud ajas, mida pöördumatu iseloomu tõttu saab korvata vaid hüvitisega (p 52). Selles osas tuleb nentida, et nimetatud kahju tekib nii tühistatud lendude kui hilinenud lendude reisijatele, kui enne sihtkohta jõudmist kulutavad nad transpordile palju pikema aja kui lennuettevõtja poolt algselt kinnitatu (p 53). Sellest tulenevalt peab nentima, et reisijad, kelle lend tühistatakse, ja need, kelle lend hilineb, kannatavad kaotatud aja näol analoogset kahju, ning määruse nr 261/2004 artiklis 7 ette nähtud hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil on nende olukorrad sarnased (p 54). Neil asjaoludel tuleb sedastada, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (p 61).
34.Eeltoodud Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt, et kuigi määrus nr 261/2004 ei reguleeri hilinenud lennu korral reisijatele hüvitise maksmise kohustust, on reisijatel selleks õigus, kui nad jõuavad lõppsihtkohta 3 tundi või rohkem. Nõude aluseks on määruse artikkel 7.
35.Määruse artikkel 2 h kohaselt on lõppsihtkohaks registreerimislauas esitatavale piletile märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht; arvesse ei võeta olemasolevaid ümberistumisega asenduslende, kui peetakse kinni esialgsest kavandatud saabumisajast.
36.Euroopa Kohtu kohtuasjas C-11/11 antud selgituste kohaselt materialiseerub hilinenud lendude puhul ebamugavus lõppsihtkohta saabudes, mis tähendab, et hüvitise maksmiseks tuleb hilinemist hinnata sellesse sihtkohta kavandatud saabumisaja seisukohalt (p 33). Mõiste „lõppsihtkoht“ on määratletud määruse nr 261/2004 artikli 2 punktis h kui registreerimislauas esitatavale piletile märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht (p 34). Sellest tulenevalt omab ümberistumistega lennu puhul määruse nr 261/2004 artiklis 7 ette nähtud kindlasummalise hüvitise maksmisel tähtsust ainult hilinemine, mis tuvastatakse võrreldes kavandatud saabumisajaga lõppsihtkohta, kusjuures lõppsihtkoha all tuleb mõista asjaomase reisija viimase lennu sihtkohta (p 35).
37.Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles osas, et reisijatel oli ümberistumisega reis, s.o esmalt lend marsruudil Barcelona-Riia ja seejärel lend Riia-Tallinn. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtuasjas C-11/11 märgitule, tuleb hilinemist hinnata viimase lennu sihtkoha järgi. Praegusel juhul selle järgi, kui palju hilinesid reisijad Tallinnasse saabumisel. Puudub vaidlus, et reisijad pidid reisi lõppsihtkohta Tallinna jõudma 21.06.2024, kohaliku aja järgi kell 20.55, kuid reisijad jõudsid asenduslennuga lõppsihtkohta Tallinna 22.06.2024, kohaliku aja järgi kell 08.11. Seega jõudsid reisijad lõppsihtkohta 11 tundi ja 16 minutit
hiljem. Arvestades, et hilinemine oli käesoleval juhul lõppsihtkohta rohkem kui kolm tundi, võivad reisijad tugineda Euroopa Kohtu kohtuasjas C-402/07 seisukoha järgi õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7.
38.Viidatud Euroopa Kohtu kohtuasjas C-402/07 on lisaks selgitatud, et seadusandja eesmärk oli määrusega lennureisijate ja lennuettevõtjate huve tasakaalustada, kehtestades teatavaid õigusi reisijatele, nähes samal ajal hüvitise maksmise välistavad alused ette määruse põhjenduses 15 ja artikli 5 lõikes 3 (p 67). Reisija õigus saada hüvitist, ei anna sellegipoolest niisugune hilinemine (kolm tundi või rohkem) reisijatele õigust saada hüvitist, kui lennuettevõtja suudab tõendada, et pikaajalise hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed, ehk asjaolud, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt.
39.Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas kostja vabaneb määruse artikli 5 lg 3 alusel hüvitise maksmise kohustust, kuna reisijate pikaajalise hilinemise lõppsihtkohta Tallinna põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed ehk kas esinesid asjaolud, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Määruse artikkel 5 lg 3 sätestab, et tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.
40.Euroopa Kohtu kohtuasjas C-549/07 selgitab kohus, et tuleb selgelt esile, et kui määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkt c esitab põhimõtte, et lennu tühistamise korral on reisijatel õigus hüvitisele, siis sama artikli lõiget 3, mis määrab kindlaks tingimused, millal tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma seda hüvitist, tuleb vaadelda kui erandit sellest põhimõttest. Seega tuleb viimast sätet tõlgendada kitsendavalt (p 20). Sellised asjaolud võivad esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist (p 21). Ühenduse seadusandja ei pidanud silmas mitte seda, et need sündmused ise, mille loetelu on pealegi näitlik, on käsitletavad erakorraliste asjaoludena, vaid üksnes seda, et need sündmused võivad niisuguseid asjaolusid esile kutsuda. Siit järeldub, et kõik nende sündmustega seotud asjaolud ei ole tingimata selle määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ette nähtud hüvitise maksmise kohutusest vabastamise aluseks (p 22). Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses peavad erakorralised asjaolud olema ettenägematud ning need on soetud sündmusega, mis ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt.
41.Kostja on tõendanud, et lendu suunal XXX pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga XXX (dtl 98). Lennule XXX eelnevalt teostas lennuk XXX lendu XXX (dtl 100; dtl 101). Lennu XXX logist nähtub, et lend toimus marsruudil Riia-Barcelona ning lend XXX pidi Riia lennujaamast väljuma kohaliku aja järgi kell 11.00 (UTC 08.00) ning saabuma Barcelonasse kohaliku aja järgi kell 13.40 (UTC 11.40). Kostja vastuses hagile antud selgituste kohaselt väljus lend XXX 32 minutit hiljem, s.o 11.32 ning saabus kohaliku aja järgi 14.11. Kohus seda XXX lennulogist ei tuvasta, kuid antud asjaolu ei ole vaidluse all. Logist nähtuvad UTC ajad. UTC aja järgi väljus lennuk Riiast UTC 08.32 ja saabus Barcelonasse UTC 12.11. Tõendatud on, et lend XXX tõusis õhku 32 minutit hiljem.
42.XXX lennu hilinemispõhjuseks on märgitud AX ja see kehtis 22 minutit (dtl 100; dtl 101). Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (ing. IATA- International Air Transport Association) standardsete hilinemiskoodide kohaselt tähendab AX lennuliiklusvoo
juhtimispiirangust tingitud hilinemist (dtl 106-109). AX tähendab „ATFM, mis on tingitud ATC personalist/varustusest marsruudil, vähenenud võimsusest, mis on tingitud streigist või personalipuudusest, seadmete rikkest, sõjaväeõppusest või erakorralisest nõudlusest, mis on tingitud võimsuse vähenemisest naaberpiirkonnas“.
43.XXX lennulogist nähtub, et lend pidi kohaliku aja järgi väljuma Barcelonast 14.25 (UTC 12.25) ja jõudma sihtkohta Riiga 19.00 (UTC 16.00) (dtl 98). Kostja vastuses hagile antud selgituste kohaselt väljus lend XXX 1 tund ja 55 minutit hiljem, s.o kell 16.20 ning saabus Riiga kohaliku aja järgi 20.35. Kohus kohalikke väljumise ja saabumise aegasid XXX lennulogist ei tuvasta, kuid antud asjaolu ei ole vaidluse all. Logist nähtuvad UTC ajad. UTC aja järgi väljus lennuk Barcelonast 14.20 UTC ja oli Riias kohal 17.35 UTC. Tõendatud on, et lend XXX tõusis õhku 1 tund ja 55 minutit hiljem.
44.XXX lennulogis märgitud hilinemiskoodideks on märgitud RA ja AT (dtl 98; dtl 99). Hilinemiskood RA tähendab „lennukite rotatsioon, õhusõiduki hilinenud saabumine teiselt lennult või eelmisest sektorist“ ja AT tähendab „ATFM ATC tõttu marsruudil tulenevalt nõudlusest/läbilaskevõimest, standardsed nõudlus/võimsusprobleemid“. RA on märgitud reaktsiooniliste hilinemiste alla ja AT on lennuliiklusvoo juhtimise piirang (dtl 106-109). Lennule XXX kehtis piirang AT 57 minutit ja RA 31 minutit (dtl 98). Kostja on hagivastuses selgitanud, et hilinemiskood AT tähendab standardseid nõudlus/võimsusprobleeme, mis viitavad konkreetse lennujaama ja lennujuhtimisega seotud probleemidele ja RA tähendab õhusõiduki hilinenud saabumist selle teiselt lennult või eelmisest sektorist. Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud. Lisaks nähtub kostja esitatud tõenditest, et lennule XXX on kehtestatud piirangud E5R21A, EKR21A ja YHMNS21X (dtl 104). Kostja selgitab vastuses hagile, et asjakohane on eelkõige piirang E5R21A, mis kehtis sektoritele HR/YR/KR/XR/UR kombineeritult ning põhjuseks oli piirang lennujuhtimisele. Hageja ei ole kostja eeltoodud väiteid vaidlustanud. Seega on tõendanud, et lennule XXX kehtisid lennupiirangud ning need olid kehtestatud kokku 1 tund ja 28 minutit (57 ja 31 minutit).
45.Kohus leiab, et lend XXX ei saanud väljuda lennujuhtimiskeskuse kehtestatud piirangute tõttu ning tegemist on erakorralise asjaoluga. Kostja ei saanud mõjutada lennujuhtimiskeskuse keeldu. Kostja ei saanud kasutusele võtta vajalikke meetmeid, et hilinemist ära hoida. Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 24.10.2024 otsuses tsiviilasjas 2-23-141284 (p 17.5). Ringkonnakohus leidis antud asjas, et olukorras, kus konkreetsele lennule on lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud õhku tõusmise keeld, on tegemist erakorralise asjaoluga määruse artikkel 5 lg 3 mõistes. Erakorralised asjaolud esinesid ja lennu XXX suhtes 1 tund ja 28 minutit.
46.Euroopa Kohus on lahendis C-315/15 selgitanud, et kui lennu hilinemine on tingitud erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud vältida olukorrale vastavate meetmete võtmisega ning millega seoses võttis lennuettevõtja tarvitusele kõik vajalikud meetmed, siis tuleb sellisest erakorralisest asjaolust tingitud hilinemine maha arvata asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest, et saaks hinnata, kas selle lennu hilinenud saabumise eest tuleb määruse artikli 7 alusel hüvitist maksta (p 49, 50). Selleks, et niisuguses olukorras hinnata, kas selle lennu hilisema saabumise eest tuleb määruse nr 261/2004 artikli 7 alusel maksta hüvitist, peab liikmesriigi kohus seega võtma arvesse üksnes seda hilinemist, mille tinginud asjaolu ei ole oma olemuselt erakorraline ning mille eest tuleb hüvitist maksta ainult siis, kui see hilinemine asjaomase lennu saabumisel on kolm või rohkem tundi (p 51). Kui aga peaks selguma, et selle hilinemise osa, mis lennuettevõtja väitel oli tingitud erakorralisest asjaolust, millega seoses ei ole võetud käesoleva
kohtuotsuse punktis 50 viidatud nõuetele vastavaid meetmeid, ei saa lennuettevõtja niisugusele asjaolule tugineda ega sellest erakorralisest asjaolust tingitud hilinemist asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest maha arvata (p 52). Selleks, et hinnata, kas niisuguses olukorras tuleb kohaldada määruse nr 261/2004 artiklit 7, peab liikmesriigi kohus võtma arvesse mitte ainult hilinemist, mille tinginud asjaolu ei ole oma olemuselt erakorraline, vaid ka seda hilinemist, mille tinginud erakorralise asjaoluga seoses ei ole võetud nimetatud nõuetele vastavaid meetmeid (p 53).
47.Lend hilines lõppsihtkohta Tallinna 11 tundi ja 16 minutit. Erakorralised asjaolud, mida kostja ei saanud mõjutada, esinesid lennu XXX suhtes 1 tund ja 28 minutit (RA ja AT). See tähendab, et erakorralisest asjaolust põhjustatud viivitus tuleb hilinemise kogupikkusest maha arvestada. Lend hilines seega 10 tundi ja 12 minutit. Iseenesest annab sellises ulatuses lennu hilinemine aluse määruse artikkel 5 lg 1 c kohaselt hüvitise maksmisele, arvestades, et 10 tunni ja 12 minuti suhtes erakorralist asjaolu ei esinenud. Samas näeb Euroopa Kohtu kohtuasi C-79/14 ette, et põhjendatud ei ole mõista vedajalt reisijate kasuks hüvitist, kui erakorraliste asjaolude esinemisel on vedaja teinud endast kõik mõistlikult võimaliku, et vältida lennu tühistamist või pikaajalist hilinemist reisija lõppsihtkohta.
48.Euroopa Kohus on kohtuasjas C-79/14 selgitanud, et tegutsev lennuettevõtja on erakorralise asjaolu esinemisel vabastatud määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi (p 57). Eesmärk on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ning määruse kohaselt on nõue muuta lennu tühistamisest või pikaajalisest hilinemisest mõjutatud reisijate teekonda mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Erakorralise asjaolu esinemisel ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele hüvitise maksmise kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem (p 58). Hoolsus, mida sellelt lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab nimelt seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (p 59). Niisiis, üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma lõppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuab sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et nimetatud lennuettevõtja on rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta muutis asjaomase reisija teekonda, suunates reisija tema enda poolt teostatud järgmisele lennule (p 60).
49.Eeltoodud Euroopa Kohtu kohtulahendi valguses ei ole põhjendatud mõista vedajalt reisijate kasuks hüvitist, kui vedaja on teinud endast kõik mõistlikult võimaliku, et vältida lennu tühistamist või pikaajalist hilinemist reisija lõppsihtkohta. Kostja ei saanud erakorralistest asjaoludest tingituna vältida reisijate hilinemist lõppsihtkohta Tallinna 1
tunni ja 28 minuti osas. See tähendab, et kohtul tuleb hinnata ülejäänud 10 tunni ja 12 minuti osas, kas kostja võttis tarvitusele meetmed, et reisijate ebamugavusi vähendada ning hilinemist vähendada. Kohtu hinnangul võib Euroopa Kohtu praktika kohaselt olla hüvitise välja maksmata jätmiseks asjaolu, kui vedaja teeb endast kõik mõistlikult võimaliku, et reisijate hilinemist lõppsihtkohta vähendada või vältida, isegi kui reisijad hilinevad kokkuvõttes lõppsihtkohta 3 tundi või rohkem.
50.Hageja on 12.05.2025 seisukohas esile toonud ja Flightera.net väljavõtetega tõendanud, et 21.06.2024 väljus Riiast Helsingisse lend kohaliku aja järgi kell 22.35 ning 22.06.2024 lend Helsingist Tallinna kohaliku aja järgi kell 00.20. Helsingi-Tallinn lend oleks lõppsihtkohta Tallinna jõudnud kohaliku aja järgi kell 00.40. Samuti on hageja antud seisukohas esile toonud ja Flightera.net väljavõtetega tõendanud, et Riiast oli võimalik Helsingisse jõuda ka 22.06.2024 lennuga kell 01.00 ning Helsingist Tallinna lennata 22.06.2024 kell 06.05. Lend oleks Helsingist Tallinna jõudnud kell 06.24 (dtl 119-120).
51.Kostja tõi 30.05.2025 seisukohas esile, et lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevõtjate vahel koodijagamise- või interline kokkulepped. Ümberbroneerimine väljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste lennuettevõtjate broneerimissüsteemidele, ning (ii) õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Kostjal puuduvad Finnair-iga koodijagamisevõi interline kokkulepe, mistõttu ei saanud ta reisijatele Finnair reise pakkuda. Lisaks polnud teada, kas oli vabu kohti.
52.Kohus leiab, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid, vältimaks reisijate pikaajalist hilinemist lõppsihtkohta sellisel viisil, nagu Euroopa Kohtu praktika eeldab. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et esinesid objektiivsed asjaolud, mistõttu ei saanud kostja broneerida reisijatele reisi hageja poolt välja toodud Finnair reisil. Kostja ei ole tõendanud, et isegi kui ettevõtete vahel puuduvad koodijagamise- või interline kokkulepped, on välistatud muul viisil Finnair lennule reisijatele koha tagamine. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks uurinud või mingil moel teinud jõupingutusi selle nimel, et teada saada, kas Finnair lendudel oli vabasid kohtasid. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, miks ei saa siiski lendu broneerida teise ettevõtte lennule muul moel, kui neil ei ole koodijagamise- või interline kokkuleppeid. Tallinna Ringkonnakohus on 23.04.2025 otsuses tsiviilasjas 2-23-12908 leidnud (p 32), et asjaolu, et kostja broneerimissüsteemid ei ole integreeritud teiste lennuettevõtjate süsteemidega, ei saa olla vabanduseks mitte pakkuda teiste lennuettevõtjate lende olukorras, kus tema enda järgmine lend ei toimu selgelt mõistliku aja jooksul pärast tühistatud lendu. Kostja ei ole tõendanud, et niisugune teekonna muutmine oleks temalt ettevõtte suutlikkuse seisukohalt ja asjakohasel hetkel nõudnud vastuvõetamatuid ohverdusi. Kostja tõi esile, et Finnaair lennule piletite broneerimine oli õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks, kuid kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, milliseid märkimisväärseid ja ebaproportsionaalseid kulutusi oleks ta reisijatele sellise lennu tagamisega kandnud. Euroopa Kohtu kohtuasjas C-11/11 nentis kohus, et igal juhul tuleneb kohtupraktikast, et tarbijate, sealhulgas niisiis ka lennureisijate kaitsmise eesmärgi olulisus võib õigustada isegi arvestatavate negatiivsete majanduslike tagajärgede tekkimist osadele ettevõtjatele (p 46).
53.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et reisijad I. M., V. A., A. A. ja A. M. on hüvitise saamise nõudest loobunud, kuna palusid kostjalt hilisemat asenduslendu.
Kohus leiab, et reisijate poolt hilisema asenduslennu palumine ei tee olematuks olukorda, et reisijad ei jõudnud lõppsihtkohta ettenähtud ajal. Hilisema lennu palumine ei tähenda seda, et neil ei tekkinud ebamugavust sellest, et nad saabusid lõppsihtkohta märkimisväärselt hiljem.
54.Lisaks märgib kohus kostja vastuses hagile esile toodud keeleversioonide erinevuse osas järgmist. Kohus nõustub kostjaga, et määruse sätete tõlgendamisel ei ole põhjendatud lähtuda üksnes ühes keeleversioonis kasutatud sõnastusest ning määruses sätestatu arusaamiseks ja seadusandja tahte tõlgendamiseks tuleks lähtuda määruse erinevatest keeleversioonidest. Samas, isegi kui lähtuda käesoleval juhul sellest, et ühenduse seadusandja soov oli artikkel 5 lg-s 3 kasutada sõna „vajalikud meetmed“ asemel „mõistlikud meetmed“, ei muuda see asjaolu, et vedajal on kohustus pakkuda alternatiivseid lahendusi reisijatele ning vähendada või vältida hilinemist lõppsihtkohta. Kohtu hinnangul ei oma praegusel juhul määruse konkreetne keelekasutus sedavõrd suures osas kaalu, et kostja oleks hüvitise maksmisest ühe või teise sõnakasutuse korral vabastatud. Kohus lähtub esitatud tõenditest ning hindas eelkõige seda, kas kostja oleks saanud tarvitusele võtta hilinemise vältimiseks või vähendamiseks täiendavaid meetmeid ning milliseid.
55.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks võtnud kõik vajalikud meetmed määruse artikkel 5 lg 3 tähenduses, et vabaneda määruse artikkel 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest. Reisijatel on hüvitise saamise õigus vastavalt eeltoodud artiklile.
56.Määruse artikkel 7 lg 1 p b kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetrite pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul.
57.Hageja on hagis esile toonud, et lennu vahemaa Barcelona-Tallinn vahel on 2558 km. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Kohus lähtub antud vahemaast. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele määruse artikkel 7 lg 1 p b, mille kohaselt saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul. Hageja on omandanud 6 reisija nõuded, st kokku 2400 euro suuruse nõude, mis tuleb rahuldada. Viivis
58.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 57,99 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt viivist põhisummalt 2400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.03.2025 (hagi esitamise järgmisest päevast) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.
59.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
60.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 31.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.03.2025. Hageja põhinõue on 2400 eurot (6 reisijat x 400 eurot hüvitis reisija kohta). Kohus kontrollis hageja viivisenõuet perioodi 31.12.2024 kuni 19.03.2025 osas viivisekalkulaator.ee kaudu ning leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 113 lg-le 2.
61.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, kuni võlgnevuse tasumiseni.
62.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 20.03.2025 (hagi esitamise järgnevast päevast) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt viivise alates 20.03.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 06.03.2026 eest 241,69 eurot (viivisekalkulaator.ee kohaselt oli perioodil 20.03.2025-30.06.2025 seadusjärgse viivise suuruseks 75,51 eurot ja perioodil 01.07.2025-06.03.2026 166,18 eurot) ning viivise kohtuotsuse tegemise järgmisest päevast, s.o 07.03.2026 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõudmiskulu
63.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 240 eurot. Kostja arvestab, et sissenõudmiskulu ühe reisija kohta on 40 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulu 6 reisija kohta.
64.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
65.Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue kokku summas 240 eurot on põhjendatud. Kuivõrd reisijaid oli 6, on õigustatud nõuda ühe reisija osas 40 eurot, s.o kokku 240 eurot (40 x 6).
66.Kostja on leidnud, et hagejal ei ole õigust sissenõudmiskulusid nõuda, kuna ta ei ole enda nõuet talle esitanud. Seoses kostja vastuväitega hageja sissenõudmiskuludele selgitab kohus, et VÕS § 1131 lg 1 kohaselt juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Fikseeritud nõude suuruse regulatsioon vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea tõendama. Võlausaldaja ei pea tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Lõike 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 240 euro ulatuses. Menetluskulud
67.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
68.Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehti kostja kahjuks, jäävad maakohtus kantud poolte menetluskulud kostja kanda.
69.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
70.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Saaliste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.