Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Hele Kaldma, Indrek Parrest, Anneli Alekand
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-10818
Tsiviilasi
Ants Leuska hagi Haimar Leuska vastu kinkelepingust taganemiseks, kostja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. juuni 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ants Leuska määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Ants Leuska (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heldur Otti Kostja: Haimar Leuska (ik XXXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Landberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kostjat algselt esindanud Hugo büroo tegutseb justiits- ja digiministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel, et pakkuda Eesti elanikele taskukohaseid õigusteenuseid. Kuna Hugo kaudu teenuse saamisel on riigi finantseerimise toel kaks esimest teenuse osutamise tundi tasuta ja teenuse saamiseks sõlmitakse kliendileping, siis riik, kes teenust osaliselt finantseerib, kontrollib Hugo tegevust. Kohus ei pea topeltkontrolli vajalikuks. Kohtul ei ole tekkinud vähimatki kahtlust, et kostjat esindas Hugo jurist Harland Paas. Advokaadist esindaja puhul peab kohus põhjendatuks lähtuda sellest, et kuna advokaadi esindusõigust eeldatakse, siis tuleb eeldada ka asjaolu, et sellise esinduse eest tekib tasumise kohustus. Maakohus ei arvestanud OÜ Civicrim arvega, sest OÜ-l Civicrim puudus asjaga seos. Maakohus tõi välja Hugo ja AB Küllike Namm arvete kirjelduse ning märkis iga arve kohta, kas ja millises ulatuses peab ta nendes kajastatut põhjendatuks. Maakohus leidis, et esinduste tunnistasumäärad 33,33 eurot + käibemaks (Hugo arved) ja 180 eurot + käibemaks (AB Küllike Namm arved) on kaasuse olemust ja osutatud teenuse mahtu arvestades pigem konservatiivsed ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga.
suuruse põhjendatust dokumentaalsete tõendite alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esimesele lausele menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses ega rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, eelkõige põhjendamiskohustust. Hageja väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks.
olid näidatud arved väljastanud äriühingud, arvete numbrid ja kuupäevad, samuti toodud välja igal arvel kajastatud toimingud, ajakulu, tunnitasu ning tasu kokku. Selle põhjal oli võimalik hinnata ning maakohus hindaski toimingute, ajakulu ja tunnitasu põhjendatust, samuti seost arve väljastanud isiku ja kostjat menetluses esindanud isiku vahel. Sealjuures ei pidanud maakohus põhjendatuks OÜ Civicrim arvet, sest ei näinud sellel menetlusega seost. Hugo ja AB Küllike Namm arvete puhul hindas maakohus nende põhjendatust ning tõi mh eraldi välja arved, ajakulu ja tasu, mida ei pidanud täielikult või osaliselt põhjendatuks. Samuti hindas maakohus esindajate tunnitasumäärasid, pidades neid pigem konservatiivseks ja kohtupraktikale vastavaks. Ringkonnakohus märgib, et erinevalt praegusest vaidlusest esinesid hageja viidatud Riigikohtu lahendites konkreetsed asjaolud, mis andsid alust kahelda esindajakulude tasumise kohustuse tekkimises. Ühel juhul oli küsitav õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu kontsernisiseses suhtes korraldatud õigusabi osutamisel (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1173-15, p-d 2, 13–15). Teisel juhul tõusetus kahtlus menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest, mille saajaks oli märgitud kolmas isik, mis lõppkokkvõttes ei pruukinud siiski menetluskulude hüvitamist välistada (RKTKm 9. november 2016, 3-2-1-102-16, p 12–14).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.