Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-25-15922
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Palmiste
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.02.2026 Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-15922
Hagi ese
Aktiva Finance Group OÜ hagi J L vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3311,20 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), esindaja S R Kostja: J L (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
2-25-15922 Group OÜ kanda.
Kohtu selgitused
2-25-15922
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22145432/8, p 23). Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Käesoleval juhul see nii ei ole. Seetõttu kohaldab kohus VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärgi ning rahuldab üksnes põhivõla nõude ümberarvestuses esitatud ulatuses ning viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades. Rahuldamata tuleb jätta hageja sissenõudekulude hüvitamise nõue. Seda seetõttu, et sissenõudmiskulud on käsitletavad VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muude tasudena, mida tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral laenuandjale ei võlgne (03.09.2025, 223-124753/36, p 3). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb sissenõudmiskulude nõue jätta rahuldamata (08.07.2025, 2-23-10921/21, p 24). Rahuldamata tuleb jätta ka hageja taotlus kohaldada lepingus kokkulepitud viivisemäära. Seda seetõttu, et VÕS § 415 lg.1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seda õigust ei tulene hagejale ka VÕS § 113 lg.1 kolmandast lausest, sest VÕS § 403 4 lg.7 tulenevalt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral intressimääraks VÕS § 94-s sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuivõrd antud juhul kohaldub VÕS § 4034 lg.7 tulenevalt lepingule VÕS § 94 järgne intressimäär, kohaldub lepingule ka VÕS § 113 lg.1 sätestatud viivisemäär. Põhinõude ja seadusliku viivise osas on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1 p. 1,4, 6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 403 4 lg.1,6,7 § 406 lg.2 p.1, § 408 lg.1, § 415 lg.1, § 416 lg.1 ja TsMS § 367 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2-25-15922 rahalise suuruse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.