Tsiviilasi nr.2-08-73052
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.11.2009 Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-73052
Tsiviilasi
TN hagi EKvastu alusetult saadu hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TN(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat (Advokaadibüroo Ehasoo Benevolenskaja Lillo) Kostja EK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
Indrek
L
Rainer
K
(Advokaadibüroo HETA ) Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2009 Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek L Kostja EK Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer K
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
1.04.11.2008 esitas hageja kohtule hagiavalduse EKvastu võlgnevuse 479 501 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse Tallinnas XXX asuv kinnistu. Nimetatud kinnistu kehtiv kasutuskord annab hageja kasutusse 98,7 m2 kasulikku pinda ning ülejäänu, s.o 189,3 m2 on kostja kasutuses, seega kasutab kostja hageja omandiosa arvelt 45,3 m2 rohkem pinda, kui näeb ette kostjale kuuluv omandiosa. Hageja ei ole sellise olukorraga nõus ning on korduvalt hagejalt nõudnud, et kostja hüvitaks hagejale osa, mille võrra kostja saab kasutada kaasomandis suuremat pinda, kostja ei ole hageja nõuet mitte mingis osas nõus rahuldama. Poolte vahel on kohtuotsusega kindlaks määratud kasutuskord.
3.16.02.2009 esitas kostja hagile vastuse, mille kohaselt kostja hagi õigeks ei võta ning ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Vastuse kohaselt on poolte vahel kindlaks määratud kinnistu kasutuskord ning pooled on kokku leppinud nende kasutuses olevalt osalt saadava võimaliku vilja kuuluvuses. Enne Tallinna Linnkohtu 30.09.1999 kohtuotsust sõlmisid pooled 20.09.1988 lihtkirjaliku elamu kasutuskorra lepingu, milles leppisid kokku elamu olemasolevate ja projektijärgselt ehitatavate ruumide kasutuskorra vastavalt 1985 kinnitatud rekonstrueerimise projektile.
nõue on kasutuskorra lepingus kokkulepitu kohaselt välistatud.
kokkulepe kaasomandi kasutamiseks, mis on selle kokkuleppe sisu ning kas see kokkulepe sisaldab mh kostja kohustust tasuda hagejale tema kasutuses oleva osa eest hüvitist. Kohtuotsuses analüüsib kohus esmalt nõude põhjendatust ning seejärel aegumist.
Kohus asub seisukohale, et Tallinna linnakohtu 30.09.1999.a otsust tuleb pidada kaasomanike kokkuleppeks AÕS § 72 lg 1 mõttes. Järelikult on kaasomanike vahel kehtiv kokkulepe, mis ei sätesta kostja kohustust tasuda hagejale hüvitist tema kasutuses oleva kaasomandi osast suurema osa kasutamise eest. Seetõttu ei ole hageja nõue põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõue ei saa rajaneda alusetu rikastumise sätetel, sest alusetu rikastumise puhul puudub igasugune õiguslik alus soorituse tegemiseks või see on hiljem ära langenud. Kaasomaniku nõue teiste kaasomanike vastu saab rajaneda AÕS § 72 lg 2 või kaasomanike kokkuleppele. Käesoleval juhul on poolte vahel olemas kokkulepe, mis reguleerib poolte vahelisi õiguseid. Kui poolte vahel oleks kaasomandi kasutamise kokkulepe, mis sätetaks tasu maksmise kohustuse, oleks hagejal õigus ka tasu nõuda. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et juurdeehitisel puudub kasutusluba ja seetõttu ei saa kumbki kaasomanik asja kasutada, ei ole käesolevas vaidluses oluline. Kasutusloa väljastamine on haldustoiming, millega kohalik omavalitus fikseerib, et ehitamine on toimunud vastavalt ehitusprojektile või muudele kohaliku omavalitsuse pool seatud ning õigusaktides sätestatud tingimustele. Kasutusloa olemasolu või puudumine ei oma kaasomanike vaheliste omanikusuhete pinnalt mingisugust tähtsust, sest ei anna kaasomanikule õigustust teise kaasomaniku kasutusõiguse piiramiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.