Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mare Merimaa ja Gaida Kivinurm Inglise Kolledži Sihtasutuse hagi Legendijuhtimise AS-i vastu kaubamärgi omaniku ainuõigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks kohustamiseks ja Legendijuhtimise AS-i vastuhagi Inglise Kolledži Sihtasutuse vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend
25 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Inglise Kolledži Sihtasutuse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
15.10.2009, avalik kohtuistung Hageja Inglise Kolledži Sihtasutus (registrikood 90000883, asukoht Estonia pst 10, Tallinn), esindajad vandeadvokaat Ain Kalme ja Katrin Kahn; Kostja Legendijuhtimise AS (registrikood 10873427, asukoht Tartu mnt 2, Tallinn), esindajad vandeadvokaat Garri Ginter, patendivolinik Indrek Eelmets.
Harju Maakohtu 26.03.2009 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.03.2009 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Inglise Kolledži Sihtasutuse kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue, põhjendused ja hageja vastus kostja vastuhagile
1.Hageja esitas 04.07.2008 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama tähiste „GO City Spa" ja „City Spa" ja tähiste kasutamine oma äritegevuses ujula, sauna, spordiklubi, iluhooldus ja muude samaliigiliste teenuste osutamisel ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja on kaubamärgi „City Spa" omanik. Registreeringu number 41399, taotluse esitamise kuupäev 21.04.2004, registreerimise kuupäev 22.07.2005, klass 41 - muuhulgas: meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus ning terviseklubiteenused. Kostja kasutab oma igapäevases äritegevuses tähiseid „City Spa" ja „GO City Spa". Nimetatud tähised on kasutusel kaupade ja teenuste juures, mida kostja osutab oma spa- ja spordiklubis asukohaga Rävala pst. 4, Tallinn (saun, bassein, jõusaal jne) ning interneti koduleheküljel www.cityspa.ee. Sarnaseid teenuseid osutab hageja tarbijatele oma spordikompleksis asukohaga Pärnu mnt 13/Estonia pst 10, Tallinn. Hoolimata hageja nõudmistest ei ole kostja tähiste kasutamist lõpetanud. Hageja soovib oma õiguste kaitsmiseks keelata kostjal eelmises punktis nimetatud tähiste kasutamine sarnaste teenuste puhul, mille suhtes on hageja kaubamärk „City Spa" kaitstud. Tähis „City Spa" on identne hageja õiguskaitse saanud kaubamärgiga „City Spa". Tähises „GO City Spa" sisalduv sõnaühend City Spa on niivõrd sarnane hageja kaubamärgiga „City Spa", et on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, muuhulgas tähise assotsieerumine hageja kaubamärgiga. Kattuvad poolte poolt osutatavate teenuste olemus, tarbijad ning kasutusviis. Arvestades eeltoodut ning teenuste sarnasuse astet on tegemist samaliigiliste teenustega.
3.Hageja ei tunnistanud kostja poolt vastuhagis märgitud nõudeid ja vaidles neile vastu täies ulatuses. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
4.Vastuhagi on esitatud üksnes pahatahtlikel eesmärkidel ning vastuhagis toodud „City Spa" kaubamärgi registreerimist välistavad asjaolud on otsitud. Tähiste „City Spa" ja „GO City Spa" kaubamärkidena registreerimise taotluste esitamisega kinnitas hageja, et nimetatud tähiste registreerimiseks puuduvad absoluutset õiguskaitset välistavad asjaolud.
5.Patendiamet viis registreerimise menetluses läbi ekspertiisi, mille käigus leidis, et kaubamärk „City Spa" on eristusvõimeline. Ei ole tõendatud, et kaubamärgil „City Spa" puudus 2005.a eristusvõime. Sõna „spaa" viitab otseselt ilu- ja terviseteenustele nagu hügieeni- ja iluhooldusprotseduurid, massaaž, maniküür, pediküür jne, millised kuuluvad Nizza klassifikaatori põhjal klassi 44. Seega oleks kaubamärk „City Spa" kirjeldav üksnes juhul, kui ta oleks registreeritud klassis 44. Kostja nimetatud teenuseid ei paku. Klass 41 ei hõlma
spaakeskustes osutatavaid ilu- ja terviseteenuseid. Tähis ”City Spa" ei kirjelda mingil moel spordiklubi teenuseid, milliste suhtes on kaubamärk registreeritud. Hageja pakub oma spordikompleksis üksnes sportimisvõimalusi - ujumine, jõusaal, rühmatreeningud.
6.„City Spa" ei ole oma olemuselt tarbijaid eksitav tähis teenuse liigi ja omaduste suhtes. Erinevates Eesti spaakeskustes võidakse osutada ka hariduse, väljaõppe ja nimetatud teenustega sarnaseid teenuseid (nt iluteenustega seonduv väljaõpe ja täiendkoolitus). Arvestades, et spordiklubides pakutakse erinevaid rühma- ja personaaltreeninguid ning korraldatakse ujumiskursusi, on hariduse ja väljaõppe teenuste osutamine ka spordiklubide puhul täiesti tavapärane. Hageja ujulat kasutavad Tallinna Inglise Kolledži õpilased, kuid see on avatud kasutamiseks ka ärilistel eesmärkidel tavakodanikele. Lisaks toimuvad spordiklubis rühmatreeningud ja ujumistrennid, millised kvalifitseeruvad kui „haridus ja väljaõppe" teenused.
7.„City Spa" kaubamärk ei takista teistel ettevõtjatel osutada spaa teenuseid kesklinnas ega kahjusta vaba konkurentsi. Tallinna kesklinnas on üle 10-ne spaa, Patendiametis on registreeritud tähist „Spa" sisaldavaid kaubamärke üle 50-ne. Asjaolu, et teiste hulgas on klassis 41 (meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus) registreeritud ka kaubamärk „City Spa" ei piira kuidagi teiste ettevõtjate tegevust spaateenuste osutamisel kesklinnas ega kahjusta ka vaba konkurentsi. Ettevõtjad võivad vabalt valida, millise kaubamärgi all nad tegutsevad.
8.Hageja 02.03.2009 täpsustuste kohaselt peab vastavalt KaMS kaitstav kaubamärk olema graafiliselt kujutatav (s.o. sõna või sõnade ja kujutiste kombinatsioon). Kostja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest tuleneks, et kostja taotletud õiguskaitse puudutab üksnes tema kaubamärgi kujunduslikke elemente. Tegemist on sõnade ja kujutise kombinatsiooniga, millele kostja õiguskaitset taotleb. Tulenevalt sellest on eksitav kostja seisukoht, mille kohaselt ei omista kostja sõnaühendile „City Spa" mingit iseseisvat tähendust.
9.Ei ole tõendeid, millest nähtuks, et „City Spa" oli laialt kasutusel juba 2005.a. Kaubamärgi registreerimisest on tänaseks päevaks möödas 3.a. Asjaolu, et käesoleval hetkel annab internetiotsing tähisele „City Spa" palju vasteid, ei tähenda seda, et tähis oli tavapärane registreeringu tegemise ajal ehk 2005.a ning kuuluks seega tühistamisele.
10.Kostja esitatud artiklid, kus kasutatakse inglisekeelset sõna city linnasüdame kirjeldamiseks ei ole tõendiks selle kohta, et 2005.a puudus sõnaühendil „City Spa" eristusvõime. Kostja pole esitanud tõendeid, mis näitaks, et 2005.a tegutses Tallinnas sellisel määral City Spa tähist kasutavaid ettevõtjaid, et hageja kaubamärgi eristusfunktsioon oleks puudunud.
11.Otsing sõnaga city annab Euroopa kaubamärgiregistris kuni 200 registreeritud kaubamärki, nt. Wellness in the City; City Fitness; Citydrifter; City Duck jne. Lähtudes kostja loogikast peaks mistahes sõna city sisaldav kaubamärgina eristusvõimetu olema. Näiteks võib tuua ka kaubamärgi Citibank, mis tähendab kesklinnas asuvat panka. Kesklinnades asub palju panku, kes osutavad sarnaseid teenuseid.
12.Ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt on kaubamärk „City Spa" kirjeldav põhjusel, et Eesti spaaklubides pakutakse muuhulgas ujula ja jõusaali teenuseid. Kostja esitatud väljatrükid Eesti spaaklubide kodulehtedelt, millest nähtuvalt pakutakse spaades muuhulgas sportimisvõimalust ei tõenda, et sõnaühend spa tekitaks automaatselt seose sportimisega. Käesoleval juhul tuleb hinnata kaubamägi „City Spa" tavapärasust eesti keelekasutuses. 2005.a ei olnud sõnaühend „City Spa" eesti keelekasutuses muutunud tavapäraseks.
13.Kostja ja teised spaateenuse osutajad võivad vabalt valida oma nime, v.a. registreeritud kaubamärgid. Kostja tegevus näiteks GO Spa või Go Spa Tallinn kasutades ei ole välistatud.
Kostja vastus
14.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas vastuhagi, milles palus tunnistada tühiseks hageja ainuõigus kaubamärgile „City Spa", reg nr 41399 seoses õiguskaitset välistavate asjaolude esinemisega ja jätta menetluskulud hageja kanda.
15.Hageja kaubamärgis sisalduvad sõnad city ja spa on oma olemuselt linna, kesklinna ja tervisekeskust kirjeldavad ja neil puudub seetõttu eristusvõime. Seega on nende kaitse kaubamärgina välistatud. Hageja kaubamärk kanti registrisse 22.07.2005. Kaubamärgi „City Spa" õiguskaitset välistavad asjaolud esinesid juba nimetatud kuupäeva seisuga.
16.Tähis „City Spa" on kahe sõna „City" ja „Spa" kombinatsioon. Sõna City tähendab eesti keeles „suurlinn, kesklinn, ärilinnaosa”, sõna spa ehk eesti keeles „spaa” tähendab tervistusasutust. Sageli pakutakse spaades ka sportimisvõimalusi (ujula, jõusaal, sisejalgrattad jne) või spordiklubides spaateenuseid. Niisiis tähendab sõnadekombinatsioon „City Spa" ehk eesti keeles „kesklinna spaa", et tegemist on spaa-, tervise- ja spordiklubiga, mis asub kesklinnas. Hageja (põhihagis) kaubamärgi registrisse kantud teenuste loetelu mõistes on tegemist teenusega „meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus". Hageja väitel osutab ta teenuseid Pärnu mnt 13/Estonia pst 10 ehk Tallinna kesklinnas.
17.Kostja spaa nimega „GO CitySpa" asub samuti Tallinna kesklinnas aadressil Rävala pst 4. Tegu on piirkonnaga, mida on hakatud nii ametlikult kui ka mitteametlikult nimetama Tallinna city-ks. Inglise-eesti sõnaraamatust nähtuvalt võib sõnaga city tähistada ka lihtsalt kesklinna ning kõige laiemas mõttes tähendab antud sõna lihtsalt linna kui asulat. Olukorras, kus inglise keel on suureks majanduskeeleks ning sõna city on inglise keeles tavaline ja sagedasti kasutatav sõna, ei ole alust kahelda, et ka keskmine spaa-tervise- ja spordiklubide külastaja saab aru sõna city kui linna, kesklinna, ärilinnaosa inglisekeelsest vastest.
18.Tallinna kesklinnas tegutseb mitmeid spaa- tervise- ja spordiklubisid, mille nimes sisaldub sõna spa, ning praktiliselt igas paremas Tallinna kesklinnas asuvas hotellis on spaa-, tervise- ja spordiklubi, kus vastavaid teenuseid pakutakse. Seega ei ole kahtlust, et võõrkeelne sõna spa on laialdaselt kasutuses spaa-, tervise- ja spordiklubide teenuste osutamisel. Kohalik tarbija on harjunud võõrkeelse tähisega city ära tundma Tallinna uut kesklinna ja tähise spa kasutamisega seoses spaa-, tervise ja spordiklubide teenustega. Seetõttu ei ole kahtlust, et tähise „City Spa" nägemisel saab ta aru, et tegemist on ettevõttega, mis pakub spaa teenuseid kesklinnas. Internetiotsing Google otsingumootori vahendusel sõnadekombinatsioonile „City Spa" annab tulemuseks 170 000 vastet. Nimetatud internetiotsingu tulemustest on näha, et spaa-, tervise- ja spordiklubisid, mille nimes kasutatakse tähist „City Spa" võib leida üle maailma erinevate linnade keskustes (city-des). Tähiste City ja Spa sagedane kasutamine tõendab üheselt, et, tähis „City Spa" on tavapärane tähis kesklinnades olevate spaa-, tervise- ja spordiklubide teenuste osutamisel.
19.Tähis „City Spa" on osade märgitud teenuste osas eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane tähis, tegemist on tähisega, mida võivad oma spaa-, tervise- ja spordiklubide teenuste tähistamiseks kasutada vabalt kõik isikud. Patendiamet on kaubamärgi registreerinud ekslikult. Kaubamärgi „City Spa" elemendid CITY (viitab teenuse pakkumise asukohale) ning SPA (viitab pakutavatele teenuste liigile) on kirjeldavad ning märk tervikuna võttes ei sisalda endas peale kahe kirjeldava sõna ühtegi uudset aspekti, mis võimaldaks sellel kombinatsioonil kaubamärgina funktsioneerida.
20.Märk on vaid kirjeldava iseloomuga, selle grammatiline ülesehitus on igati õige ja tavapärane ning seos pakutavate teenuste vahel on tarbijale lihtsasti mõistetav. Seega ei võimalda tähis „City Spa" tarbijal eristada hageja teenuseid teiste ettevõtjate teenustest, mida pakutakse
kesklinnas asuvates spaa, tervise-ja spordiklubides. Ühelgi ettevõtjal ei saa olla õigust keelata teistel ettevõtjatel kasutada kesklinnas asuvate spaa-, tervise- ja spordiklubi teenuste tähistamisel kasutada tähiseid „City Spa", „CitySpa" või neid sõnu sisaldavaid tähiseid.
21.Hageja kaubamärk "City Spa" on registreeritud ka teenustele ,,haridus, väljaõpe". Kostjale kui vastavas ärivaldkonnas tegutsevale isikule teadaolevalt ei pakuta spaa-, tervise- ja spordiklubides teenuseid „haridus ja väljaõpe", siis osutub tähis „City Spa" oma olemuselt tarbijaid eksitavaks teenuse liigi ja omaduste suhtes. Hageja on märkinud, et erinevates Eesti spaakeskustes osutatakse hariduse ja väljaõppe teenuseid. Järelikult on kaubamärk „City Spa" kirjeldav ka teenuste „haridus, väljaõpe" osas.
22.Poolte kaubamärgid on erinevat tüüpi. Erinevalt hagejast ei ole kostja esitanud registreerimiseks sõnamärki, vaid stiliseeritud tähised. Kostja tähised ei taotle kaitset mitte sõnalisele osale, vaid kujunduslikule osale. Hageja registreeritud kaubamärgi reproduktsioonis eristusvõimeliseks tegev kujundus puudub.
23.Kui Patendiameti ekspertiisi tulemused omaks tähendust hilisemates vaidlustes, kaoks kaubamärgi vaidlustamise võimalusel igasugune mõte.
24.Valdavas enamuses Eesti spaades, sh kostja spaas „GO CitySpa" pakutakse sportimisvõimalusi, seda kas ujumise, jõusaali või rühmatreeningute näol. Seega viitab (kirjeldab) hageja kaubamärgis sõna „Spa" (spaa) otseselt spordi(klubi)teenustele. Sport, kehakultuur ja liikumine on lahutamatult seotud tervislike eluviisidega. Sport on kahtlemata ka meelelahutus Eesti spaades (nt KalevSpa, Laulasmaa Spa jt) on tavapärased veekeskused, mis pakuvad mitte ainult sportlikku, vaid ka lustlikku ajaveetmisvõimalust. Spaakeskustes osutatakse nii klassi 41 (meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus) kui klassi 44 kuuluvaid teenuseid. Seega on tähis „spa" kirjeldav kõigi nimetatud teenuste suhtes.
25.Puudub igasugune alus arvata, et sõna „spa" ja samuti kombinatsiooni „City Spa" tähendused olid 2005.a ja 2008.a erinevad. Hageja ei ole millegagi tõendanud ega põhistanud, miks vastavad tähendused (kesklinn, spaa, kesklinna spaa) peaksid olema aastal 2008.a teistsugused kui aastal 2005.a. Puudub alus kahelda, et sõnade „City" ja „Spa" tähendus oleks olnud aastal 2005.a ebatavaline ja originaalne. Niisiis ei ole alust eeldada, et vaid paariaastase vahega toimusid üle maailma sedavõrd fundamentaalsed muutused sõnade „City" ja „Spa" tähendustes ja seega ka tähise „City Spa" kasutamisel kesklinnas asuvate spaade nimedes. Samuti ei ole hageja ise tõendanud, et kostja poolt esitatud tõendites märgitud linnades 2005.a ei eksisteerinud spaasid, mille nimes oleks „City Spa". Isegi kui 2005.a ei eksisteerinud ühtegi kesklinnas asuvat spaad, mille nimes oleks „City Spa", tuleks olemasolevate tõendite põhjal hageja kaubamärk registrist kustutada tavapärasuse tõttu KaMS § 53 lg 1 p 1 alusel.
26.Kuna pooled osutavad sarnaseid teenuseid, siis annaks IKSA ainuõigus end ainukesena nimetada kesklinna spaaks (inglise keeles „city spa") talle lubamatu konkurentsieelise. Kostja on hiljuti avastanud, et tähist „City Spa” kasutavad teenuste osutamiseks Tallinna kesklinnas ka teised ettevõtjad peale tema.
27.Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit oma kaubamärgi kasutamise kohta. Ei ole võimalik, et tarbijad tunnevad hageja kaubamärki ilma, et hageja oleks seda kunagi kasutanud. Seega ei saa hageja kaubamärgil olla mingisugust mainet ega kõrget eristusvõimet, mida kostja saaks oma tegevusega rikkuda. Kui isik mingit tähist ei kasuta, siis ei saa tähisel olla mainet, mida kahjustada. Seega puudub alus ka KaMS § 14 lg 1 p 3 kohaldamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused
28.Harju Maakohus jättis 26.03.2009 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning jättis menetluskulud hageja kanda.
29.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja on esitanud registreerimistaotlused kombineeritud kaubamärkide „GO City Spa + kujutis” klassides 41 ja 44 ning „City Spa + kujutis” registreerimiseks klassis 44. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et poolte teenused on samaliigilised.
30.Poolte vahel on esmalt vaidlus selles, kas hageja kaubamärk (vastavalt kas 22.07.2005 või hetkeseisuga) on eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane tähis, teatud teenuse liikide osas (haridus ja väljaõpe) eksitav tähis ning seetõttu registreeritud Patendiameti poolt ekslikult.
31.Eesti-inglise sõnaraamatute kohaselt tähendab sõna „city” eesti keeles suurlinna, kesklinna, ärilinnaosa, sõna „spaa” aga modernset tervistusasutust. Väljavõttega strateegiast „Tallinna arengusuunad ja valikud järgmiseks kahekümneks aastaks. Tallinn 2025” loeb kohus tõendatuks, et 2005.a koostatud strateegias on kasutatud Tallinna vanalinnast viie minuti tee kaugusel asuva linnaosa tähistamiseks sõna „city”. Väljatrükiga Eesti Arhitektide Liidu Interneti kodulehelt loeb kohus tõendatuks, et sõna „city” on kasutatud 01.10.2004 Maakri tänava piirkonna ja hoonestuse tähistamiseks. „City” ja „Tallinna city” mõiste kasutamine 10.09.2004 Äripäeva võrguversioonis Tallinnas Maakri tänava, Liivalaia tänava ja Tartu maantee piirkonnana on tõendatud Interneti väljatrükiga ja Äripäeva 28.03.2001 artikliga, „city” mõiste kasutamine Tallinna kesklinna mõistes on tõendatud 28.11.2003 Päevalehe artikliga.
32.Vaidlust ei ole selles, et sõna „spa” kasutatakse eraldi mitmete Tallinnas asuvate äriühingute nimedes ja sõnaühendit arvukate ettevõtete tähistamisel erinevates riikides. Väljatrükkidega Internetist on tõendatud, et spaateenuseid Eestis pakkuvad hotellid/ettevõtted pakuvad tavapäraselt muuhulgas ujula kasutuse, jõusaali ja muud sporditeenust, võimalust sporti teha, korraldavad treeninguid ja pakuvad iluteenuseid. Internetiväljatrükiga Eesti Infokeskus kodulehelt seisuga 23.02.2009 loeb kohus tõendatuks, et Tallinna Kesklinna linnaosas asub City Spa ilusalong. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et spaades pakutakse meelelahutus-, spordi-, kultuuri- ja iluteenuseid.
33.Kaubamärgi eristusvõime on tähise omadus näidata kaubamärgiregistreeringus hõlmatud kaupade/teenuste päritolu/kuuluvust kindlale ettevõtjale ja seeläbi eristada neid kaupu/teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Eristusvõime hindamisel tuleb vaadelda kaubamärki tervikuna. Juba üksnes üksik kaitstav element, nagu ülejäänud osas kirjeldava märgi eriline graafiline kujundus või ebatavaline ja seetõttu individuaalselt mõjuv sõnamoodustis, piisab selleks, et tähis oleks eristusvõimeline. Kas tähis on registreerimistaotluses nimetatud kaupade/teenuste suhtes kaitstav kaubamärgina, kas ta on eristusvõimetu, kirjeldav või eksitav, sõltub sageli sellest, kuidas tajub tähist kaubamärgitaotluses märgitud toodete/teenustega tegelev ärisektor. Milline ärisektor on relevantne, sõltub vastavatest kaupadest/teenustest. Kui kaubamärk on suunatud, nagu käesoleval juhul, lisaks ärisektorile ka lõpptarbijale, tuleb arvestada ka normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija vaatepunktiga. Tegemist on normatiivse tarbija mõistega ehk kaubamärki tuleb hinnata normatiivselt väärtustades, tegemist on õigusliku, mitte faktiküsimusega. Hageja sõnaline kaubamärk „City Spa” koosneb kahest inglisekeelsest sõnast „city” ja „spa”. Mõlemad sõnad on eesti tarbijaskonnale tuttavad. Tänu inglise keele laialdasele levikule ei jää sõnad tarbijatele arusaamatuks ja tarbija tajub tähist kui kesklinnas asuvat tervistusasutust. Ka nende sõnade üksteise järel järjestatud kombinatsioon on tavapärane vaadeldava kauba/teenuse puhul. Puudub graafiline kujundus või uuenduslikkus keelekasutuses, mis muudaks tähise eristatavaks. Seega puudub hageja sõnamärgil „City Spa” eristusvõime.
34.Kirjeldavate andmete kasutamine tähises ei ole lubatud. Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza
kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi (KaMS § 12 lg 3). Kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel (KaMS § 12 lg 4). Seega ei oma ka tähendust, et hageja teenused on registreeritud ainult klassis 41. Spaateenuseid osutatakse nii klassi 41 kui 44 kuuluvate teenuste hulgast. Kaubamärgi hindamisel tuleb arvesse võtta hageja kaubamärgiregistreeringus märgitud kaupade/teenuste loetelu, mis hageja puhul on haridus, väljaõpe, meelelahutus, spordi- ja kultuuritegevus. Millist sektorit tähise hindamisel silmas peetakse, sõltub kaubamärgiga hõlmatud kaupadest/teenustest. Selleks on harva nende teenuste või kaupadega spetsiaalselt tegelev ärisektor, enamasti aga üldine analoogseid kaupu või teenuseid tarbiv tarbijaskond. Käesoleval juhul on selleks tegelike ja võimalike tarbijate sektor, kuna hageja teenused on suunatud just neile. Enamus Eesti kaubamärgiseaduses toodud registreerimisest keeldumise aluseid on samasugusel kujul olemas ka kaubamärgi direktiivis (Esimene Nõukogu direktiiv, 21.12.1988, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, 89/104/EEC). Seetõttu on võimalik KaMS sätestatut sisustada lähtuvalt Euroopa Kohtu eelotsustustest direktiivi tõlgendamise osas.
35.Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti spaakeskustes osutatakse hariduse ja väljaõppe teenuseid, näiteks viiakse läbi kursusi kosmeetikutele, ujulates viiakse läbi ujumiskursusi, mis on hõlmatud nii haridus- kui ka väljaõppe mõiste alla. Tõenditest nähtuvalt viiakse spaades läbi erinevaid treeninguid, kuid nad on avatud ka lihtsalt meelelahutuseks, suplemiseks jms. Seega saab teha järelduse, et sõnad „city” ja „spa” on kirjeldavad, kuna märgivad kesklinnas asuvat tervistusasutust, kus võib osutada nii haridus-, väljaõppe-, meelelahutus-, sporditeenust. Kuivõrd sport on osa kultuurist, on sellega hõlmatud ka kultuuritegevus. Sõnaline tähis koosneb kaupade või teenuste liiki kirjeldavatest sõnadest ja on muutunud tavapäraseks keelekasutuses ja äripraktikas. On loogiline eeldada, et nimetatud hageja õiguskaitset välistavad asjaolud ei ole tekkinud pärast hageja poolt tema kaubamärgi registreerimist ja olid olemas ka registreerimise ajal 22.07.2005 ehk viimase kolme aasta jooksul, kuna erinevaid spaasid on Tallinnas olnud juba varasemalt. Sõna city kasutamist enne 222.07.2005 igapäevakeeles kesklinna vastena on hageja tõendanud. Eesti keeles kirjutatakse ja hääldatakse sõna „spaa” kahe a-ga, mis vastab inglisekeelse sõna „spa” hääldusele. Erinevus sõnade ortograafias on minimaalne ja nimetatu ei muuda hageja kaubamärki mittekirjeldavaks.
36.Kostja on oma vastuhagis tuginenud nii hageja kaubamärgi kirjeldavuse kui tavapärasuse hindamisel ühtedele ja samadele asjaoludele: „City Spa” tähis viitab ettevõttele, mis pakub spaateenuseid kesk- või südalinnas ja seal pakutakse teenuseid: haridus, väljaõpe, meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus. Kostja on leidnud, et seega on tähis „spa” ja kaubamärk „City Spa” tavapärane kõigi loetletud teenuste osas. Absoluutset õiguskaitset välistav asjaolu – tähise tavapärasus – ei sõltu sellest, kas tähis on kirjeldav, vaid on seotud sellega, kas see on muutunud käibes tavapäraseks, kuna viimane on vastuolus kauba pärituolu näitamise funktsiooniga. Kui selline tavapärasus on olemas, ei ole oluline, kas tähis kirjeldab kaupu või teenuseid. Registreerimisele ei kuulu seega mitte ainult reklaamihüüdlaused, kvaliteeti märkivad või kaupu ostma kutsuvad tähised, vaid ka tähised ja andmed, mis on tavapärased (tavapäraseks muutunud) kaupade/teenuste kirjeldamiseks. Eeldus kaubamärgi tavapäraseks pidamisel on kõikidel juhtudel märgi või tähise tavapärasus üldises keelekasutuses või suulises ja püsivas käibetavas. See tähendab, et märk või tähis peaks olema relevantse tarbijaskonna poolt kasutatav vastavate kaupade/teenuste tähistamiseks. Ka siin tuleb arvesse normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija kontseptsioon, tegemist on kohtu poolt hinnatava asjaoluga. Kuivõrd tähist „City Spa” tuleb hinnata tervikuna ja kaubamärgi registreeringu tegemise aja seisuga, ei anna tõendid alust väita,
et tähis „City Spa” oli muutunud hageja kaubamärgi registreerimise ajal tavapäraseks kesklinnas asuvate spaakeskuste igapäevakeeles tähistamiseks vastavate teenuste tarbijate poolt Eestis. Kostja poolt esitatud tõendid tähise „City Spa” kasutamise kohta käivad välismaiste ettevõtete kohta. Asjaolu, et Tallinnas asub veel üks ettevõte, mille nimeks on City Spa, ei muuda nimetatud tähist veel igapäevakeeles tavapäraseks.
37.Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et hageja kaubamärk oleks muutunud tavapäraseks hageja tegevusetuse või tegevuse tõttu, mistõttu pole kohaldatav KaMS § 53 lg 1 p 1. Seega peab kohus lähtuma eeldusest ja kontrollima, kas kaubamärk „City Spa” oli tavapärane selle registreerimisel 2005.a (KaMS § 9 lg 1 p 4). Hageja poolt toodud näited teiste samalaadsete kaubamärkide registreerimise kohta (nt Citybank) ei ole kohtu poolt hinnatavad, sest hageja ei ole selgitanud, kas tegemist on sõna- või kombineeritud kaubamärgiga. Asjakohased ei ole ka hageja viited kostja kaubamärkidele, mis sisaldavad sõnu „City Spa”, kuivõrd tegemist on kombineeritud kaubamärkidega. Kaubamärke hinnatakse nende eristusvõime, kirjeldavuse ja tavapärasuse aspektist tervikuna, seega tuleb kostja kaubamärkide puhul lisaks nende sõnalisele osale arvestada ka nende kujundusega. Kaubamärgiekspertiisi tegemine Patendiameti poolt ei välista kohtu õigust tuvastada hageja kaubamärgi registreerimise absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud.
38.Kokkuvõtteks leidis kohus, et hageja kaubamärgi suhtes esinevad KaMS § 9 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud ja kostja on õigustatud vaidlustama hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguse (KaMS § 59 lg 1) ning taotlema hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamist (KaMS § 52 lg 1). Seega on vastuhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamise tõttu ei kuulu rahuldamisele hageja põhihagi, kuivõrd hagejale ei kuulu ainuõigust tähise „City Spa” kasutamiseks ja ta ei saa selle kasutamist kostjal keelata (KaMS § 4 ja § 14 lg 1 p 2 ja 3, § 57 lg 1). Kohus ei arvestanud tõendina patendivolinik K.Käosaare õiguslikku hinnangut kaubamärgi tavapärasuse, kirjeldavuse ja eksitavuse osas. Tegemist on õigusliku hinnanguga, mille osas saab seisukoha võtta ainult kohus. Apellatsioonkaebus
39.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Samuti palus hageja võtta asja lahendamisel arvesse dokumentaalse tõendina patendivolinik K.Käosaare kui eriteadmistega isiku arvamust, kuupäevaga 17.11.2008, mis jäeti esimese astme kohtu poolt õigusvastaselt arvestamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
40.Kaebuse kohaselt on kohus otsuses eeldanud, et inglisekeelsed sõnad „city“ ja „spa“ on eesti tarbijaskonnale tuttavad, mistõttu puudub hageja kaubamärgil „City Spa“ eristusvõime. Kohus on märkinud, et hageja sõnaline kaubamärk „City Spa“ koosneb kahest inglisekeelsest sõnast „city“ ja „spa“. Mõlemad sõnad on eesti tarbijaskonnale tuttavad. Samas ei ole kohus viidanud milliste tõendite alusel on ta sellise järelduse teinud. Hageja on oma õiguse tõendamiseks esitanud Eesti riigi poolt registreeritud kaubamärgi tunnistuse ja lisaks soovinud tõendada oma väiteid kirjalike tõenditega. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ning kohus ei ole viidanud tõenditele, mille alusel saaks väita, et 2005.a olid inglisekeelsed sõnad „city“ ja „spa“ eesti tarbijaskonnale niivõrd tuttavad, et kaubamärgil puudus eristusvõime. Kohus on tuginenud eesti-inglise sõnaraamatute väljavõtetele, millest nähtub, et sõna „city“ tähendab eesti keeles suurlinna, kesklinna, ärilinnaosa, sõna „spaa“ aga modernset tervistusasutust. Sõnaraamatutes antud eestikeelsetest vastetest inglisekeelsetele sõnadele ei saa teha järeldust, et sõnad on või olid 2005.a eesti tarbijaskonnale tuttavad. Kohus on küll viidanud ajalehe interneti väljatrükkidele, kuid arvestades, et sõna „city“ on ühes väljavõttes kasutatud Maakri tänava
piirkonna ja hoonestuse tähistamiseks, teises aga Tallinna kesklinna mõistes, siis ei saa ka nendest dokumentidest teha ühest järeldust, et 2005.a mõistsid eesti tarbijad sõna „city“ all Tallinna kesklinna ja sõna „spa“ all modernset tervistusasutust.
41.Täiendavalt on kohus eeldanud, et sõnad „city“ ja „spa“ on kirjeldavad ning hageja õiguskaitset välistavad asjaolud olid olemas juba kaubamärgi registreerimise ajal 22.07.2005. Kohus on märkinud, et sõnaline tähis koosneb kaupade ja teenuste liiki kirjeldavatest sõnadest ja on muutunud tavapäraseks keelekasutuses ja äripraktikas. Lisaks on kohus leidnud, et on loogiline eeldada, et nimetatud hageja õiguskaitset välistavad asjaolud ei ole tekkinud pärast hageja poolt tema kaubamärgi registreerimist ja olid olemas ka registreerimise alal 22.07.2005. Kohus ei ole viidanud tõenditele, mille alusel saaks sellise järelduse teha ja millel põhineb kohtu eelduslik loogika. Kohus teeb otsuse selgepiirilistel tõenditel ning kohtuotsus ei saa põhineda eeldustel ja oletustel.
42.Hageja on 02.03.2009 kohtule esitatud seisukohtades kostja vastuhagile märkinud, et otsing sõnaga „city“ annab Euroopa kaubamärgiregistris kuni 200 registreeritud kaubamärki, nt. City Fitness jne. Lähtudes kostja loogikast peaks mistahes sõna „city“ sisaldav sõnaühend kaubamärgina olema eristusvõimetu. Kostja käsitlusel on iga sõnaühend, mis sisaldab lisaks sõnale city ka muud sõna, mis on võimeline midagi kirjeldama, automaatselt eristusvõimetu tähis. See ei saa aga olla kaubamärgi registreerimise ja õiguskaitse mõtteks. Euroopa kaubamärgiregistri väljavõttest kaubamärgi Citibank kohta nähtub, et sarnaselt kaubamärgiga „City Spa“ on tegemist sõnalise kaubamärgiga. Juhul kui lähtuda kostja ja kohtu loogikast ei oleks kaubamärk Citibank Eestis kaitstud ning igaüks võiks nimetatud kaubamärgi all tegutseda.
43.Kohus on leidnud, et hageja poolt toodud näited teiste samalaadsete kaubamärkide registreerimise kohta (nt Citibank) ei ole kohtu poolt hinnatavad, sest hageja ei ole selgitanud, kas tegemist on sõna- või kombineeritud kaubamärgiga. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 231 lg 1 toodud põhimõtet. Euroopa kaubamärgiregister on avalik andmebaas, millele on kõikidel isikutel, sealhulgas kohtul vaba juurdepääs. Nimetatud registrist on võimalik saada usaldusväärset infot nii registreeritud kui ka alles menetluses olevate Euroopa kaubamärkide kohta. Seega oli kohtul võimalik saada viidatud avalikust andmebaasist usaldusväärset infot selle kohta, kas tegemist on sõna- või kombineeritud kaubamärgiga. Seda ei ole kohus teinud ega uurinud.
44.Kohus on jätnud hindamata ja arvestamata tõendina eriteadmistega isiku patendivolinik K. Käosaare arvamuse, lähtudes formaalselt esitatud dokumendi pealkirjast. Kohus on lähtunud formaalselt dokumendi pealkirjast ning jätnud hindamata tõendi, milline on puutumuses käesoleva kohtuvaidlusega. Patendivoliniku näol on tegemist isikuga, kes omab vaidlusaluses asjas eriteadmisi tulenevalt oma igapäevasest tööst. Kuivõrd tegemist on niivõrd spetsiifilise vaidlusega, mille puhul ei saa teha järeldusi üksnes sõnaraamatutele ja ajalehe artiklitele tuginedes, siis oleks kohus pidanud analüüsima ka esitatud eriteadmistega isiku arvamust. Arvestades, et kaubamärgiõiguse puhul ei ole tegemist ainult siseriikliku küsimusega vaid Euroopa kaubamärgid on kaitstud ka Eestis, siis on eriteadmistega isiku arvamuse küsimine põhjendatud. TsMS § 293 lg 1 alusel ei ole välistatud õigusarvamuse, sealhulgas eksperdi arvamuse küsimine. Eriteadmistega isiku arvamus ühtib hageja nõude aluseks olevate asjaoludega. Vastus apellatsioonkaebusele
45.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu põhjendused
46.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja kaubamärk „City Spa“ on eristusvõimetu ja kirjeldav ning seetõttu esinevad hageja kaubamärgi suhtes KaMS § 9 lg 1 pdes 2 ja 3 sätestatud absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud ning kostja on õigustatud vaidlustama hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguse (KaMS § 59 lg 1) ning taotlema hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamist (KaMS § 52 lg 1).
47.Hageja on apellatsioonkaebuses korranud hagis ja selle täiendustes esitatud seisukohti, mis tuginevad endiselt ekslikule eeldusele, et sõnaline tähis „City Spa“ saab olla kabumärgina kaitstav ja välistab seetõttu kostja õiguse sarnast tähist oma äritegevuse kasutada. Maakohus on kolleegiumi arvates selgitanud otsuses nõutava põhjalikkusega neid asjaolusid, mis annavad aluse vastuhagi rahuldamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks. Tähised peavad vastama seaduses ettenähtud kriteeriumitele, et funktsioneerida kaubamärgina. Üheks selliseks kriteeriumiks on kaubamärgi eristusvõime, mille all mõeldakse kaubamärgi omadust identifitseerida kaupa või teenust sellisena, et tarbija suudaks kaubamärgist lähtuvalt eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teiste ettevõtjate samaliigilistest kaupadest või teenustest (KaMS § 3). Õige on kostja ja maakohtu lähtekoht, et eristusvõimeliseks ei saa pidada tähist, mis kirjeldab teenuse liiki ja selle osutamise asukohta. Sellise tähise registreerimine ühe isiku poolt ja selle kasutamise keelamine kõigile teistele isikutele kahjustab konkurentsi- ja reklaamivabadust. Kolleegium jagab maakohtu järeldust, et ka võõrkeelsetest sõnadest kombineeritud märgid peavad suutma eristada ühe ettevõtja kaupu teiste omadest, et saada kaitset kaubamärgina. Üksnes teenuse liigile ja selle osutamise asukohale viitav tähis teenib tarbijale teenuse kirjeldamise eesmärkki ja on teenuse kohta info edastamiseks vajalik ning peab seetõttu jääma vabaks kasutamiseks ka teistele ettevõtjatele. Eesti igapäeva kõnekeeles levinud kirjeldavate inglise keelsete sõnade „City“ ja „Spa“ kombineerimine ei muuda kõnealusel juhul hageja tähist tervikuna eristusvõimeliseks ja seega kaubamärgina kaitstavaks.
48.Kuna maakohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang hagis ja vastuhagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõuete aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide rikkumist või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist kolleegium maakohtu lahendis ei tuvastanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et patendivolinik K.Käosaare hinnang (tl 105-106) on õigusliku sisuga ja seda ei saa seetõttu tõendina arvestada. Õigusküsimuses saab kohus küsida arvamust ekspertiisi määramise kaudu ning ka seda üksnes väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks (TsMS § 293 lg 1 teine lause).
49.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.