lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-28468/10

Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-28468/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KaMS § 12 lg 3, 4KaMS § 14 lg 1KaMS § 4KaMS § 52 lg 1KaMS § 53 lg 1KaMS § 59 lg 1KaMS § 9 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ele Liiv

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.märtsil 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-08-28468

Kohtuasi

Hagi hind

IKS hagi L AS vastu kaubamärgi omaniku ainuõigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks kohustamise nõudes ja L AS vastuhagi IKS vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks Hageja (vastuhagis kostja) – IKS(reg kood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja – vandeadvokaat Ain Kalme Kostja (vastuhagis hageja) – L AS (reg kood xxx, asukoht xxx) Kostja esindajad vandeadvokaat Carri Ginter, patendivolinik Indrek Eelmets 15’000.- krooni

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 02.03.2009.a.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Resolutsioon.

1.Jätta põhihagi rahuldamata. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada L AS-i lõpetama tähiste „GO City Spa”, „City Spa” ja tähiste, mis sisaldavad sõnakombinatsiooni „City Spa” kasutamine Tallinnas Xxx spordiklubis kõikide teenuste osutamisel ning mujal oma äritegevuses ujula, sauna, spordiklubi, iluhooldus ja muude samaliigiliste teenuste osutamisel.
2.Vastuhagi rahuldada. Tunnistada tühiseks IKS ainuõigus kaubamärgile „City Spa”, reg nr XXX seoses õiguskaitset välistavate asjaolude esinemisega.
3.Menetluskulude jaotus Jätta asjas kantud menetluskulud IKS kanda. Kostjal on õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Intellektuaalse omandi kaitse
  • 22.04.20262-24-8423/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.02.20262-26-415/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.01.20262-25-7754/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.01.20262-20-17286/58Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.01.20262-25-4966/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-23-2399/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamisel otsuse peale kaebetähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused, hageja vastus kostja vastuhagile 04.07.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja kaubamärgi „City Spa" omanik, registreeringu number XXX, taotluse esitamise kuupäev 21.04.2004, registreerimise kuupäev 22.07.2005.a., klass 41 - muuhulgas: meelelahutus; spordija kultuurialane tegevus ning terviseklubiteenused. Kostja kasutab oma igapäevases äritegevuses tähiseid „City Spa" ja „GO City Spa". Nimetatud tähised on kasutusel kaupade ja teenuste juures, mida kostja osutab oma spa- ja spordiklubis asukohaga Tallinnas Rävala pst. 4 (saun, bassein, jõusaal jne) ning interneti koduleheküljel www.cityspa.ee. Sarnaseid teenuseid osutab hageja tarbijatele oma spordikompleksis asukohaga Tallinnas XXX. Hoolimata hageja nõudmistest ei ole kostja tähiste kasutamist lõpetanud. Hageja soovib oma õiguste kaitsmiseks keelata kostjal eelmises punktis nimetatud tähiste kasutamine sarnaste teenuste puhul, mille suhtes on Hageja kaubamärk „City Spa" kaitstud. Tähis „City Spa" on identne hageja õiguskaitse saanud kaubamärgiga „City Spa". Tähises „GO City Spa" sisalduv sõnaühend City Spa on niivõrd sarnane hageja kaubamärgiga „City Spa", et on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, muuhulgas tähise assotsieerumine hageja kaubamärgiga. Poolte poolt osutatavate teenuste olemus, tarbijad ning kasutusviis kattuvad. Arvestades eeltoodut ning teenuste sarnasuse astet on tegemist samaliigiliste teenustega. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama tähiste „GO City Spa", „City Spa" ja tähiste, mis sisaldavad sõnakombinatsiooni „City Spa" kasutamine Tallinnas Xxx spordiklubis kõikide teenuste osutamisel ning mujal oma äritegevuses ujula, sauna, spordiklubi, iluhooldus ja muude samaliigiliste teenuste osutamisel ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja (vastuhagis kostjana) ei tunnista kostja (vastuhagis hagejana) poolt vastuhagis märgitud nõudeid ja vaidleb neile vastu täies ulatuses. Vastuhagi on esitatud üksnes pahatahtlikel eesmärkidel ning vastuhagis toodud „City Spa" kaubamärgi registreerimist välistavad asjaolud on otsitud. Tähiste „City Spa" ja „GO City Spa" kaubamärkidena registreerimise taotluste esitamisega kinnitas hageja, et nimetatud tähiste registreerimiseks puuduvad absoluutset õiguskaitset välistavad asjaolud. Patendiamet viis registreerimise menetluses läbi ekspertiisi, mille käigus leidis, et kaubamärk „City Spa" on eristusvõimeline. Ei ole tõendatud, et kaubamärgil „City Spa" puudus 2005. aastal eristusvõime. Sõna „spaa" viitab otseselt ilu- ja terviseteenustele nagu hügieeni- ja iluhooldusprotseduurid, massaaž, maniküür, pediküür jne, millised kuuluvad Nizza klassifikaatori põhjal klassi 44. Seega oleks kaubamärk „City Spa" kirjeldav üksnes juhul, kui ta oleks registreeritud klassis 44. Kostja nimetatud teenuseid ei paku. Klass 41 ei hõlma spaakeskustes osutatavaid ilu- ja terviseteenuseid. Tähis ”City Spa" ei kirjelda mingil moel spordiklubi teenuseid, milliste suhtes on kaubamärk registreeritud. Hageja pakub oma spordikompleksis üksnes sportimisvõimalusi - ujumine, jõusaal, rühmatreeningud. Ei ole tõendeid, millest nähtuks, et „City Spa" oli laialt kasutusel juba 2005. aastal. Kaubamärgi registreerimisest on tänaseks päevaks möödas 3 aastat. Asjaolu, et käesoleval hetkel annab

internetiotsing tähisele „City Spa" palju vasteid, ei tähenda seda, et tähis oli tavapärane registreeringu tegemise ajal 2005. aastal ning kuuluks seega tühistamisele. „City Spa" ei ole oma olemuselt tarbijaid eksitav tähis teenuse liigi ja omaduste suhtes. Erinevates Eesti spaakeskustes võidakse osutada ka hariduse, väljaõppe ja nimetatud teenustega sarnaseid teenuseid (nt iluteenustega seonduv väljaõpe ja täiendkoolitus). Arvestades, et spordiklubides pakutakse erinevaid rühma- ja personaaltreeninguid ning korraldatakse ujumiskursusi, on hariduse ja väljaõppe teenuste osutamine ka spordiklubide puhul täiesti tavapärane. Hageja ujulat kasutavad Tallinna Inglise Kolledži õpilased, kuid see on avatud kasutamiseks ka ärilistel eesmärkidel tavakodanikele. Lisaks toimuvad spordiklubis rühmatreeningud ja ujumistrennid, millised kvalifitseeruvad kui „haridus ja väljaõppe" teenused. „City Spa" kaubamärk ei takista teistel ettevõtjatel osutada spaa teenuseid kesklinnas ega kahjusta vaba konkurentsi. Tallinna kesklinnas on üle 10-ne spaa, Patendiametis on registreeritud tähist „Spa" sisaldavaid kaubamärke üle 50-ne. Asjaolu, et teiste hulgas on klassis 41 (meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus) registreeritud ka kaubamärk „City Spa" ei piira kuidagi teiste ettevõtjate tegevust spaateenuste osutamisel kesklinnas ega kahjusta ka vaba konkurentsi. Ettevõtjad võivad vabalt valida, millise kaubamärgi all nad tegutsevad. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja 02.03.2009.a täpsustuste kohaselt peab vastavalt KaMS kaitstav kaubamärk olema graafiliselt kujutatav (s.o. sõna või sõnade ja kujutiste kombinatsioon). Kostja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest tuleneks, et kostja taotletud õiguskaitse puudutab üksnes tema kaubamärgi kujunduslikke elemente. Tegemist on sõnade ja kujutise kombinatsiooniga, millele kostja õiguskaitset taotleb. Tulenevalt sellest on eksitav kostja seisukoht, mille kohaselt ei omista kostja sõnaühendile „City Spa" mingit iseseisvat tähendust. Kostja esitatud artiklid, kus kasutatakse inglisekeelset sõna city linnasüdame kirjeldamiseks ei ole tõendiks selle kohta, et aastal 2005 puudus sõnaühendil „City Spa" eristusvõime. Kostja pole esitanud tõendeid, mis näitaks, et aastal 2005 tegutses Tallinnas sellisel määral City Spa tähist kasutavaid ettevõtjaid, et hageja kaubamärgi eristusfunktsioon oleks puudunud. Otsing sõnaga city annab Euroopa kaubamärgiregistris kuni 200 registreeritud kaubamärki, nt. Wellness in the City; City Fitness; Citydrifter; City Duck jne. Lähtudes kostja loogikast peaks mistahes sõna city sisaldav kaubamärgina eristusvõimetu olema. Näiteks võib tuua ka kaubamärgi Citibank. Sõnaühend citibank tähendab kesklinnas asuvat panka. Kesklinnades asub palju panku, kes osutavad sarnaseid teenuseid. Ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt on kaubamärk „City Spa" kirjeldav põhjusel, et Eesti spaaklubides pakutakse muuhulgas ujula ja jõusaali teenuseid. Kostja esitatud väljatrükid eesti spaaklubide kodulehtedelt, millest nähtuvalt pakutakse spaades muuhulgas sportimisvõimalust ei tõenda, et sõnaühend spa tekitaks automaatselt seose sportimisega. Käesoleval juhul tuleb hinnata kaubamägi „City Spa" tavapärasust eesti keelekasutuses. Aastal 2005 ei olnud sõnaühend „City Spa" eesti keelekasutuses muutunud tavapäraseks. Kostja ja teised spaateenuse osutajad võivad vabalt valida oma nime, v.a. registreeritud kaubamärgid. Kostja tegevus näiteks GO Spa või Go Spa Tallinn kasutades ei ole välistaud. Kostja vastuhagi, vastuväited põhihagile ja põhjendused Kostja vaidleb 15.07.2008.a kohtusse laekunud seisukohas hagi tagamisele hagile vastu ja esitab vastuhagi. Hageja kaubamärgis sisalduvad sõnad city ja spa on oma olemuselt linna, kesklinna ja tervisekeskust kirjeldavad jne ja neil puudub seetõttu eristusvõime. Seega on nende kaitse kaubamärgina välistatud. Hageja kaubamärk kanti registrisse 22.07.2005.a. Kaubamärgi „City

Spa" õiguskaitset välistavad asjaolud esinesid juba nimetatud kuupäeva seisuga. Tähis „City Spa" on kahe sõna „City" ja „Spa" kombinatsioon. Sõna City tähendab eesti keeles „suurlinn; kesklinn; ärilinnaosa”, sõna spa ehk eesti keeles „spaa” tähendab tervistusasutust. Sageli pakutakse spaades ka sportimisvõimalusi (ujula, jõusaal, sisejalgrattad jne) või spordiklubides spaateenuseid. Niisiis tähendab sõnadekombinatsioon „City Spa" ehk eesti keeles „kesklinna spaa", et tegemist on spaa-, tervise- ja spordiklubiga, mis asub kesklinnas. Hageja (põhihagis) kaubamärgi registrisse kantud teenuste loetelu mõistes on tegemist teenusega „meelelahutu, spordi- ja kultuurialane tegevus". Hageja väitel osutab ta teenuseid Tallinnas Pärnu mnt 13/Estonia pst 10 ehk Tallinna kesklinnas. Kosja spaa nimega „GO CitySpa" asub samuti Tallinna kesklinnas aadressil Rävala pst 4. Tegu on piirkonnaga, mida on hakatud nii ametlikult kui ka mitteametlikult nimetama Tallinna city-ks. Inglise-eesti sõnaraamatust nähtuvalt võib sõnaga city tähistada ka lihtsalt kesklinna ning kõige laiemas mõttes tähendab antud sõna lihtsalt linna kui asulat. Olukorras, kus inglise keel on suureks majanduskeeleks ning sõna city on inglise keeles tavaline ja sagedasti kasutatav sõna, ei ole alust kahelda, et ka keskmine spaa-tervise- ja spordiklubide külastaja saab aru sõna city kui linna, kesklinna, ärilinnaosa inglisekeelsest vastest. Tallinna kesklinnas tegutseb mitmeid spaa- tervise- ja spordiklubisid, mille nimes sisaldub sõna spa, ning praktiliselt igas paremas Tallinna kesklinnas asuvas hotellis on spaa-, tervise- ja spordiklubi, kus vastavaid teenuseid pakutakse. Seega ei ole kahtlust, et võõrkeelne sõna spa on laialdaselt kasutuses spaa-, tervise- ja spordiklubide teenuste osutamisel. Kohalik tarbija on harjunud võõrkeelse tähisega city ära tundma Tallinna uut kesklinna ja tähise spa kasutamisega seoses spaa-, tervise ja spordiklubide teenustega. Seetõttu ei ole kahtlust, et tähise „City Spa" nägemisel saab ta aru, et tegemist on ettevõttega, mis pakub spaa teenuseid kesklinnas. Internetiotsing Google otsingumootori vahendusel sõnadekombinatsioonile „City Spa" annab tulemuseks 170 000 vastet. Nimetatud internetiotsingu tulemustest on näha, et spaa-, tervise- ja spordiklubisid, mille nimes kasutatakse tähist „City Spa" võib leida üle maailma erinevate linnade keskustes (city-des). Tähiste City ja Spa sagedane kasutamine tõendab üheselt, et, tähis „City Spa" on tavapärane tähis kesklinnades olevate spaa-, tervise- ja spordiklubide teenuste osutamisel. Tähis „City Spa" on osade märgitud teenuste osas eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane tähis, tegemist on tähisega, mida võivad oma spaa-, tervise- ja spordiklubide teenuste tähistamiseks kasutada vabalt kõik isikud. Patendiamet on kaubamärgi registreerinud ekslikult. Kaubamärgi „City Spa" elemendid CITY (viitab teenuse pakkumise asukohale) ning SPA (viitab pakutavatele teenuste liigile) on kirjeldavad ning märk tervikuna võttes ei sisalda endas peale kahe kirjeldava sõna ühtegi uudset aspekti, mis võimaldaks sellel kombinatsioonil kaubamärgina funktsioneerida. Märk on vaid kirjeldava iseloomuga, selle grammatiline ülesehitus on igati õige ja tavapärane ning seos pakutavate teenuste vahel on tarbijale lihtsasti mõistetav. Seega ei võimalda tähis „City Spa" tarbijal eristada hageja teenuseid teiste ettevõtjate teenustest, mida pakutakse kesklinnas asuvates spaa, tervise-ja spordiklubides. Ühelgi ettevõtjal ei saa olla õigust keelata teistel ettevõtjatel kasutada kesklinnas asuvate spaa-, tervise- ja spordiklubi teenuste tähistamisel kasutada tähiseid „City Spa", „CitySpa" või neid sõnu sisaldavaid tähiseid. Hageja kaubamärk "City Spa" on registreeritud ka teenustele ,,haridus, väljaõpe". Kostjale kui vastavas ärivaldkonnas tegutsevale isikule teadaolevalt ei pakuta spaa-, tervise- ja spordiklubides teenuseid „haridus ja väljaõpe", siis osutub tähis „City Spa" oma

olemuselt tarbijaid eksitavaks teenuse liigi ja omaduste suhtes. Kostja (vastuhagis hageja) palub tunnistada tühiseks Inglise Kolledzhi Sihtasutuse ainuõigus kaubamärgile „City Spa", reg nr 41399 seoses õiguskaitset välistavate asjaolude esinemisega ja jätta menetluskulud hageja kanda. 19.02.2009.a kohtusse laekunud kostja täpsustuste kohaselt on poolte kaubamärgid erinevat tüüpi. Erinevalt hagejast ei ole kostja esitanud registreerimiseks sõnamärki, vaid stiliseeritud tähised. Kostja tähised ei taotle kaitset mitte sõnalisele osale, vaid kujunduslikule osale. Hageja registreeritud kaubamärgi reproduktsioonis eristusvõimeliseks tegev kujundus puudub. Puudub igasugune alus arvata, et sõna „spa" ja samuti kombinatsiooni „City Spa" tähendused olid aastal 2005 ja aastal 2008 erinevad. Hageja ei ole millegagi tõendanud ega põhistanud, miks vastavad tähendused (kesklinn, spaa, kesklinna spaa) peaksid olema aastal 2008.a teistsugused kui aastal 2005.a. Kui Patendiameti ekspertiisi tulemused omaks tähendust hilisemates vaidlustes, kaoks kaubamärgi vaidlustamise võimalusel igasugune mõte. Valdavas enamuses Eesti spaades, sh kostja spaas „GO CitySpa" pakutakse sportimisvõimalusi, seda kas ujumise, jõusaali või rühmatreeningute näol. Seega viitab (kirjeldab) hageja kaubamärgis sõna „Spa" (spaa) otseselt spordi(klubi)teenustele. Sport, kehakultuur ja liikumine on lahutamatult seotud tervislike eluviisidega. Sport on kahtlemata ka meelelahutus Eesti spaades (nt KalevSpa, Laulasmaa Spa jt) on tavapärased veekeskused, mis pakuvad mitte ainult sportlikku, vaid ka lustlikku ajaveetmisvõimalust. Spaakeskustes osutatakse nii klassi 41 (meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus) kui klassi 44 kuuluvaid teenuseid. Seega on tähis „spa" kirjeldav kõigi nimetatud teenuste suhtes. Hageja on märkinud, et erinevates Eesti spaakeskustes osutatakse hariduse ja väljaõppe teenuseid. Järelikult on kaubamärk „City Spa" kirjeldav ka teenuste „haridus, väljaõpe" osas. Puudub alus kahelda, et sõnade „City" ja „Spa" tähendus oleks olnud aastal 2005.a ebatavaline ja originaalne. Niisiis ei ole alust eeldada, et vaid paariaastase vahega toimusid üle maailma sedavõrd fundamentaalsed muutused sõnade „City" ja „Spa" tähendustes ja seega ka tähise „City Spa" kasutamisel kesklinnas asuvate spaade nimedes. Samuti ei ole hageja ise tõendanud, et kostja poolt esitatud tõendites märgitud linnades aastal 2005 ei eksisteerinud spaasid, mille nimes oleks „City Spa". Isegi kui 2005.a. ei eksisteerinud ühtegi kesklinnas asuvat spaad, mille nimes oleks „City Spa", tuleks olemasolevate tõendite põhjal hageja kaubamärk registrist kustutada tavapärasuse tõttu KaMS § 53 lg 1 p 1 alusel. Kuna pooled osutavad sarnaseid teenuseid, siis annaks IKSA ainuõigus end ainukesena nimetada kesklinna spaaks (inglise keeles „city spa") talle lubamatu konkurentsieelise. 23.02.2009.a kohtusse laekunud täiendustes jääb kostja oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja on hiljuti avastanud, et tähist „City Spa” kasutavad teenuste osutamiseks Tallinna kesklinnas ka teised ettevõtjad peale tema. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit oma kaubamärgi kasutamise kohta. Ei ole võimalik, et tarbijad tunnevad hageja kaubamärki ilma, et hageja oleks seda kunagi kasutanud. Seega ei saa hageja kaubamärgil olla mingisugust mainet ega kõrget eristusvõimet, mida kostja saaks oma tegevusega rikkuda. Kui isik mingit tähist ei kasuta, siis ei saa tähisel olla mainet, mida kahjustada. Seega puudub alus ka KaMS § 14 lg 1 p 3 kohaldamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja põhihagis nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, vastuhagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja nimele on registreeritud sõnaline kaubamärk „City Spa”, registreeringu numbriga 41399, taotluse esitamise kuupäevaga 21.04.2004.a, registreerimise kuupäevaga 22.07.2005.a, klassis 41 – haridus, väljaõpe, meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus (tl 5), hageja oma kaubamärki aktiivselt kuni tänaseni ei kasuta (protokoll, tl 155). Kostja kasutab oma kaupadel ja teenuste juures, mida kostja osutab oma spaa- ja spordiklubis asukohaga Tallinnas Xxx(saun, bassein, jõusaal) ning interneti koduleheküljel www.cityspa.ee tähiseid „City Spa” ja „GO City Spa” (tl 6-8). Sarnaseid teenuseid osutab hageja tarbijatele oma spordikompleksis Pärnu mnt 12/Estonia pst 10, Tallinnas. Kohtuväliselt ei ole vaidlust õnnestunud lahendada (tl 35-47). Vaidlust ei ole selles, et kostja on esitanud registreerimistaotlused kombineeritud kaubamärkide „GO City Spa + kujutis” klassides 41 ja 44 ning „City Spa + kujutis” registreerimiseks klassis 44. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et poolte teenused on samaliigilised. Poolte vahel on esmalt vaidlus selles, kas hageja kaubamärk (vastavalt kas 22.07.2005.a või hetkeseisuga) on eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane tähis, teatud teenuse liikide osas (haridus ja väljaõpe) eksitav tähis ning seetõttu registreeritud Patendiameti poolt ekslikult. Eesti-inglise sõnaraamatute kohaselt (tl 47-49) tähendab sõna „city” eesti keeles suurlinna, kesklinna, ärilinnaosa, sõna „spaa” aga modernset tervistusasutust. Väljavõttega strateegiast „Tallinna arengusuunad ja valikud järgmiseks kahekümneks aastaks. Tallinn 2025” (tl 50-51) loeb kohus tõendatuks, et 2005.a koostatud strateegias on kasutatud Tallinna vanalinnast viie minuti tee kaugusel asuva linnaosa tähistamiseks sõna „city”. Väljatrükiga Eesti Arhitektide Liidu Interneti kodulehelt (tl 52-53) loeb kohus tõendatuks, et sõna „city” on kasutatud 01.10.2004.a Maakri tänava piirkonna ja hoonestuse tähistamiseks. „City” ja „Tallinna city” mõiste kasutamine 10.09.2004.a Äripäeva võrguversioonis Tallinnas Maakri tänava, Liivalaia tänava ja Tartu maantee piirkonnana on tõendatud Interneti väljatrükiga (tl 54) ja Äripäeva 28.03.2001.a artikliga (tl 59-61), „city” mõiste kasutamine Tallinna kesklinna mõistes on tõendatud 28.11.2003.a Päevalehe artikliga (tl 55-58). Vaidlust ei ole selles, et sõna „spa” eraldi kasutatakse mitmete Tallinnas asuvate äriühingute nimedes (tl 62) ja sõnaühendit arvukate ettevõtete tähistamisel (tl 63) erinevates riikides (tl 6468). Väljatrükkidega Internetist on tõendatud, et spaa-teenuseid Eestis pakkuvad hotellid/ettevõtted pakuvad tavapäraselt muuhulgas ujula kasutuse, jõusaali ja muud sporditeenust (tl 120, 124, 127-135), võimalust sporti teha (tl 121-122, 125), korraldavad treeninguid (tl 123, 126) ja pakuvad iluteenuseid (tl 127). Internetiväljatrükiga Eesti Infokeskus kodulehelt seisuga 23.02.2009.a (tl 144-145) loeb kohus tõendatuks, et Tallinna Kesklinna linnaosas asub City Spa ilusalong. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et spaades pakutakse meelelahutus-, spordi-, kultuuri- ja iluteenuseid. Hageja kaubamärgi eristusvõime Eristusvõime on tähise omadus näidata kaubamärgiregistreeringus hõlmatud kaupade/teenuste päritolu/kuuluvust kindlale ettevõtjale ja seeläbi eristada neid kaupu/teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Eristusvõime hindamisel tuleb vaadelda kaubamärki tervikuna. Juba üksnes üksik kaitstav element, nagu ülejäänud osas kirjeldava märgi eriline graafiline kujundus või ebatavaline ja seetõttu individuaalselt mõjuv sõnamoodustis, piisab selleks, et tähis oleks eristusvõimeline.

Kas tähis on registreerimistaotluses nimetatud kaupade/teenuste suhtes kaitstav kaubamärgina, kas ta on eristusvõimetu, kirjeldav või eksitav, sõltub sageli sellest, kuidas tajub tähist kaubamärgitaotluses märgitud toodete/teenustega tegelev ärisektor. Milline ärisektor on relevantne, sõltub vastavatest kaupadest/teenustest. Kui kaubamärk on suunatud, nagu käesoleval juhul, lisaks ärisektorile ka lõpptarbijale, tuleb arvestada ka normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija vaatepunktiga. Tegemist on normatiivse tarbija mõistega ehk kaubamärki tuleb hinnata normatiivselt väärtustades, tegemist on õigusliku, mitte faktiküsimusega (kohus toetub siinjuures sekundaarse tõlgendusallikana Franz Hackeri teosele „Markenrecht. Das deutsche Markensystem.” Carl Heymanns Verlag, 2007, äärenumber 109). Hageja sõnaline kaubamärk „City Spa” koosneb kahest inglisekeelsest sõnast „city” ja „spa”. Mõlemad sõnad on eesti tarbijaskonnale tuttavad. Tänu inglise keele laialdasele levikule ei jää sõnad tarbijatele arusaamatuks ja tarbija tajub tähist kui kesklinnas asuvat tervistusasutust. Ka nende sõnade üksteise järel järjestatud kombinatsioon on tavapärane vaadeldava kauba/teenuse puhul; puudub graafiline kujundus või uuenduslikkus keelekasutuses, mis muudaks tähise eristatavaks. Seega puudub hageja sõnamärgil „City Spa” eristusvõime. Hageja kaubamärk kui kirjeldav kaubamärk Kes kirjeldab kaupa/teenust nende tunnuste järgi, ei individualiseeri seda reeglina. Toimiva konkurentsi põhieelduseks on, et iga kaaskonkureerija kirjeldaks oma pakutavat, ilma sellega kolmandate isikute õigusi rikkumata. Kirjeldavate andmete kasutamine tähises ei ole seetõttu lubatud (eelpooltsiteeritud viide, äärenumber 112). Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi (KaMS § 12 lg 3). Kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel (KaMS § 12 lg 4). Seega ei oma ka tähendust, et hageja teenused on registreeritud ainult klassis

41.Spaateenuseid osutatakse nii klassi 41 kui 44 kuuluvate teenuste hulgast. Kas hageja kaubamärk on kirjeldav, selle hindamisel tuleb arvesse võtta hageja kaubamärgiregistreeringus märgitud kaupade/teenuste loetelu, mis hageja puhul on „haridus, väljaõpe, meelelahutus, spordija kultuuritegevus”. Millist sektorit tähise hindamisel silmas peetakse, sõltub kaubamärgiga hõlmatud kaupadest/teenustest. Selleks on harva nende teenuste või kaupadega spetsiaalselt tegelev ärisektor, enamasti aga üldine analoogseid kaupu või teenuseid tarbiv tarbijaskond (eelpooltsiteeritud viide, äärenumber 125-128). Käesoleval juhul on selleks tegelike ja võimalike tarbijate sektor, kuna hageja teenused on suunatud just neile. Enamus Eesti kaubamärgiseaduses toodud registreerimisest keeldumise aluseid on samasugusel kujul olemas ka kaubamärgi direktiivis (Esimene Nõukogu direktiiv, 21.detsember 1988, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, 89/104/EEC). Seetõttu on võimalik KaMS sätestatut sisustada lähtuvalt Euroopa Kohtu eelotsustustest direktiivi tõlgendamise osas. KaMS § 9 lg 1 p 3 vastab direktiivi artiklis 3 (1) c sätestatule. Nimetatud normi tõlgendades on Euroopa Kohus asunud kaubamärgi kirjeldavuse hindamisel järgmisele seisukohale: et pidada kaubamärki, mis koosneb mitmest keeleliselt uuenduslikust koostisosast, kirjeldavaks direktiivi art 3 (1) c mõttes, ei piisa sellest, et iga kaubamärgi koostisosa oleks võimalikult kirjeldava iseloomuga. Selline iseloom peab olema ka keelelisel uuendusel endal. Seejuures ei ole vajalik, et märgid või andmed, millest kaubamärk koosneb, oleks juba tõepoolest registreerimistaotluse esitamise ajal kasutatavad kaupade või teenuste märkimiseks nagu need on taotluses esitatud või

nagu neid kasutatakse kaupade või teenuste tunnustena. Üldiselt jääb üksikosade lihtne kombinatsioon, millest igaüks kirjeldab kauba või teenuse tunnuseid, art 3 (1) c mõttes neid tunnuseid ise kirjeldavaks ka siis, kui see kujutab endast keelelist uudissõna. Selliste koostisosade lihtne järjestamine, ilma ebatavalise muutmiseta, eriti süntaktilist või semantilist laadi, võib tuua endaga kaasa kaubamärgi, mis koosneb eranditult tähistest või andmetest, mis kirjeldavad käibes märgitud kaupade või teenuste tunnuseid. Sellisel kombinatsioonil võib ka kirjeldav iseloom puududa, kui kombinatsioonist tulenev mulje erineb piisavalt sellest, mis tekib tema komponentide kokkupanekust. Sõnamärgi puhul, mida võib nii kuulda kui näha, tuleb arvestada nii akustilist kui ka visuaalset muljet. (lahendis C-265/00 BIOMILD, p-d 37-40) Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti spaakeskustes osutatakse hariduse ja väljaõppe teenuseid, näiteks viiakse läbi kursusi kosmeetikutele, ujulates viiakse läbi ujumiskursusi, mis on hõlmatud nii haridus- kui ka väljaõppe mõiste alla. Tõenditest nähtuvalt viiakse spaades läbi erinevaid treeninguid, kuid nad on avatud ka lihtsalt meelelahutuseks, suplemiseks jms. Seega saab teha järelduse, et sõnad „city” ja „spa” on kirjeldavad, kuna märgivad kesklinnas asuvat tervistusasutust, kus võib osutada nii haridus-, väljaõppe-, meelelahutus-, sporditeenust. Kuivõrd sport on osa kultuurist, on sellega hõlmatud ka kultuuritegevus. Sõnaline tähis koosneb kaupade või teenuste liiki kirjeldavatest sõnadest ja on muutunud tavapäraseks keelekasutuses ja äripraktikas. On loogiline eeldada, et nimetatud hageja õiguskaitset välistavad asjaolud ei ole tekkinud pärast hageja poolt tema kaubamärgi registreerimist ja olid olemas ka registreerimise ajal 22.07.2005.a ehk viimase kolme aasta jooksul, kuna erinevaid spaasid on Tallinnas olnud juba varasemalt. Sõna city kasutamist enne 222.07.2005.a igapäevakeeles kesklinna vastena on hageja tõendanud. Eesti keeles kirjutatakse ja hääldatakse sõna „spaa” kahe a-ga, mis vastab inglisekeelse sõna „spa” hääldusele. Erinevus sõnade ortograafias on minimaalne ja nimetatu ei muuda hageja kaubamärki mittekirjeldavaks. Hageja kaubamärgi tavapärasus Kõigepealt otsib kohus vastust küsimusele, mis on erinevus kaubamärgi kirjeldavuse (KaMS § 9 lg 1 p 2) ja tavapärasuse (KaMS § 9 lg 1 p 3) vahel. Kostja on oma vastuhagis tuginenud nii hageja kaubamärgi kirjeldavuse kui tavapärasuse hindamisel ühtedele ja samadele asjaoludele: „City Spa” tähis viitab ettevõttele, mis pakub spaateenuseid kesk- või südalinnas ja seal pakutakse teenuseid: haridus, väljaõpe, meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus. Kostja on leidnud, et seega on tähis „spa” ja kaubamärk „City Spa” tavapärane kõigi loetletud teenuste osas. Absoluutset õiguskaitset välistav asjaolu – tähise tavapärasus – ei sõltu sellest, kas tähis on kirjeldav, vaid on seotud sellega, kas see on muutunud käibes tavapäraseks, kuna viimane on vastuolus kauba pärituolu näitamise funktsiooniga. Kui selline tavapärasus on olemas, ei ole oluline, kas tähis kirjeldab kaupu või teenuseid. Registreerimisele ei kuulu seega mitte ainult reklaamihüüdlaused, kvaliteeti märkivad või kaupu ostma kutsuvad tähised, vaid ka tähised ja andmed, mis on tavapärased (tavapäraseks muutunud) kaupade/teenuste kirjeldamiseks. (Kohus toetub siinjuures sekundaarse tõlgendusallikana Saksa kaubamärgiseaduse kommenteeritud väljaandele Ströbele/Hacker „Markengesetz” 8.Auflage, Carl Heymanns Verlag, 2006, lk 352, äärenumber 293). Eeldus kaubamärgi tavapäraseks pidamisel on kõikidel juhtudel märgi või tähise tavapärasus üldises keelekasutuses või suulises ja püsivas käibetavas. See tähendab, et märk või tähis peaks olema relevantse tarbijaskonna poolt kasutatav vastavate kaupade/teenuste tähistamiseks. Ka siin tuleb arvesse normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija kontseptsioon, tegemist on kohtu poolt hinnatava asjaoluga. (Eelpooltoodud viide lk 356, ääremärkus 298). Kuivõrd tähist „City Spa” tuleb hinnata tervikuna ja kaubamärgi registreeringu tegemise aja seisuga, ei anna tõendid alust väita, et tähis „City Spa” oli muutunud hageja kaubamärgi registreerimise ajal tavapäraseks kesklinnas asuvate

spaakeskuste igapäevakeeles tähistamiseks vastavate teenuste tarbijate poolt Eestis. Kostja poolt esitatud tõendid tähise „City Spa” kasutamise kohta käivad välismaiste ettevõtete kohta. Asjaolu, et Tallinnas asub veel üks ettevõte, mille nimeks on City Spa, ei muuda nimetatud tähist veel igapäevakeeles tavapäraseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et hageja kaubamärk oleks muutunud tavapäraseks hageja tegevusetuse või tegevuse tõttu, mistõttu pole kohaldatav KaMS § 53 lg 1 p 1. Seega peab kohus lähtuma eeldusest ja kontrollima, kas kaubamärk „City Spa” oli tavapärane selle registreerimisel 2005.aastal (KaMS § 9 lg 1 p 4). Hageja poolt toodud näited teiste samalaadsete kaubamärkide registreerimise kohta (nt Citybank) ei ole kohtu poolt hinnatavad, sest hageja ei ole selgitanud, kas tegemist on sõna- või kombineeritud kaubamärgiga. Asjakohased ei ole ka hageja viited kostja kaubamärkidele, mis sisaldavad sõnu „City Spa”, kuivõrd tegemist on kombineeritud kaubamärkidega. Kaubamärke hinnatakse nende eristusvõime, kirjeldavuse ja tavapärasuse aspektist tervikuna, seega tuleb kostja kaubamärkide puhul lisaks nende sõnalisele osale arvestada ka nende kujundusega. Kaubamärgiekspertiisi tegemine Patendiameti poolt ei välista kohtu õigust tuvastada hageja kaubamärgi registreerimise absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja kaubamärgi suhtes esinevad KaMS § 9 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud ja kostja on õigustatud vaidlustama hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguse (KaMS § 59 lg 1) ning taotlema hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamist (KaMS § 52 lg 1). Seega on vastuhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamise tõttu ei kuulu rahuldamisele hageja põhihagi, kuivõrd hagejale ei kuulu ainuõigust tähise „City Spa” kasutamiseks ja ta ei saa selle kasutamist kostjal keelata (KaMS § 4 ja § 14 lg 1 p 2 ja 3, § 57 lg 1). Kohus ei hinda ega arvesta tõendina patendivolinik K.Käosaare õiguslikku hinnangut kaubamärgi tavapärasuse, kirjeldavuse ja eksitavuse osas (tl 105-106). Tegemist on õigusliku hinnanguga, mille osas saab seisukoha võtta ainult kohus. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb põhihagi rahuldamata ja rahuldatakse vastuhagi, seega on otsus tehtud põhihagi hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb põhihagi kostja/ vastuhagi hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Lennujuhtimise AS-l on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.12.20252-22-14330/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.12.20252-24-143/43Harju Maakohus Tallinna kohtumaja