lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-109-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 04.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-109-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
04.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1514
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 378 lg 1Hagi tagamise abinõudTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 383Hagi tagamine tagatise vastuTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-17-10491/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.09.20172-14-55273/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.20152-14-60500/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.02.20152-14-56217/32Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.10.20142-14-14917/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.06.20142-13-2566/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-109-09 Tartu, 4. november 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Osaühingu Timothy hagi OSAÜHINGU TURBOTECNIC ja OÜ Turbotecnic Group vastu 2 507 200 krooni suuruse põhivõla ja viivise saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 206-42512 OSAÜHINGU TURBOTECNIC ja OÜ Turbotecnic Group määruskaebus Hageja Osaühing Timothy (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Kostjad OSAÜHING TURBOTECNIC (registrikood xxxxxxxx, likvideerimisel) ja OÜ Turbotecnic Group (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar 5. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-42512 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus jättis 12. novembri 2008. a otsusega rahuldamata Osaühingu Timothy (hageja) nõude OSAÜHINGU TURBOTECNIC (kostja I) ja OÜ Turbotecnic Group (kostja II) vastu 2 507 200 krooni, viivise ning hüvitise saamiseks. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. aprilli 2009. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja alusetult saadud 2 507 200 krooni, viivise 745 767 krooni 38 senti ning seadusjärgse viivise alates 17. septembrist 2008. a kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
2-11-3352/108
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
14.05.2012
2.Hageja esitas 28. aprillil 2009. a hagi tagamise taotluse, milles palus: 1) arestida hageja näidatud pankades kostjate kontodel 3 252 967 krooni; 2) arestida kostjate seadmed, varuosad ja muu vallasvara kostjate äriregistrijärgses asukohas ja tegutsemiskohas; 3) määrata, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse juhul, kui kohtuotsuse täitmise tagamiseks antakse 3 252 967 krooni suurune pangagarantii või deponeeritakse sama summa kohtu ettenähtud pandakontole; 4) vähendada hagi tagamise tagatisena makstava tagatise suurust ja määrata hagejale tagatise suuruseks 40 000 krooni, sest täismahus tagatis on hageja suhtes ebaõiglane (hageja ja kostja I sõlmitud lepingu lõpetamise tõttu on juba 2004. aastast kostjate käes väga suur summa hageja raha). Taotluse kohaselt on hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, et kostjad tegutsevad pahatahtlikult eesmärgiga hoida kohustuste täitmisest kõrvale. Kaido Schmidt, kes on mõlema kostja seaduslik esindaja, viis kostja I tegevuse üle kostjasse II ja lasi kostja I äriregistrist kustutada, teavitamata registrit kohtuvaidlusest hagejaga. Seaduslik esindaja võib teha sama ka praegu veel maksejõulise kostjaga II. Maakohus määras hageja avalduse alusel kostja I likvideerimisele, osutades määruses, et

äriühingu vastuväide hageja avaldusele ning likvideerimismenetlusele on käsitatav pahas usus tegutsemisena. Haginõue on väga suur, ületades kostja II osakapitali enam kui 81 korda. Hagejal ei ole andmeid kostjate varalise seisu kohta. Kostja I on tõenäoliselt varatu. Kostjal II on kinnistusraamatu andmetel kinnistu, kuid see on koormatud suure hüpoteegiga (5 000 000 krooni), mis muudab selle tagatisena sobimatuks. Seega palub hageja arestida kostjate vallasvara ja arvelduskontod põhinõude 2 507 200 krooni ja kõrvalnõude 745 767 krooni ulatuses. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. aprilli 2009. a määrusega hageja taotluse: 1) arestis hagi tagamise korras kostjate kontodel AS-s Hansapank, SEB Pangas, Nordea Bank Finland PLC Soome filiaalis, AS-s Eesti Krediidipank, AS-s Parex banka Eesti filiaalis, AS-s BIGBANK, AS-s Tallinna Äripank, Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja AS-s Marfin Pank Eesti kokku 3 252 967 krooni; 2) arestis kostjate seadmed, varuosad ja muu vallasvara aadressil Võru 47e, Tartu, ning arvestas seejuures, et pangakontodel on arestitud 3 252 967 krooni; 3) määras, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse juhul, kui kostjad annavad kohtuotsuse täitmise tagamiseks 2 507 200 krooni suuruse pangagarantii või deponeerivad sama summa Tartu Maakohtu tagatise kontole; 4) määras hageja hagi tagamise tagatise suuruseks 100 000 krooni. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi tagamise taotluse järgi kostjatel majanduslikud raskused, mis võivad raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja põhistab oma seisukohta, viidates kostja I likvideerimismenetlusele ning tema tegevuse tõstmisele kostjasse II, samuti on kostja II omakapital vaid 40 000 krooni ning tema kinnistu on koormatud 5 000 000 krooni suuruse hüpoteegiga. Ringkonnakohtu arvates on hageja esitatud põhistustel hagi tagamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-le 1, § 378 lg 1 p-le 2 ja § 378 lg-le 4. Pangakontode arestimine on kostjaid võrdlemisi piirav, kuid õigustatud olukorras, kus kostjatel ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulikku hüpoteeki, ning olemasoleva vallasvara väärtus ei ole selge. Arvestades hageja esitatud põhjusi, tuleb hagejal TsMS § 383 alusel tasuda hagi tagamise tagatisena 20. maiks 2009. a 100 000 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kostjad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus ei ole põhjendatud. Määrusest ei selgu, millistel sisulistel kaalutlustel on kohus rahuldanud hageja ebamäärastele väidetele tugineva kaebuse. Väited kostja II võimaliku pahauskse käitumise kohta on sisutühjad. Kostja II ei ole oma vara võõrandanud ega peitnud. Ka pole kostja I varjanud enda äriregistrist kustutamise fakti ning esitas kohtumenetluses sellekohase registri väljavõtte. Hagi tagamine ei olnud vajalik. Hageja on ise loonud hagi tagamisega olukorra, kus kostja II muutub varatuks, kuivõrd ta ei saa oma majandustegevust jätkata. Arestitud on ka suures ulatuses kolmandatele isikutele (OÜ Meritreid ja OÜ Pinholt Holding) kuuluvat vara. OÜ Meritreid on pöördunud advokaadibüroo poole vara arestist vabastamise hagi esitamiseks.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 378 lg-t 4, kui kohaldas kostjate suhtes põhjendamatult koormavat hagi tagamise abinõu. Vara arestimine kahjustab kostjaid ebamõislikult, sest kostja II tegevus on halvatud ja ta satub suurtesse majanduslikesse raskustesse. Ringkonnakohus ei ole hinnanud hagi tagamise vajalikkust, lähtudes vaid faktist, et kostjatel ei ole koormamata kinnisvara. Ringkonnakohus ei ole välja selgitanud kostjate tegelikku majanduslikku olukorda, et otsustada, milline hagi tagamise abinõu on kõige mõistlikum.

5.Vastuses määruskaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et hagi tagamise vajalikkus on tõendatud ning ringkonnakohus on hagi tagamist nõuetekohaselt põhjendanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme. Hagi tagamise taotluse kohaselt leidis hageja, et kostjatel on majanduslikud raskused, mis võivad raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja põhistas oma seisukohta sellega, et kostja I on 29. augustil 2008. a äriregistrist kustutatud (äriregistris kajastatud andmete kohaselt deklareeris kostja I 2004. a majandusaasta aruandes kahjumit ja 2005. a ning 2006. a majandusaasta aruandeid ei ole ta esitanud) ning kostja II omakapital on 40 000 krooni. Kostjale II kuuluv kinnistu on koormatud 5 000 000 krooni suuruse hüpoteegiga. Samal ajal võlgnevad kostjad hagejale üle 3 000 000 krooni. Samuti viitas hageja, et kostjad on teostanud oma menetlusõigusi pahas usus ja võivad ka edaspidi kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Ringkonnakohus järeldas eeltoodust põhjendatult, et hageja kirjeldatud olukorras ei ole kostjatel varalisi võimalusi hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Tsiviilasja menetluses on ringkonnakohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistnud alusetult saadud 2 507 200 krooni, viivise 745 767 krooni 38 senti, seadusjärgse viivise alates 17. septembrist 2008. a kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. Kostja I on registrist kustutatud. Ringkonnakohus arvestas ka kostja II omakapitali ja tema kinnistule seatud hüpoteegi suurusega. Kostjad ei osuta määruskaebuses, et kinnistu väärtus ületab sellele seatud hüpoteeki, ega vaidlusta, et kinnistu ei taga selle väärtust arvestades piisavalt kohtuotsuse täitmist. Seega võib juhul, kui asja lõpliku lahendiga hageja nõue rahuldatakse, jääda kohtuotsuse täitmine tagamata (TsMS § 377 lg 1). Ringkonnakohus on ka põhjendanud hagi tagamise abinõu valikut. Kuivõrd kostjatel ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulikku hüpoteeki, on hagi tagamiseks vajalik arestida TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostjate vara. Kostjate väited, et hageja pärsib hagi tagamisega nende majandustegevust, on asjakohatud. Kostjatel tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada. Hagejal on kostjate vastu suur rahaline nõue ning hagi tagamata jätmisel on väga tõenäoline, et kostjale I makstud raha tagasisaamine osutub võimatuks.
8.Asjasse ei puutu ka kostjate väited, et vaidlusaluse hagi tagamise määruse alusel on arestitud suures ulatuses kolmandatele isikutele (OÜ Meritreid ja OÜ Pinholt Holding) kuuluvat vara. Kui

isikud, kes ei ole praeguses asjas menetlusosalisteks, leiavad, et nende vara on arestitud, on neil õigus oma rikutud õiguste kaitseks esitada hagi selle vara arestist vabastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust esitada määruskaebust hagi tagamise määruse peale teise isiku õiguse või huvi kaitseks. Eeltoodut on Riigikohus selgitanud 14. veebruaril 2007. a tsiviilasjas nr 3-21-127-06 tehtud määruse p-des 7 ja 8.

9.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et hageja viited kostja II võimaliku pahauskse käitumise kohta on sisutühjad. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja I teavitas kohe maakohut enda äriregistrist kustutamisest (29. augustil 2008. a) ning esitas koos 12. septembri 2008. a vastusega sellekohase registri väljavõtte. Kõnealust väljavõtet ei ole esitatud ka maakohtu
16.septembri 2008. a eelistungil, kus kostjate esindaja märkis, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud ning ta esindab mõlemat kostjat (I kd, lk 295 jj). Kostja I registrikaardi väljatrükk on lisatud 7. oktoobri 2008. a istungiprotokollile (II kd, lk 25). Kuivõrd kostja II juhatuse liige K. Schmidt ei teavitanud kohut äriregistri kannete muutusest (pärast kande muutust on toimunud kaks kohtuistungit - 16. septembril ja 7. oktoobril 2008. a), tegi maakohus 12. novembril 2008. a määruse tema trahvimise kohta (II kd, lk 26). Seega on põhjendatud hageja järeldus, et kostja ei ole käitunud kohtumenetluses kooskõlas heas usu põhimõttega.
10.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata kautsjon riigituludesse. Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.