Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.oktoober 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-03-564 AS Esmar hagi Rain Maasingu vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 09. juuli 2008 otsus
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
AS Esmar apellatsioonkaebus 271 860 krooni 29.september 2009, avalik kohtuistung Hageja AS Esmar (registrikood 10029370, asukoht Tulika 15/17, 10613, Tallinn), esindaja adv Tiia Nurm Kostja Rain Maasing (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), esindaja Vahur Ambos
Menetluskulude väljamõistmine lahendatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
Rendilepingu sõlmimise ajal 31.03.1998 oli üürisuhete ja rendisuhete õiguslik regulatsioon oluliselt erinev. Antud juhul on ridaelamute näol tegemist eluruumidega, mida tõendab hooneregistri 09.02.2001 tõend. Eluruumi omaniku vahetumine ei too kaasa üürilepingu lõppemist. Hageja võttis kostjaga sõlmitud üürilepingu sisuliselt üle. Kostja valdus on seaduslik, kuna tugineb kehtivale üürilepingule. Kostja ei pidanud võimalikuks sõlmida uut üürilepingut, kuna varasem üürileping on kehtiv ja uus leping oli tema jaoks ebasoodsam. Kostja täidab jätkuvalt üürilepingut ning on valmis täitma üüri maksmise kohustust, kuid hageja ega haldaja ei ole esitanud kostjale ühtegi arvet alates ajast, mil hageja sai vara omanikuks.
võtnud 6200 krooni tasumise, siis tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Kostja on tasunud 900 krooni enam, kui ta üürilepingu järgselt oli kohustatud tasuma. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
sõlmimiseks pädevust mitte omava isiku poolt sõlmitud üürilepingu kehtivust asja omaniku suhtes, vaid mõjutab õigussuhteid üürilepingu sõlminud isiku ning üürniku vahel. Seega isegi juhul, kui tõlgendada 05.08.2002 sõlmitud üürilepingut kasutuslepinguna, mitte allkasutuslepinguna, siis ei kehtiks selline käsutusõiguseta sõlmitud leping VÕS § 12 lg-st 1 tulenevalt asja omaniku suhtes.
nõude osas hagist loobumise tõttu. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas avalduse eelnimetatud nõudest loobumise kohta ringkonnakohtule 02.12.2008. Avalduse põhjenduste kohaselt vabastas kostja vaidlusaluse ridaelamuboksi vabatahtlikult ja andis selle valduse hoonestusõiguse omanikule, OÜ-le Esmar Kinnisvara üle 29.08.2008. Ringkonnakohus võtab hagist loobumise vastu, tühistab eelnimetatud nõude osas tehtud maakohtu otsuse ja lõpetab selles osas asja menetluse.
märgiti, et üürileandja õigus anda eluruum üürile tuleneb rendilepingust. Rendilepingu sõnastuse kohaselt oli rentnikul õigus anda renditud vara allrendile. Eeltoodu ei tähenda seda, et rentnikul ei olnud rendilepingu p 4.3 alusel õigust anda eluruume allkasutusse üürilepingu alusel. Seega andis eluruumi omanik vaidlusaluse eluruumi rendilepinguga rentniku kasutusse ning rentnik andis selle omakorda kostja kasutusse, s.o allkasutusse. Nii tuleb kostjaga sõlmitud üürilepingut pidada allkasutuslepinguks (allüürilepinguks). Seda järeldust ei lükka ümber rendilepingu p-s 2.1 sätestatu, mille kohaselt on rentnikul kolmandate isikute suhtes omaniku õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.