Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-18000
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KO(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AAS (registrikood XXX, XXX)
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
KO hagi AAS vastu tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks
Jätta rahuldamata KO hagi AAS vastu tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks.
Menetluskulud mõista välja KO’lt AAS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagiavalduse asjaolud ja nõuded
Maakohtu põhjendused
eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Riigikohus on oma 01.11.2006 kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-76-06 p 17 märkinud, et: „Tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist. Seega ei ole enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Samas ei saa kahju tekkimist ka välistada. Alates 1. juulist 2002 tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda ka võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kolleegium leiab, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.“ Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tööraamatu kätteandmata jätmine tekitas talle kahju.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.