Kohtulahend

sõiduki väärtuseks vastavalt 35 000 ja 45 000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista liikluskahju 35 000 krooni ja viivise alates 27. jaanuarist 2008. a, sest kostja keeldus põhjendamatult liikluskahju hüvitamisest, samuti on ta venitanud asja menetlemisega.

esitas maakohtule tõendite kogumise taotluse, kuid loobus sellest. Sama taotluse esitas kostja ringkonnakohtule. Ringkonnakohus keeldus taotluse rahuldamisest. Asjas esitatud tõendite alusel ei olnud kostjal õigust keelduda kahju hüvitamisest hagejale, sest LKindlS § 44 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamisest keeldumise alused puuduvad. Pooled ei vaidle, et hageja sõiduki taastamist ei ole peetud otstarbekaks. LKindlS § 34 lg 2 järgi tuleb kostjal hüvitada hagejale liikluskahju 35 000 krooni. Kostja esitatud Ü. Risti arvamus ei lükka ümber hageja esitatud AGDECK-AUTO AS ja VIAL OÜ ülevaatuse aktidega tõendatud kahju suurust. Kostjal tuleb tasuda hagejale ka 3866 krooni 77 senti viivist. Asjas ei ole tuvastatud LKindlS § 45 lgs 2 märgitud aluseid, mis pikendanuks kahju hüvitamise otsustamist. Samuti ei nähtu, et hüvitamise otsustamist tulnuks pikendada hageja tegevuse tõttu. Kostja on otsustanud hüvitamise 1. veebruaril 2008. Kuivõrd tehtud otsus on ebaõige, on kostja rikkunud seadusest tulenevat hüvitamise kohustuse täitmise tähtaega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

TsMS § 230 lg 2 sätestab, et kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja heidab ringkonnakohtule ette viidatud sätte rikkumist olukorras, kus ta taotles täiendavate tõendite kogumist, kuid hiljem loobus sellest taotlusest, selgitamata oma käitumise vastuolulisust. Nii esitas kostja 14. augusti 2008. a vastuse lisana tõendite kogumise taotluse (tlk 30), kuid loobus sellest 18. augusti 2008. a täiendavas vastuses hagile (tlk 51). Täiendavate tõendite lisamise taotluse esitas kostja ka vastuses apellatsioonkaebusele (tlk 76). Ringkonnakohtu istungi protokolli kohaselt ei osanud kostja selgitada, miks ta loobus esimese astme kohtus esitatud taotlusest koguda täiendavaid tõendeid (tlk 85). Kirjeldatud asjaoludel ei olnud kolleegiumi arvates ringkonnakohtul vajadust teha kostjale ettepanekut täiendavaid tõendeid koguda ning kostja etteheide ringkonnakohtule ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei ole rikkunud ka TsMS § 331 lg-t 1. Selle sätte järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi TsMS § 331 lg-st 1 tuleneb kohtu diskretsiooniõigus otsustada hilinenult esitatud tõendi või taotluse vastuvõtmise üle, peab kohus oma otsust taotluse rahuldamata jätmisel ka piisavalt põhjendama (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13707, p 12). TsMS § 652 lg 4 teise lause kohaselt, kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. TsMS § 652 lg 3 järgi võib apellatsiooniastmes esitada uusi tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel (vt TsMS § 331 lg 1 ja teiste viidatud sätete kohaldamise kohta ka 29. oktoobril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-99-07 tehtud Riigikohtu otsuse p 18). Toimiku materjalide kohaselt esitas kostja apellatsioonimenetluses lisaks täiendavate tõendite kogumise taotlusele ka tunnistaja ülekuulamise taotluse (tlk 76). Ringkonnakohtu istungi protokolli kohaselt ei osanud kostja selgitada, miks ta ei taotlenud tunnistaja ülekuulamist maakohtus (tlk 85). Ringkonnakohus on kostja taotluste (täiendavate tõendite kogumine ja tunnistaja ülekuulamine) rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtu istungi protokolli kohaselt tugines ringkonnakohus TsMS § 652 lg-le 4, põhjendades taotluste rahuldamata jätmist sellega, et tunnistaja ülekuulamise taotlust ei ole maakohtus esitatud ning taotlus väärteomenetluse materjalide toimiku juurde võtmiseks on esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus leidis samuti, et kostja taotluste tõttu ei ole põhjendatud asja menetlemist edasi lükata ning et hageja on kostja taotlustele vastu vaielnud.

liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning LKindlS §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. Riskivastutus (VÕS §-d 1056-1060) tekib ka juhul, kui üks suurema ohu allikas põhjustab kahju teisele suurema ohu allikale ning muu hulgas siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi teisele suurema ohu allika valitsejale kahju tekitamises (vt Riigikohtu 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 12). Kahju põhjustamine riskivastutuse mõttes tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski (suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu) realiseerumist (vt Riigikohtu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.