Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Otsuse avalikult teatavaks 05.05.2009.a. kell 09.45 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas. tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-61608
Kohtuasi G Shagi OÜ A vastu töölepingu lõpetatuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja rahalise hüvitise 8700.- krooni väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel Menetlusosalised
Hageja: G S (xxx, elukoht xxx); Kostja OÜ A (reg kood xxx asukoht xxx); Kostja seaduslik esindaja A Sarap Kostja lepinguline esindaja K Sarap (Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ ).
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 12. märtsil 2009
Resolutsioon. Jätta rahuldamata G S hagi OÜ A vastu töölepingu lõpetatuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja rahalise hüvitise 8700.- krooni väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotamine. Jätta G S menetluskulud tema enda kanda. Jätta OÜ A menetluskulud G S kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud ja töövaidluse lahendamise varasem menetluse käik.
poolte vahel 01.02.2006.a. sõlmitud töölepingu alusel õmbleja
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
lõppenuks TLS § 82 alusel alates 07.07.2008.a. ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel summas 8700.- krooni.
lepingupartnerite K OÜ-ga, OÜ-ga L P K OÜ-ga, V AS-iga, K –G AS-iga, AS-iga B , A OÜ-ga, A BIT AS-ga, SA-ga P S - ja T ja P S AS-iga, kes tellisid vaidlusalusel perioodil A OÜ-lt rõivaste õmblustöid ning hageja avalduse kostjale 30. maist 2008.a. korralise puhkuse ja palgata puhkuse saamiseks vastavalt 2.juunist 2008 kuni 9. juunini 2008.a.. ning 9. juunist 2008.a. kuni 30. juunini 2008.a. Kohtuotsuse põhjendused.
tellimuste vastuvõtmiseks ja täitmiseks läbirääkimisi. Tööpuuduse olemasolu kostja juures 2008.a. juunikuus ei tõendanud ka tunnistaja L B , kes küll väitis, et 2008.aastal aprillis ei olnud tööandjal õmblejatele tööd anda, mistõttu oli tunnistaja korralisel puhkusel 1. maist 2008.a. 19 päeva ja lahkus seejärel OÜ-st A töölt omal soovil, sest tööandjal tööd anda ei olnud ja palgata puhkusele ta minna ei soovinud. Kas aga tööandjal oli tööpuudus ka 2008.a. juunis kui G S oma avalduse töötajale esitas, tunnistaja ei teadnud, sest tema väidetel teda pärast töölt lahkumist OÜ A käekäik ja seal toimuv ei huvitanud. Kohus asub eeltoodud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hagejal puudus alus nõuda temaga töölepingu lõpetamist tööandja poolt TLS § 82 lg 1 alusel 01.07.2008.a. kui ta selleks avalduse tööandjale tegi. Kohtu käsutus olev G S avaldus 26. juunist 2008.a. korralisele puhkusele lubamiseks alates 01.07.2008.a. kuni 07.07.2008.a. tõendab pooltevahelise töösuhte kestvust kuni 07.07.2008.a., kuid mitte pärast seda. Oma 01.07.2008.a. avalduses töölepingu lõpetamiseks, viitab töötaja samuti oma õigusele saada 7 päeva korralist puhkust. Pooled selle üle ei vaidle, et hagejal oli õigus saada 7 päeva tasulist puhkust.
menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.