Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
Vaidlustatud kohtulahend
2-07-30923 T. O., T. O., T. O. ja T. O. hagi PÜ V. P. vastu pärija ühistu liikmeks astumise õiguse tunnustamiseks Pärnu Maakohtu 06. novembri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PÜ V. P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
O. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht samas), T. O. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXX, XXXXXXXXXX) ja T. O. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX, XXXXX XXXXXXXXX), hagejate esindaja Vahur Glaase Kostja XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX V. P. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXX XXXX XXXX XXXX XXXXX XXXXXXXX), esindaja Riho Friedrichs 9000 krooni
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kõik menetluskulud jäävad võrdsetes osades hagejate T. O., T. O., T. O. ja T. O. kanda, so iga hageja kannab kostja menetluskuludest 25%. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,
samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
kuulunud tööosakute osas. Hagi põhjenduste suri hagejate ema H. O. XX.XX.XXXX. Hagejad on tunnistatud vastavalt 14.07.2003 välja antud pärimisõiguse tunnistusele H. O. kuulunud kostja osade pärijateks. Kostja vastus
kuulunud tööosakute osas H. O. asemel. Kõik menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
peaks toimuma liikmelisuse üleminek pärijatele. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et käesolevaks ajaks on pärijad kaotanud kõik oma õigused. Kostja on keeldunud neile välja maksmast hüvitisena seda osa varast, mille ühistu liige oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmelisuse lõppemise päeval, nagu see on kirjas 09.02.2004 põhikirja p-s 3.6. Pärijad ei olnud nõus osamaksu väljamaksmisega neile, sest H. O. oli ühistu asutaja ja tema osalus selles oli 23 %. 09.02.2004 põhikirja projekt oli H. O. eluajal juba olemas, sest ta teadis plaanitavast muudatusest ja soovitas pärijatel mitte vastu võtta osamaksu. Samas keeldus kostja ühe pärija liikmeks võtmisest, põhjendades seda 2007. aastast kehtiva põhikirjaga, mille kohaselt pärija oleks pidanud esitama ühe aasta jooksul, arvates endise liikme surmast, avalduse liikmeks astumiseks. Eeltoodu näitab, et tegelikult on kostja hagejate suhtes rakendanud põhikirja sätteid valikuliselt, rakendades kord 1997.a ja kord 2007.a põhikirja. Pooled peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. Heas usus talitades oleks kostja pakkunud hagejatele just seda alternatiivi, mida hagejad hagis ka taotlesid. Seda kostja ei teinud, vaid jättis mingist hetkest H. O. osanike nimekirjast välja ehk teisisõnu lõpetas tema liikmelisuse õigusjärgluseta. Kohtule jäi mulje, et kostja on tegelikult tahtlikult venitanud pärijatele vastuvõetava lahendi leidmisega, vaatamata sellele, et talle oli teada pärijate ring. Kuna käesoleval ajal kehtiv põhikiri enam pärandi üleminekut surnud liikme pärijatele ei reguleeri ja kehtiv seadus annab selleks alternatiivsed võimalused (TÜS § 22 lg 2) ning lähtudes õiguskindluse põhimõttest, leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus lähtus muu hulgas ka asjaolust, et pärimisseaduse alusel on pärijad pärandina vastu võtnud ka pärandajale kuulunud kostja osa, selle käsutamiseks pärijatel seni võimalus puudub. Kuna väljamakset seni ei ole tehtud, tuleb ühele pärijatest anda võimalus astuda ühistu liikmeks H. O. asemele. Seoses hagi rahuldamisega jättis kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
pakkuma hagejatele esmakordselt hagiavalduses nõutut, kui hagejate väitel oli pärandaja ise enne surma selgitanud neile võimalust astuda kostja liikmeks. Kostja esitas aegumise vastuväite, kuid kohus jättis selle tähelepanuta.
arvates. Ringkonnakohus leiab, et põhikirja p-s 22 pärijale liikmeks astumise avalduse esitamiseks tähtaja määramine ei ole seadusega vastuolus. TÜS ei sätesta liikmelisuse üleminekut pärijatele, vaid üksnes lubab põhikirjaga seda ette näha (TÜS § 22 lg 2). Kuna TÜS § 6 lg 2 lubab põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus, võis ühistu kehtestada sellise avalduse esitamiseks tähtaja. Kuigi hagejad teadsid, et ühel neist on pärijana õigus astuda ühistu liikmeks, nad seda õigust põhikirjas ette nähtud 1-aastase tähtaja jooksul ei kasutanud. Eeltoodud asjaoludel on hagejad kaotanud õiguse saada kostja liikmeks ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.