Saneerimine › Saneerimisasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ettevõtja SALANDU OÜ esitas 14.05.2024 kohtule avalduse tema saneerimismenetluse algatamiseks (dtl 2-5). Avaldaja märgib, et tal on tekkinud makseraskused, mistõttu soovib oma kulutusi saneerida. Pankroti väljakuulutamise oht on tõenäoline, kui ettevõtja ei saa laenuintresse jm kõrvalkulusid kontrolli alla. Kuna ettevõtja juhatuse liige on ise ettevõtte laenude käendaja, siis käenduse kasutamisest ei ole abi. Ettevõtja soovib oma võlad tasuda, kuid isegi kokkuleppeid tehes suureneksid intressid ülemääraselt. See tooks kaasa nii ettevõtte kui ka selle juhatuse liikme kui eraisiku pankroti. Ettevõtja soovib oma kohustused tasuda, kuid ajatades. Ettevõtja soovib müüa oma kohustuste tasumiseks talle kuuluva kinnisvara ja saadavast rahast tasuda kohustusi.

Ettevõtja tegeleb käsitööküünalde tootmise ja müügiga, milleks parim on talvine hooaeg. Suviseks hooajaks on ettevõtjal kokteilibaar xxxxx linnas, kus suviti on tulemused väga head. Ettevõtja hindab, et intresside tasumise ajatamisel on kohustuste tasumine reaalne. Ettevõtjal on raskusi oma kohustuste tasumisega 23 426,15 euro ulatuses, need on praeguseks võlas olevad põhinõuded koos kõrvalnõuetega. Ettevõtja võlad, mille tasumisega ta on raskustes, on Kreditex AS ees (kaks kohustust kokku summas 14 998,05 eurot) OÜ Evergreen ees summas 5081,39 eurot, OÜ Credit ees summas 2442,06 eurot, OÜ Hoovi ees summas 904,65 eurot. Ettevõtja on veendumusel, et tema ettevõte on jätkusuutlik ja saneerimismenetluse abil suudab edasi tegutsedes võlad maksta. Saneerimisavaldusele on lisatud majandusaasta aruanne perioodi 01.01.2023 -31.12.2023 kohta, rahavoogude aruanne, pangakontode väljavõtted. (Dtl 6-77). Kohus kuulas ettevõtja ära 27.05.2024 ja selgitas ettevõtjale vajadust täiendada esitatud avaldust SanS § 7 lg.2 märgitud andmetega. 29.05.2024 esitas ettevõtja saneerimisavalduse lisa (dtl 103-110), milles märgib, et võlgade tekkimist oma igapäevastele tarnijatele on suudetud ära hoida, et saaks igapäevaselt hallata kohvikut. Võlg on tekkinud pesumasina ostust ja ka üürivõlg. Nende üle on peetud läbirääkimisi ja makstud siis kui on suuremad laekumised. Laenukohustused on võetud aastal 2022 (Kreditex Autoliising ja Kreditex laen), aastal 2022 ka laen Evergreen ees. Laenukohustused Credit.ee ees ja Hoovi OÜ ees on tekkinud aastal 2023. Lisatud manusest nähtub, et tarnija EN Investeeringud OÜ ees on tasumata kohustused püsinud kogu 2023.a jooksul, käesolevaks ajaks tasumata kohustusi selle tarnija ees 4411,36 eurot. Ettevõtja on püüdnud sõlmida tasumata kohustuste osas kokkuleppeid laenuandjatega (nt Kreditex Autoliising), kuid näib, et kokkulepe on võimaldanud küll kohustuste tasumise perioodi pikendada, kuid lisandunud on suures summas kõrvalkulusid. Ettevõtja soovib selliseid suurte kõrvalkuludega kohustusi ümber kujundada, kuna ta vastutab kõigi kohustuste eest ka juhatuse liikme isikliku raha ja varaga. Ettevõtja esitab saneerimisplaani, mille kohaselt kestaks saneerimine 5 aastat. Rahavood on ettevõtjal hooajalised, tahetakse olla kindel, et suudetakse kohustused katta. Ettevõtja on prognoosinud, et praeguse makseraskustes kohustuste summa (umbes 23 000 eurot) juures oleks igakuine tasumiskohustus 5 aasta jooksul 391 eurot, mis on kindlasti võimetekohane ja tagaks ka arenguvõimaluse. Ettevõtja saneerimisplaan hõlmab järgmisi tegevusi: Suurendada perioodil kevad-sügis kohviku toimimist, suurendada müüki, pakkuda erinevaid üritusi, talvine aeg oleks suurem rõhk küünalde müügiga. Ettevõtjal on hetkel suured edasimüüjad GARDEST, Tõrva Tarbijate Ühistu, Elva tarbijate ühistu. Mitmed poed üle Eesti. Soovitakse suurendada suurkettide edasimüüjate osakaalu. Tänu sellele on ettevõtjal võimalus talvel väga häid numbreid saavutada. Kohvikuga soovitakse edasi minna plaaniga, et teha juurde Loomestuudio Jane. Praegu olemasolev on Loomekohvik Jane. Plaan muuta kohviku kõrval olev ruum töötubadeks, grupi üritusteks. Ettevõtja hinnangul on selle järele nõudlus. Ettevõtja kavandab laiendada toitlustust, mis suurendab tulemusi ja ettevõtja prognoosib käesoleval aastal paremaid tulemusi kui eelmisel. Ettevõtja mureks on laenukohustus AB Kreditex AS ees, mille suurus on praeguseks 9942,09 eurot, millest 7406,62 eurot põhivõlg ja ülejäänu on intressid, viivised, kahjuhüvitis, meeldetuletuskirjad ja leppetrahv. Võlausaldaja on laenulepingu üles öelnud koos hoiatusega realiseerida kohustuste täitmise tagamiseks seatud hüpoteek Ojakalda kinnistule ja sõlmitud käendusleping, mille alusel vastutab ettevõtte juhatuse liige Jxxx Mxxxxxx solidaarselt koos laenusaajaga. Kohtule on esitatud rahavoogude aruanne (dtl 111-113), mille põhjal hindab ettevõtja, et esimesel aastal on ettevõttel läinud hästi arvestades, et see oli esimene, sisseelamise aasta. Perioodil 1.06.2023-30.09.2023 oli kaupade müügist saadud tulu kohvikus 12 241 eurot,

saabuval hooajal loodab ettevõtja teenida tulu vähemalt 20% ulatuses rohkem. Käesoleval aastal on ka väljaminekud väiksemad sisseseade jm kulude võrra. Ettevõtja loodab parematele müügitulemustele ka seetõttu, et tema kogemus on parem ja ettevõtte tuntus suurem. Ettevõttel ei ole muid püsivaid töötajaid kui juhatuse liige JxxxxMxxxxxx ise. Ettevõtja soovib kõik oma võlad tasuda, aga vajab maksegraafikut ja võimalust neid tasuda ilma, et võlakoorem kasvaks edasi. Ettevõtjal on seisuga 31.12.2023 kajastatud bilansis vara väärtuses 12 814 eurot, millest käibevara moodustab 5781 eurot ja põhivara 7033 eurot. Bilansis on avaldaja kohustusi väärtuses 32 721 eurot ja omakapital -19 907 eurot. Ettevõtja kasumiaruande kohaselt on esimese tegevusaasta tulem kahjum -15 831 eurot. Avaldaja on sõlminud laenulepingu AB Kreditex AS-ga, kellelt sai mais 2022 laenu 10 000 eurot ettevõtlusega alustamiseks. Selle laenulepingu täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek kinnistule Ojakalda ja sõlmitud käendusleping Jxxx Mxxxxxxxx. 21.05.2024 ütles laenuandja lepingu üles, nõudes lepingust tulenevate kohustuste tasumist kokku summas 9942,09 eurot, millest põhinõue on 7406,62 eurot, muud on lisandunud kõrvalnõuded. Tasumise tähtajaks on määratud 04.06.2024. Kohustuste täitmata jäämisel on laenuandjal õigus nõuda hüpoteegiga tagatud kohustuste sundtäitmist tagatise arvelt ilma kohtu poole pöördumata. Ettevõtja on ka ise juba soovinud kinnistu müüa, et selle arvel tasuda võlad, kuid seni ei ole see õnnestunud. Ettevõtja soovib vältida vara sundmüüki ja sattumist võlgnike nimekirja nii ettevõttega kui eraisikuna. Avaldaja palub võlgniku perspektiivi vältimiseks algatada saneerimismenetluse. Avaldajal oleks saneerimismenetluses kohustuste tasumise ajatamise ja kõrvalkohustuste vähendamise teel võimalus ajutistest makseraskustest välja tulla ja rahuldada võlausaldajate nõuded. Avalduses on esitatud ja lisatud SanS § 7 lg.2 andmed ja peamised lg.3 andmed ja ettevõtja on põhistanud tema saneerimismenetluse algatamise eeldused SanS § 8 lg.1,2,3 järgi. Kohus määrusega 04.06.2024 algatas saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks Andrias Palmitsa. Kohus määras,, et saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks hiljemalt 31.juulil 2024. Saneerimisnõustaja taotlusel pikendas kohus saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega kuni 12.08.2024.a. Saneerimiskava esitati kohtule kinnitamiseks 09.08.2024.a. (dtl 138-150). Saneerimiskava kinnitamise taotluses märgitakse, et saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud (dtl 132-136). Saneerimiskavale on lisatud hääletusprotokoll (dtl 152-155). Sellest nähtub, et saneerimisteated on saadetud kõigile võlausaldajatele (lisatud sellekohane e-kirjavahetus (dtl 156- 159, 161-199), kõik võlausaldajad on saneerimisnõustajat informeerinud oma nõude suurusest. Võlausaldajatele on saadetud saneerimiskava projekt 18.07.2024.a ja kõik võlausaldajad on avaldanud selle kohta oma seisukoha, s.h. teatanud, kas nad hääletavad saneerimiskava poolt või vastu (dtl 201-206). Võlausaldajad on jaotatud eraldi rühmadesse, kuna ühe võlausaldaja üks nõue on tagatud pandiga. SanS § 21 lg.2 p.1 järgi on ühes rühmas ( I rühm) võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga ja teises rühmas võlausaldajad (II rühm), kelle nõuded on pandiga tagamata (SanS § 21 lg.2 p.2). Esimeses rühmas hääletas kava vastuvõtmise poolt ainus selles olev võlausaldaja AB Kreditex AS (nõude suurus 10 528,69 eurot), jaotis 100%, hääli 10 529. Teises rühmas hääletas kava vastuvõtmise poolt neljast võlausaldajast kolm ( AB Kreditex AS, HOOVI Rental OÜ ja Credit.ee OÜ), kelle nõude suurus kokku 12 117,56 eurot, hääli 12 119. Seega on saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletanud kõik I rühmas olevad võlausaldajad ja II rühmas võlausaldajad, kelle nõuded kokku on 12 117,56 eurot ehk enam kui kaks korda

suuremad kui kava vastu hääletanud Evergreen Capital OÜ nõue ( 5745,35 eurot, 5746 häält). Saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja ei ole palunud protokollida eriarvamuse sisu (SanS § 25 lg.1 p.8). Hääletamine on toimunud kirjalikult SanS § 24 lg.1 korras ja protokollile on lisatud hääletanute kirjalikud seisukohad. Sellega on saneerimiskava vastu võetud. Kohtule on esitatud saneerimiskava ja saneerimisnõustaja arvamus saneerimiskava kohta. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et kavas sisalduvad analüüsid näitavad, et kavandatavad saneerimismeetmed on rakendatavad, saneerimisel on positiivne efekt ettevõtja majandustulemustele ning ettevõtja jätkusuutlik tegevus on saneerimiskava vastuvõtmise ja saneerimismenetluse läbiviimise korral tagatud.

Saneerimiskava SanS § 21 lg 1 p-s 12 sätestatu täitmiseks märgitakse saneerimiskavas, et SALANDU OÜ on 28.10.2021.a asutatud ettevõte, mis valmistab ja müüb lõhnaküünlaid, toaparfüüme ja suvisel hooajal peab xxxxx linnas asuvat kokteilibaari Loomekohvik Jane. Läbitud majandusaastad on ettevõtjal lõppenud kahjumiga, kuid samas on ettevõtja müügitulu pidevalt suurenenud. Aastal 2023 oli müügitulu 25 180 eurot, kahjum 15 831 eurot. Ettevõtja enda hinnangul mõjutab tema majandustegevust kõige enam kohustuste juurde kuuluv kõrge intress. Saneerimisnõustaja hindab, et rakendatud intress on omane lühiajalistele kiirlaenudele. SanS § 21 lg 1 p 1, p 11 täitmiseks on saneerimiskavas kirjas, et saneerimiskava koostamise seisuga on ettevõtjal tasumata kohustusi kokku 28 391,60 eurot, mis jagunevad viie võlausaldaja vahel järgmiselt: AB Kreditex AS ees kohustus 10 528,69 eurot (tagatud pandiga), kohustus HOOVI Rental OÜ ees 4501,00 eurot, kohustus Credit.ee OÜ ees 2360,05 eurot, kohustus Evergreen Capital OÜ ees summas 5745,35 eurot ja kohustus AB Kreditex AS ees 5255,51 eurot. Saneerimiskavas kajastatud nõuete üle ei ole saneerimisnõustajale teadaolevalt vaidlusi, sh ei ole neile vastuväiteid esitanud ettevõtja oma juhatuse liikme kaudu. Sellele tuginedes leiab saneerimisnõustaja, et saneerimiskavaga hõlmatud nõuded on vajalikul määral tõendatud ja õiguspärased. Märkimisväärne vara ettevõtjal puudub. Ettevõtja omandis on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 20686950 all kinnistusraamatusse kantud hoonestusõigus, mis koormab Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2156740 all kinnistusraamatusse kantud xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx külas asuvat xxxxxxxx kinnistut. Hoonestusõigus annab õiguse kasutada kinnistul asuvat hoonet, mis on remonti vajav talumaja. Puudutatud isiku AB Kreditex AS nõue 10 528,69 eurot on tagatud hüpoteegiga sellele kinnisasjale, hüpoteegisumma on 20 000 eurot. Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnisasja müügihind tõenäoliselt väiksem kui praegune müügihind 29 000 eurot. Ettevõtja hinnangul saaks pankrotimenetluse korral rahuldada võlgniku vara müügi arvel vaid osa võlausaldajate nõuetest. Kui hüpoteegiga koormatud hoonestusõigus pankrotimenetluse käigus müüakse, laekuks sellest raha vaid võlausaldaja AB Kreditex AS nõude osaliseks katmiseks, teised võlausaldajad jäävad rahata. Arvestada tuleb ka pankrotimenetluse kuludega. Ettevõtja 31.12.2023 bilansi kohaselt on ettevõtjal materiaalset põhivara summas 7033 eurot ja muud käibevara summas 5781 eurot. Saneerimiskavaga hõlmatud nõuete suurus on aga vähemalt 28 391,60 eurot, st saneerimismenetluse lõpetamisel nõuded suurenevad lisanduva intressi võrra. Saneerimisnõustaja hinnangul saaksid pankrotimenetluses pandiga tagamata võlausaldajate nõuded rahuldatud väga väikeses ulatuses (arvestades ka pankrotimenetluse

kuludega). Kavas märgitakse, et pankrotimenetluse algatamine põhjustaks tõenäoliselt ettevõtja majandustegevuse lõppemise, kuna pankrotimenetluse algatamisega kaasneks suure tõenäosusega ettevõtja kliendibaasi kiire langus. Kui saneerimismeetmeid rakendada ei õnnestu, on ettevõtja maksejõuetus möödapääsmatu, kuna ettevõtja juhatus on kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pankrotimenetluses on pankrotihaldur kohustatud võlgniku vara realiseerima. Pankrotimenetluse raames ettevõtjale kuuluvate väikevahendite sundmüügi tingimustes on vara müügiväärtus tunduvalt väiksem kui saneerimismenetluses, mil ettevõte on toimiv äriüksus. Saneerimiskava vastuvõtmata jätmine põhjustab suure tõenäosusega äriühingu majandustegevuse seiskumise ning vara väärtuse olulise vähenemise. Koostatud saneerimiskavaga võlausaldajate nõudeid ei vähendata ja kava täitmisel kavasse hõlmatud võlausaldajate nõuded täidetakse. Seega ei kahjusta saneerimiskava vastuvõtmine võlausaldajate huvisid ülemäära. SanS § 21 lg 1 p 2, p 4 sätestatu täitmiseks märgitakse saneerimiskavas, et ettevõtjal on tugevusteks turul tutvustatud kaubamärk, väljakujunenud edasimüüjate võrk, suvisel perioodil toimiv kõrvaltegevus, mis annab olulise osa ettevõtja sissetulekuks. Ettevõtja nõrkus on seniste laenude juurde kuuluv keskmisest kõrgem intress. Ettevõtjal on võimalik kasvatada turuosa, suurendada müügitulu, laiendada suvisel perioodil kõrvaltegevust (senine Loomekohvik Jane). Saneerimiskava täitmiseks lähtutakse eeldusest, et ettevõtja suudab oma majandustegevust jätkata senise müügitulu 25 000 eurot juures. Lisandub eeldus, et ettevõtja soovib oma tegevust laiendada, kuna edasimüüjateks on suured kauplused või kauplusteketid, kellel on kasutamata müügipotentsiaali. Saneerimiskava järgi nõuete rahuldamine tagab ettevõtjale saneerimisseadusega tagatud kohtuliku kaitse. Ettevõtja ise võtab kava täitmiseks meetmed oma majandustegevuse kasumlikkuse kasvatamiseks ja kulude vähendamiseks. Ettevõtjal on müügitulu, kuid ümberkujundamist vajavad tema olemasolevad kohustused, millega kaasneb kõrge intressi maksmise kohustus. Lühiajalised kohustused on vajalik ümber kujundada pikaajalisteks. Vajalik on müügitulu suurenedmine ja rahavoogude optimeerimine. Saneerimiskavas on nõuete ümberkujundamine. Nõuete ümberkujundamiseks viisiks SanS § 22 lg.1 loetletute hulgast on valitud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine. SanS § 21 lg 1 p 3, 31 sätestatu täitmiseks märgitakse saneerimiskavas, et saneerimisperioodi pikkus on 45 kuud. Saneerimiskavasse ei ole hõlmatud nõudeid, mida saneerimismenetluses ei saa ümber kujundada, mille osas on võimalik rakendada muid abinõusid kui SanS nimetatud saneerimisabinõud – sellisteks nõueteks on töötajate töötasu nõuded (mida ei ole SanS kohaselt võimalik saneerimismenetluses ümber kujundada) ja maksunõuded (mille ettevõtja saab ajatada, s.t soovi korral kasutada muid abinõusid). Saneerimiskavasse on hõlmatud kõik muud nõuded, mida täidetakse osamaksetenaosamakseid tehakse kord kvartalis, tasudes iga kvartali lõpus (s.o 31.03, 30.06, 30.09 ja 31.12) kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kokku 2000,00 EUR (kaks tuhat eurot), mis jaguneb kõikide võlausaldajate vahel võrdeliselt vastavalt allpool toodud jaotisele. Saneerimiskava kehtivuse ajal võlausaldajatele intressi ei maksta. SanS § 21 lg 1 p 3 1, 32 sätestatu täitmiseks märgitakse saneerimiskavas, et kavasse on hõlmatud järgmised nõuded: AB Kreditex AS ees kohustus 10 528,69 eurot (tagatud pandiga), jaotis 37,0838%; kohustus HOOVI Rental OÜ ees 4501,00 eurot, jaotis 15,8568%; kohustus Credit.ee OÜ ees 2360,05 eurot, jaotis 8,3125%; kohustus Evergreen Capital OÜ ees summas 5745,35 eurot, jaotis 20,2361%; kohustus AB Kreditex AS ees 5255,51 eurot, jaotis 18,5108%. Kokku 28 391,60 eurot, jaotised – 100,00%.

Võlausaldajad on hääletamisel jagatud kahte rühma, kellest AB KreditexAS nõue summas 10 528,69 eurot on tagatud pandiga (hüpoteek hoonestusõigusele). SanS § 21 lg 1 p 5 sätestatu täitmiseks märgitakse, et ettevõtjal on üks töötaja. Eesmärgiks on selle abil keskenduda oma põhitegevusele, töökoht ja sissetulek säilitada ja tagada kõigi võlausaldajate ees kohustuste nõuetekohane täitmine, s.h riigimaksude maksmine. Saneerimiskavas leiavad ettevõtja ja saneerimisnõustaja, et on põhjendatud saneerimismenetluse läbiviimise kaudu pakkuda alternatiivi pankrotimenetlusele, kuna see võimaldab ettevõtja jätkusuutliku tegevuse kaudu tuua enam kasu võlausaldajatele, töötajatele ja ka riigile. Kohtule esitatud saneerimiskavale on esitatud muud täiendavad andmed ja lisad, s.h. hääletusprotokoll, mis võimaldavad kohtul hinnata SanS § 21 lg.1 p.1-6, § 28 lg 1 nõuete täidetust.

KOHTU SEISUKOHT

Saneerimisavalduse esitanud äriühingul SALANDU OÜ-l on 4 võlausaldajat, kellest ühe, s.o AB Kreditex AS üks nõue kahest on tagatud pandiga. Seetõttu on kavas loetud võlausaldajate arvuks 5. Saneerimisteated on välja saadetud kõigile 5 võlausaldajale. Saneerimiskavaga on hõlmatud viie võlausaldaja nõuded. Ettevõtja on esitanud seletused ja andmed (dtl 2-77, 103-113), et saneerimiskavaga hõlmatud kohustuste näol on tegemist tema 31.12.2023. a bilansis kajastatud ja igapäevases majandustegevuses tekkinud kohustustega. Ettevõtja on kinnitanud, et suudab saneerimismenetluses need kohustused tasuda. Ettevõtjal on kohustuste täitmise täiendava tagatisena kinnisvara, mille müümisega ettevõtja tegeleb. Kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete kogusumma on 28 391,60 eurot. See täidetakse kava kohaselt 45 kuu jooksul ehk kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse 45 kuu võrra. Tasumine toimub iga kvartali lõpus, s.t. neli makset aastas, millega saab tasutud 8000 eurot aastas. Tasutav summa jaguneb võlausaldajate vahel vastavalt nõuete suurusele proportsionaalselt ehk kavas määratud jaotiste alusel. Saneerimiskava üle hääletamisest võttis osa 5 võlausaldajat, kelle häälte arv moodustas 28 394 häält. Kohus märgib siinkohal, et hääletusprotokollis on p.2.3. eksitud häälte arvu ümardamisel, nõude suurus 12 117,56 eurot on ümardatud häälte arvuks 12 119 häält. Tegelikult peaks olema ümardamistulemus 12 118 häält. See aga ei muuda hääletuse tulemust. Saneerimiskava poolt hääletas esimeses rühmas üks võlausaldaja, kelle häälte arv on 10 529 häält ja teises rühmas kolm võlausaldajat, kelle häälte arv kokku on 12 118 häält. Selline tulemus tähendab, et esimeses rühmas hääletasid kõik võlausaldajad saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Teises rühmas hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt kolm võlausaldajat, kelle hääled (12 118 häält) moodustavad 67,8% selles rühmas esindatud häältest (esindatud hääli 17864). Sellega on SanS § 24 lg 4 järgi saneerimiskava vastu võetud. Kohus hindab, et kõiki ühte rühma kuuluvaid võlausaldajaid on koheldud samasugustel alustel, nende suhtes on ühetaoliselt kohaldatud nõuete ümberkujundamist. Võlausaldajad on saneerimiskavas rühmitatud pandipidajast võlausaldajaks ja mittepandipidajast võlausaldajaks. Mõlema rühma võlausaldajad saavad kõik oma esitatud nõuded rahuldatud 45 kuu jooksul, makseid teostatakse igal aastal kord kvartalis, esimene makse 30. september 2024. Kohus kontrollis esitatud dokumentide põhjal saneerimismenetluse läbiviimise seaduslikkust ja võlausaldajate õigustega arvestamist, hinnates selleks SanS § 21 lg 1 p-de 1-6 nõuete

täidetust. Nõuete kindlaksmääramise üle vaidlusi algatatud ei ole. Muu hulgas kontrollis kohus, et saneerimiskava projekt on saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele tutvumiseks edastatud, nad on saanud kätte ka üleskutse osaleda koosolekul või esitada oma seisukoht. Kontrollimiseks vajalikud andmed on kohtule esitatud ja võimaldavad kinnitada, et SanS § 24 lg-d 1, 2,4 ja § 25 nõuded on täidetud. Kõige selle tulemusena annab kohus hinnangu, et saneerimismenetlus on läbi viidud ja dokumenteeritud seaduses ettenähtud nõuete kohaselt. Kohus, hinnates SanS § 28 lg 5 alusel saneerimiskava kinnitamise põhjendatust, leiab, et saneerimiskava kinnitamata jätmist õigustavaid asjaolusid ei ole. Tegemist on hääletamise alusel võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskavaga. Saneerimismenetlus on ette nähtud eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja SanS § 2 järgi Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. SALANDU OÜ näol on tegemist väikeettevõtjaga, kes on oma tegevuspiirkonnas leidnud oma tegevusvälja, tema tegevust on kogukond tunnustanud, ettevõte on oma tegevusaja kestel laienenud ja edasise laienemise osas väljavaated reaalsed. Seda on ettevõtja põhjendanud saneerimisavalduses ja kohtule antud suulises seletuses. Saneerimismenetluses osalevatel eraõiguslikel juriidilistel isikutel - nii ettevõtjal kui ka võlausaldajatel – on õigus sõlmida mistahes kokkuleppeid ja anda nõusolekuid nendevaheliste võlaõigussuhete reguleerimiseks. Käesolevas asjas on ettevõtja

SALANDU

OÜ võlausaldajad seaduses sätestatud määras (SanS § 24 lg.4 määr) ja korras teatanud oma nõustumisest anda ettevõtjale võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita just saneerimiskavas kirjeldatud viisil. Selliseid kokkuleppeid on võlgnikul oma võlausaldajatega õigus sõlmida ka saneerimismenetluse väliselt. Saneerimismenetlus tagab aga kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise olukorras, kui ettevõtjal puudub suutlikkus kõiki kohustusi üheaegselt täita. SanS § 20 lg.2 p.1 järgi tuleb saneerimiskava koostamise jooksul selgitada välja ettevõtte saneerimise võimalused ja finantseerimise allikas. Käesoleval juhul ei ole ettevõtte saneerimiseks kavandatud täiendavaid finantseerimisallikaid- ettevõtjal on endal olemas positiivsed rahavood senisest tegevusest, kuid need on ebapiisavad olemasolevate kohustuste tasumiseks lühikese aja jooksul. Seetõttu vajavad olemasolevad kohustused ümberkujundamist lühiajalistest pikaajalisteks. Neid abinõusid saneerimiskava näitabki. Ettevõtjal on väljavaade oma tegevust laiendada. Kohus on seisukohal, et ettevõtja kasutatud võimalus pöörduda saneerimismenetluse poole, et saada seaduses ettenähtud võimalus oma kohustuste täitmiseks pikendatud tähtaja jooksul, on olnud põhjendatud. Saneerimisnõustaja taotleb saneerimiskava kinnitamist ja oma arvamuses kava kohta märgib, et ettevõtja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik ning selle eelduseks on, esiteks see, et ettevõtja suudaks oma tegevusmahtu senises tempos kasvatada ning teiseks see, et ettevõtja suudaks oma muid saneerimiskavaga hõlmamata jooksvaid kohustusi täita. Saneerimisnõustaja on teinud SanS § 26 lg.2 kohaselt võlausaldajate huvide testi ja on tuvastanud, et ükski võlausaldaja, s.h. eriarvamusel olev võlausaldaja, ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel. Saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääletanud võlausaldaja ei ole pandipidaja, mistõttu ta ei satu saneerimisnõustaja hinnangul saneerimiskava kinnitamisel kehvemasse positsiooni. Kuna AB Kreditex AS on võlgniku omandis oleva kinnisasja osas alustanud hüpoteegipidajana ka täitemenetlust, võib saneerimiskava kinnitamata jätmisel saabuda olukord, kus

hüpoteegipidaja realiseerib kinnisasja ja sellest hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks.

saadavat

raha

kasutatakse ainult

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, märgib art 4, et maksejõuetusõiguses on ennetavad lahendused kasvav suundumus. Direktiivi 2019/1023 art 24 järgi Saneerimisraamistikku peaks saama kasutada enne, kui võlgnik muutub liikmesriigi õiguse kohaselt maksejõuetuks. Läbiviidavas saneerimismenetluses kohtule esitatud saneerimiskava kohaselt nõudeid täites saavad võlausaldajad oma nõuded rahuldatud ja ettevõtjal on potentsiaal, et tema tegevus laieneb ja majanduslik olukord kindlustub. Ettevõtjal on majanduslikud raskused, mille ületamiseks sobivad Saneerimisseaduses ettenähtud abinõud. Kõige selle alusel asub kohus seisukohale, et võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks on olemas kõik alused, saneerimiskava kinnitamata jätmise põhjendamiseks ei ole ühtki argumenti ja saneerimiskava tuleb SanS § 24 lg.4, § 28 lg.2 alusel kinnitada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine SanS § 41 lg.1 , TsMS § 172 lg.1, lg.2 alusel jäävad saneerimismenetluse kulud avaldaja kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks riigilõiv, mille avaldaja on tasunud menetluse algatamise avalduse esitamisel (420 eurot) ja avaldaja (ettevõtja) poolt makstud saneerimisnõustaja tasu ettemaks 2000 eurot. Saneerimisnõustaja esitas tööde ja ajakulu aruande 09.08.2024. Saneerimisnõustaja töö ja ajakulu aruande järgi on saneerimisnõustaja ajakulu SALANDU OÜ saneerimismenetluses kokku 18 tundi, mis jaguneb saneerimisavaldusega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks, saneerimisteadete koostamiseks ja edastamiseks võlausaldajatele, suhtlus võlausaldajatega, taotluse koostamine saneerimiskava vastuvõtmiseks ja saneerimiskava projekti koostamine, kooskõlastamine ettevõtja juhatuse liikmega, edastamine võlausaldajatele, hääletusprotokolli koostamine, taotluse koostamine saneerimiskava kinnitamiseks jm tegevused. Saneerimisnõustaja taotleb tasu määramist tunnitasu 160 eurot alusel, millele lisandub käibemaks, lähtudes PankrS § 23 lg.3 määrast. Arvestuslikult kujuneks selliseks tasuks 2880 eurot, koos käibemaksuga 3513,60 eurot. Saneerimisnõustaja palub oma senise töö eest määrata tasu 2000 eurot koos käibemaksuga, arvestades, et ettevõtja poolt on tehtud deposiidimakse sellises summas. Saneerimisnõustaja viitab seejuures justiitsministri 09.01.2009.a määrusele nr 1“Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad”. Saneerimisnõustaja palub tasu välja maksta ettevõtja poolt kohtu deposiidikontole makstud summa arvel saneerimisnõustaja büroo Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ kontole. Kohus nõustub esitatud tasutaotlusega ja ettepanekuga määrata tasu 2000 eurot (koos käibemaksuga), s.t. summa ulatuses, mis on ettevõtja poolt kohtu deposiidikontole tasutud. Kohtule ei ole teada, et saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel oleks kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta. Seetõttu on põhjendatud võtta aluseks PankrS § 23 lg.3 määrad, millest on lähtunud saneerimisnõustaja, s.h. võrrelnud selle alusel arvutatavat tasusummat justiitsministri viidatud määruse § 5 lg.1, lg.2 alusel arvutatava tasuga. Taotletud tasu jääb allapoole määruse § 5 lg.2 alusel arvutatud tasusummat, kuid kohus käsitab seda kui tasutaotlust, mille ulatuses on ettevõtja ja saneerimisnõustaja saavutanud kokkuleppe. Taotletud summas tasu (2000 eurot koos käibemaksuga) vastab töö mahule ja

keerukusele selles menetluses. Kohus määrab saneerimisnõustajale tasu 2000 eurot, millest 1560 eurot tasu ja 440 eurot käibemaks. Tasu 2000 eurot tuleb maksta ettevõtja poolt kohtu deposiiti tasutu arvelt ja SanS § 41 lg.1 alusel jätta ettevõtja SALANDU OÜ kanda. Saneerimisnõustaja kulutuste hüvitamist taotletud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.