Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. august 2024
Tsiviilasja number
2-23-103020
Tsiviilasi
Jalaravi kabinet OÜ hagi Viktoria Tšubenko vastu 4600 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. jaanuari 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktoria Tšubenko apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5083 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Jalaravi kabinet OÜ (registrikood 14884712), esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Kostja (apellant) Viktoria Tšubenko (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
teenust. Kolmandatel isikutel on seda teavet kasutades võimalik kutsuda hageja kliente üles enda teenuseid kasutama, mille tõttu võib hagejal jääda tulu saamata. Kostja kasutas ärisaladuseks olevaid hageja klientide andmeid, et kutsuda hageja kliente üles endaga seotud äriühingu teenuseid tarbima ning avaldas need Podokabinet OÜ-le. Lepingu kohaselt kohustub kostja 10 päeva möödumisel vastavasisulise nõude saamisest tasuma hagejale ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral leppetrahvi 4600 eurot (lepingu p 19). Leppetrahvi kokkulepe ei ole tüüptingimus ega tühine. Leppetrahv on proportsionaalne, arvestades poolte huve, hageja saadavat tulu, kostjale lepingu alusel makstud tasusid ning hageja võimalikku kahju. Hageja avastas kostja poolse rikkumise
Pooled ei rääkinud ärisaladuse hoidmise kohustuse sisu läbi. Lepingu tingimused on tüüptingimused. Hageja töötas need eelnevalt välja ja kasutas neid töötajate suhtes. Hageja töötajad ei saanud tingimuste sisu mõjutada. Leppetrahvi kokkulepe on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tühine. Leppetrahvi suurus ületab oluliselt kostja kuupalka. Kostja ei rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. See, et kostja edastas kliendile ettepaneku pöörduda edasiselt Podokabinet OÜ poole, ei ole ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Kostja ei edastanud teavet, mis on lepingu punkt 15 järgi hageja ärisaladus. Hageja ei tõendanud, et kostja võttis hageja klientide andmed hageja andmebaasist ja avaldas need Podokabinet OÜ-le. Teenuse osutamise aegu broneeris hageja juures administraator. Kui administraatorit ei olnud, broneeris teenuse osutamise aegu kostja. Olukorras, kus kostja sai klientide andmed klientide käest, ei saa olla tegemist hageja ärisaladusega. Kostjal ei olnud vaja otsida klientide kontaktandmeid hageja programmist, sest kõik kliendid, kes on saanud teenust kostja kaudu, jätsid oma kontaktandmed kostjale. Leppetrahvi nõudmise eelduseks on ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine ehk ärisaladuseks olevate andmete avaldamine kolmandatele isikutele. Leping ei näe ette vastutust ärisaladuseks olevate andmete kasutamise eest. Kostja poolt hageja väidetavaks ärisaladuseks olevate andmete kasutamine uute klientide leidmiseks võiks olla konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine, kuid hageja ei nõua leppetrahvi konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise eest. Kostja ei võta omaks hageja väiteid ärisaladuse avaldamisest Podokabinet OÜ-le. Kostja teadmist hageja kliendiandmetest ei saa võrdsustada andmete avaldamisega. Kui kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, palus kostja vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni (VÕS § 162 lg 1).
Lepingus ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest ette nähtud leppetrahvi suurus on mõistlik. Konkurentsipiirangu rikkumine võib tuua kaasa olulise majanduslikku kahju. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja ei tõendanud, et kostja avaldas hageja ärisaladuse Podokabinet OÜ-le. Kostja teadmisega hageja klientide nimedest ja kontaktidest ei saa sisustada andmete avaldamist. Kostja ei avaldanud hageja ärisaladust hageja klientidele. Kohtule esitatud sõnumites edastati andmed üksnes kostja kohta. Töökoha muutusest teatamine ei ole ärisaladuse avaldamine. Tõendamata on, et lepingu lõppemise järgselt lahkus hageja juurest 60 klienti. Hageja väide, et kostja kasutas ärisaladuseks olevaid andmeid uute klientide leidmiseks, on asjakohatu. Hageja nõuab leppetrahvi ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise ehk ärisaladuseks olevate andmete avaldamise eest. Leping ei näe ette vastutust ärisaladuseks olevate andmete kasutamise eest. Ärisaladuseks olevate andmete kasutamine uute klientide leidmiseks võib olla konkurentsipiirangu rikkumine, kuid selle eest leppetrahvi ei nõuta. Kui leppetrahv on põhjendatud, tuleb seda mõistliku suuruseni vähendada (VÕS § 162 lg 1).
maakohtu rikkumised seisnesid, ja käsitleb apellatsioonimenetluses esitatud väiteid. Ringkonnakohus ei vasta samas väidetele tõendite ebaõige hindamise kohta maakohtu poolt, kuna maakohtule on asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud üksnes õigusnormi tõlgendamist ja kohaldamist puudutavad ringkonnakohtu seisukohad (TsMS § 658 lg 2).
vahel eraldi läbiräägitud tingimusi. Lepingutingimus on tüüptingimus ennekõike juhul, kui lepingupool, kelle suhtes tingimust kasutati, ei saanud tingimuse sisu mõjutada. See, kas lepingutingimuse sisu mõjutamise võimalus puudus seetõttu, et tüüptingimuse kasutaja töötas selle eelnevalt välja ja kasutas teise poole suhtes, või seetõttu, et tingimust ei räägitud eelnevalt eraldi läbi, ei ole määrav. Lepingutingimuse eelneva läbirääkimisena ei saa käsitleda tingimuse kasutaja poolt teisele lepingupoolele üksnes tingimuse sisu selgitamist. Läbirääkimine eeldab vastastikust suhtlust. Läbirääkimised eeldavad ennekõike tingimuse kasutaja valmisolekut teise lepingupoole muudatusettepanekutega sisuliselt arvestada ning teise lepingupoole võimalust tingimuste sisu tegelikult mõjutada. Maakohus ei võtnud otsuses selget seisukohta kostja väite kohta, et ärisaladuse hoidmise kohustus (lepingu p 15) ja leppetrahvikokkuleppe (lepingu p 19 neljas lõik) on tüüptingimused ega hinnanud sellega seotud tõendeid. Maakohus rikkus sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta selle kohta selge seisukoht, sh hinnata, kas poolte lepingueelset kirjavahetust saab pidada läbirääkimiste pidamiseks VÕS § 35 lg 1 mõttes ning kas kostjal oli võimalik nende lepingutingimuste sisu tegelikult mõjutada.
Hageja on toonud välja asjaolud, millest tulenevalt Podokabinet OÜ kasutas kostjat pidevalt oma majandustegevuses. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja ei eita, et ta teadis hageja klientide nimesid ja telefoninumbreid. Kostja kinnitab, et ta kirjutas tema kaudu teenust saanud hageja klientide andmed enda töövihikusse. Poolte väidetest nähtuvalt on TsÜS § 133 lg 1 kohaldamise esimene ja teine eeldus seega täidetud. Kostja teadmise hageja klientide nimedest ja telefoninumbritest saab TsÜS § 133 lg 1 alusel seega lugeda Podokabinet OÜ teadmiseks, kui kostja ülesanded Podokabinet OÜ-s hõlmasid klientide nimede ja telefoninumbrite Podokabinet OÜ-le vahendamist või kui kostjalt sai klientide nimede ja telefoninumbrite Podokabinet OÜ-le vahendamist mõistlikult oodata, arvestades kostja ülesandeid Podokabinet OÜ majandustegevuses. Kostja ja Podokabinet OÜ vahelise suhte täpsema sisu kohta ei ole senises menetluses aga väiteid ega tõendeid esitatud. Maakohus oleks pidanud olukorras, kus TsÜS § 133 lg 1 kohaldamise eeldused on poolte väidetest nähtuvalt osaliselt täidetud, juhtima poolte tähelepanu TsÜS § 133 lg 1 kohaldamise võimalikkusele ning andma pooltele tähtaja sellega setud asjaolude ja tõendite esitamiseks. Maakohus jättis sellega TsMS § 392 lg 1 punktis 3 sätestatud eelmenetluse ülesanded täitmata. Selle rikkumise kõrvaldamine eeldab pooltele uute seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendava tähtaja andmist ning nende hindamist. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada pooltele TsÜS § 133 lg 1 kohaldamise eeldusi ning anda neile tähtaeg esitada väiteid ja tõendid selle kohta, kas kostja teadmise hageja klientide nimedest ja telefoninumbritest saab TsÜS § 133 lg 1 alusel omistada Podokabinet OÜ-le.
jaotuse
asja
uuel
läbivaatamisel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.