(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Kohtujurist
Tanel Kivi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.08.2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-104304
Tsiviilasi
PlusPlus Capital Aktsiaselts hagi J. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3897,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital Aktsiaselts (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) Hageja esindaja: Tarvo post: [email protected]
Ilves,
e-
Kostja: J. T. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx)
ja viivise 62,58 eurot. Lisaks sellele palub hageja mõista välja viivise seadusjärgses määras alates 31.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 30.11.2023 teate avaldamisega 14.11.2023 Ametlikes Teadaannetes. Kostja kohtule vastust tähtaja jooksul ega peale seda ei ole esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et E AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis E AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Kohus võtab arvesse asjaolu, et hageja on esitanud kohtule 10.05.2024 pangakonto väljavõtte analüüsi, aga ka lähtuvalt sellest jääb selgusetuks kostja kohustuste suurus enne võlausaldaja poolt krediidi väljastamist. Analüüsist nähtuvalt on kostja saanud regulaarselt tööandjalt palka, aga ta on ka regulaarselt teinud makseid olulisel määral tööandajale tagasi, selgusetuks jääb põhjus miks kostja selliselt käitub. Lisaks sellele saab kostja nähtavalt mitmetelt eraisikutelt ülekandeid ning teeb makseid regulaarselt teistele füüsilistele isikutele. On tõenäoline, et tegemist on laenudega, mida isik on saanud teistelt füüsilistelt isikutelt. Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud (KAVS § 48 lg 5 p 5). Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised on sissetulekuallikad, mille krediidiandja arvestab regulaarse sissetuleku hulka ja mida tarbija võib enda sissetulekuks märkida (nt kas ainult töötasu või erinevatest sissetulekuallikatest saadud suurused kokku), samuti peaks nähtuma, kas regulaarse sissetuleku suurus tuleb esitada neto- või brutosissetulekuna. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8). Krediidi jätkusuutliku teenindamise seisukohast on oluline, et hinnataks muu hulgas asjaolu, kui tihti erinevad krediidiandjad tarbijale krediidi väljamakseid teostavad. Krediidiandja peab arvestama tarbija üldist finantsolukorda ja seda, kas näiteks oleks tarbija võlanõustamisse suunamine sobivam, kui täiendav laenamine. Tarbijale ei tohi krediiti
väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-1815885, p 15.2.3.). Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud kohtu hinnangul kostja maksevõime ning kostjal lasuvad kohustused tuvastamata.
arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 160 eurot välja mõista.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.