2-23-104304/25 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Mõista kostjalt J. T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud PlusPlus Capital AS esitas 30.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2736,27 euro saamiseks. Kohus tegi 01.02.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 11.05.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 31.05.2023 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 01.03.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx. Krediidikonto lepingu kohaselt andis võlausaldaja kostjale krediidilimiiti 2000 eurot kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 01.02.2022. 15.07.2022 loovutas võlausaldaja oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja esitas 10.05.2024 kohtule analüüsi kostja pangakonto väljavõttest. Peale 25.07.2024 kohtunõude esitamist, milles kohus leidis, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja 15.08.2024 alternatiivnõude kostja vastu. Alternatiivnõude kohaselt palub hageja mõista välja põhivõlgnevus 717,01 eurot

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et E AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis E AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Kohus võtab arvesse asjaolu, et hageja on esitanud kohtule 10.05.2024 pangakonto väljavõtte analüüsi, aga ka lähtuvalt sellest jääb selgusetuks kostja kohustuste suurus enne võlausaldaja poolt krediidi väljastamist. Analüüsist nähtuvalt on kostja saanud regulaarselt tööandjalt palka, aga ta on ka regulaarselt teinud makseid olulisel määral tööandajale tagasi, selgusetuks jääb põhjus miks kostja selliselt käitub. Lisaks sellele saab kostja nähtavalt mitmetelt eraisikutelt ülekandeid ning teeb makseid regulaarselt teistele füüsilistele isikutele. On tõenäoline, et tegemist on laenudega, mida isik on saanud teistelt füüsilistelt isikutelt. Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud (KAVS § 48 lg 5 p 5). Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised on sissetulekuallikad, mille krediidiandja arvestab regulaarse sissetuleku hulka ja mida tarbija võib enda sissetulekuks märkida (nt kas ainult töötasu või erinevatest sissetulekuallikatest saadud suurused kokku), samuti peaks nähtuma, kas regulaarse sissetuleku suurus tuleb esitada neto- või brutosissetulekuna. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8). Krediidi jätkusuutliku teenindamise seisukohast on oluline, et hinnataks muu hulgas asjaolu, kui tihti erinevad krediidiandjad tarbijale krediidi väljamakseid teostavad. Krediidiandja peab arvestama tarbija üldist finantsolukorda ja seda, kas näiteks oleks tarbija võlanõustamisse suunamine sobivam, kui täiendav laenamine. Tarbijale ei tohi krediiti