lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-125515/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-125515/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2678
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 13, 2, 4, 7KAVS § 50 lg 3, 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineVÕS § 113ViivisVÕS § 14 lg 2Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhulVÕS § 404 lg 2Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaVÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1993/13Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutesC-154/15C-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

15. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-125515

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K.A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3720,40 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

Asja läbivaatamine

nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev (e-post: xxx) Kostja K.A. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx) Lihtmenetluses (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel 20.11.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlg 3000 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata intressi, viivise ja sissenõudekulude nõudes.
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil ( lg 21).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 76Kohustuse täitmine
TsMS § 637

Hageja nõue ja kostja vastuväited

2-23-125515

1.Hageja esitas Harju Maakohtule 27.07.2023 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 3720,40 eurot, millest põhivõlgnevus on 3000 eurot, intress 249,53 eurot, viivis 425,87 eurot ja võla sissenõudmiskulud 45 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tuleneb nõue kostja ja Multitude Bank p.l.c (algne krediidiandja) vahel 20.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust, krediidilimiidiga 5000 eurot (mille klient võib igal ajal tagasi maksta ja mille klient saab pärast tagasimaksmist taas kasutusse võtta). Laenusumma, teenustasu ja intress tuli tagastada laenuandjale igakuiste tagasimaksetega, mille suurus on vähemalt 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb summa on suurem. Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 48,90%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 40,48% aastas, kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul, viivisemäär on võrdne intressimääraga. Hageja teostas laenulepingu kehtivuse perioodil kostjale väljamakseid kogusummas 3000 eurot järgmiselt: 20.11.2022 1600 eurot, 26.11.2022 1000 eurot ja 27.11.2022 400 eurot. Eeltoodud tingimuste ja krediidiandja intressiarvestuse kohaselt moodustus seega 20.12.2022. a osamakse 152,10 eurot, 20.01.2023. a osamakse 157,51 eurot ja 20.02.2023. a osamakse 162,67 eurot. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset, olles viivituses kõigi eeltoodud tagasimaksete tasumisega. Kostjat hoiatati 04.03.2023 iseteeninduse kaudu saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, 14 päeva jooksul võlgnetavaid summasid. Teate kohaselt loetakse laenuleping ülesöelduks alates 20.03.2023, kui antud tähtajaks ei ole võlgnevus tasutud. Teate kohaselt muutub lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks kogu laenujääk koos intresside ja tasudega, mis on 04.03.2023 seisuga 3293,42 eurot. Hageja teavitas kostjat e-posti aadressil xxx saadetud 04.04.2023 teates kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3000 eurot ja lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 40,48% aastas tasumata intress kokku summas 249,53 eurot (arvestuse algus 05.01.2023 ja arvestuse lõpp 20.03.2023). Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 3000 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 40,48% aastas, mis ajavahemiku 21.03.2023 kuni 26.07.2023 eest teeb 425,87 eurot. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg-le 2 kostjalt ka sissenõudekulude 45 euro väljamõistmist. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad 04.04.2023, 11.04.2023, 18.04.2023, 25.04.2023 ja 04.05.2023. Hagejal tekkisid seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja sissenõudekulu kujuneb järgmiselt: nõudekiri 04.04.2023 – 25eurot; meeldetuletus 11.04.2023 – 5 eurot; pretensioon 18.04.2023 – 5 eurot; hagihoiatus 25.04.2023 5 eurot ja meeldetuletus 04.05.2023 5 eurot. Hageja palus hagi 21.09.2023 täpsustuses alternatiivselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 3000 eurot. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Kohtu põhjendused 2(7)

2-23-125515

3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Hagi on kostjale kätte toimetatud, kostja ei ole kohtule vastanud. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg-s 5 on sätestatud, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
5.Hageja väidete kohaselt on kostja ning nõude hagejale loovutanud algse võlausaldaja Multitude Bank p.l.c vahel sõlmitud 20.11.2022 laenuleping. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtule on esitatud kostja laenutaotlus (hagi lisa 1), samuti laenulepingu eri- ja üldtingimused (lisa 2) ning Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (lisa 3). Hageja väite kohaselt on kostja võtnud kasutusse krediidi kogusummas 3000 eurot, hageja on seda tõendanud ka arvestusega väljamaksetest (lisa 10), vastavalt 20.11.2022 summas 1600 eurot, 26.11.2022 summas 1000 eurot ja 27.11.2022 summas 400 eurot. Kostja ei ole esitanud antud väidetele vastuväiteid. Kohus leiab, et on tõendatud, et kostja tegi tahteavalduse krediidi saamiseks, et leping oli nõutud vormis ning et krediit anti kostja kasutusse.
6.Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
7.Krediidi kulukuse määraks oli 20.11.2022 sõlmitud lepingus märgitud 48,90%. Lepingu sõlmimise hetkel oli krediidi kulukuse määra ülempiir (VÕS § 4062 lg 1, 3*16,30, 31.05.2022 seisuga) 48,90%, seega jäi nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr ülemmäära piiresse.
8.Hageja märgib, et hageja teavitas kostjat 04.04.2023 teatisega lepingust tulenevate nõuete omandamisest hagejale. Hageja on esitanud selle tõendamiseks e-kirja (dtl 62). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et võlgnikku on nõue loovutamisest teavitatud. Kohtu hinnangul ei ole seadusega vastuolus see, kui nõude loovutamisest on teavitanud võlgnikku algse võlausaldaja asemel uus võlausaldaja (VÕS § 170).
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja 3(7)

2-23-125515 kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg-s 3 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS ja VÕS sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg-s 4 on sätestatud, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.
11.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitanud hagis järgmist: vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest. VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad kostjat esitama õige teabe. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. 27.07.2023 menetlusdokumendis märkis hageja täiendavalt, et tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidiandja krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Taotletud krediidilimiit oli vaid 3000 eurot ning igakuise tagasimakse suurus oli ~ 150,00 eurot. Samuti viitas hageja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 3 p-le 3, § 50 lgle 4, VÕS § 4034 lg-le 3 ning Finantsinspektsiooni juhendile ning leidis, et seadus ei kohusta nõuda laenajalt krediidivõimelisuse hindamiseks pangakonto väljavõtet. Hageja väite kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul kostja võis käituda krediidiandja suhtes pahatahtlikult, kuivõrd kostja pärast raha saamist ei teinud ühtegi tagasimakset ei krediidisumma ega kõrvalnõuete katteks.
12.Hageja väite kohaselt kontrollis algne võlausaldaja kostja maksevõimet maksehäirete registrist. Creditinfo väljavõttest (dtl 76-77) nähtub 20.11.2022 kuupäeval tehtud eraisiku faktiraport, mille kohaselt ei ole K.A.l 20.11.2022 seisuga kehtivaid maksehäireid, Maksu- ja Tolliameti nõudeid, kehtivaid äri- ja ettevõtluskeelde jne. On vaid kaks lõppenud maksehäiret (viimati lõppes 17.02.2022). 4(7)

2-23-125515

Hagist ei nähtu, et krediidiandja oleks nõudnud kostjalt konto väljavõtet ning hageja kinnitusel seda ka ei küsitud. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millise muu teabe põhjal on algne võlausaldaja teinud otsuse kostja krediidivõimelisuse kohta. Tõenditest ei nähtu, mil viisil selgitas krediidiandja välja ja kontrollis teiste finantskohustuste olemasolu. Hageja ei ole neid asjaolusid ka selgitanud. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud ülalpeetavate olemasolu ning sellest tulenevat võimalikku ülalpidamiskohustust. Ka ei ole hageja selgitanud, kas ja kuidas krediidiandja selgitas välja kostja sissetulekuallika ning selle olemuse. Hageja enda esitatust nähtub, et krediidiandja oli teadlik, et kostjal oli varasemalt olnud maksehäireid. Hageja ei ole selgitanud, kuidas krediidiandja seda infot kostja kliendiprofiili hindamisel arvesse võttis. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid KAVS § 50 lg 3 paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäire(te) olemasolu kohta päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa lugeda vastutustundliku laenamise põhimõtet järgituks ainult ühe tõendi kogumise pinnalt. Asjaolu, et taotletud krediidilimiit oli „vaid 3000 eurot ning igakuise tagasimakse suurus oli 150,00 eurot“ ei vabastanud laenuandjat teabe kogumise kohustusest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3).

13.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja on küll väitnud, et kostja võis käituda krediidiandja suhtes pahatahtlikult, kuid hageja sellekohased väited on ebaselged, sisustamata ning tõendamata. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Seega rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

5(7)

2-23-125515 Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

14.Hageja märgib, et kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja kostjalt alternatiivselt VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt 3000 eurot (väljastatud krediit). Kohus leiab, et taoliselt esitatud nõuet ei saa käsitleda alternatiivse nõudena. TsMS kommenteeritud väljaanne (§ 370 kommentaar p 3.5.3.c) selgitab, et sellises olukorras ei ole tegemist alternatiivse nõudega (nõude ese on sama, summa on vaid väiksem): "Seevastu ei ole järjestatud nõuetega § 370 lg 2 mõttes tegemist olukorras, kus hageja palub mõista kostjalt välja kindlustushüvitise esmalt täies ulatuses, ning juhuks, kui kostjal on õigus osaliselt hüvitise väljamaksmisest keelduda, mõista hüvitis välja vastavalt määratud osale. Sellises olukorras on hageja esitanud sisuliselt ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuetena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab § 163 järgi kandma osa menetluskuludest. Seega ei saa kohus põhinõude 3000 euro osas hagi rahuldamist käsitleda mitte alternatiivse nõude rahuldamisena kogu ulatuses vaid nõude osalise rahuldamisena.
15.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, kuid palus vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt välja mõista kostjalt võlgnevus summas 3000 eurot. Hageja tõi välja, et kostja sai krediidiandjalt laenu 3000 eurot ning ühtegi tagasimakset ei ole kostja teinud, olles viivituses kolme osamakse tasumisega. Kostja ei ole tasunud võlgnevust ka täiendaval tähtajal. Võlausaldaja oli seega õigustatud lepingu üles ütlema. Hageja on seega õigustatud nõudma 3000 euro tagastamist ning kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o põhinõude 3000 euro ulatuses.
16.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (sh viivis, haldustasud, sissenõudekulud) jätab kohus rahuldamata. Viivise nõue ei saa kuuluda rahuldamisele ka põhjusel, et võlausaldaja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega sellest võlgnikku teavitanud, järelikult ei saa kostja olla ka uuesti määratud tagasimaksete tasumisega viivituses. Samal põhjusel ei saa olla põhjendatud ka sissenõudekulude nõue.
17.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8).

6(7)

2-23-125515 /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja