Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED













Hagiavalduse kohaselt täitis Tele2 Eesti AS lepingust tulenevaid kohustusi ja võimaldas kostjal kasutada teenuseid. Kostja ei tasunud Tele2 Eesti AS arveid vaatamata meeldetuletustele nõuetekohaselt. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 1. septembril 2020 ning loovutas 20. oktoobril 2020 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagi esitamise ajaks oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 2233 eurot 28 senti (sh võlgnevus teenuste eest 539 eurot 26 senti ning kauba eest 1694 eurot 2 senti), intressivõlgnevus 89 eurot 85 senti. Võlgnevusega seoses on hagejal tekkinud ka sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivisenõue 956 eurot 96 senti. Seda, et kostjale oli kuni 3. detsembrini 2019 määratud eestkostja ning kostja oli pankrotis, ei avalikustatud. Kui eestkoste lõppes, kiitis kostja tehingud heaks siis, kui ta tasus temale esitatud arveid. Kostja tasus arveid kuni 2020. aasta märtsini (viimasena aprillis 2020. a märtsikuu arve), s.o mitme kuu jooksul pärast teovõimeliseks saamist. Ka on kostja telefoni teel suhelnud hagejaga ja saavutanud kompromissi, mis näitab, et tegemist on õigus- ja teovõimelise isikuga. Kostjaga lepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet vastavalt lepingute sõlmimise ajal kehtinud regulatsioonile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Tele2 Eesti AS ei saanud vastavat infot kontrollida. Tehingu kehtivuse hindamisel ei ole tähendust ka sellel, et piiratud teovõimega kostja kinnitas tehingute tegemisel, et ta on teovõimeline. Piiratud teovõimega isik ei suuda eelduslikult ise oma tahteavalduste tähendust piisaval määral hinnata ja TsÜS § 11 eesmärgiks on teda kaitsta ja takistada tal tsiviilkohustuste võtmist. TsÜS § 11 lg 1 teise lause järgi juhul, kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult kostja heakskiitu enne eestkoste lõppemist sõlmitud tehingute kehtivuse suhtes järeldanud üksnes sellest, et kostja on sõlminud teovõimelisena ka uusi lepingu lisasid ning võlgnevuse tekkimisel avaldanud soovi olukord lahendada. Kostja on terve menetluse kestel tuginenud sellele, et tal oli esimeste tehingute tegemise ajal piiratud teovõime (nt vastus hagile dtl 240). Maakohus ei ole kostja seisukohta TsÜS § 11 lg 1 järgse heakskiidu suhtes menetluses välja selgitanud ega oma järeldust põhjendanud. Tühise tehingu tagajärjena näevad TsÜS § 84 lg 1 esimene ja teine lause ette seda, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Piiratud teovõimega isiku õiguste kaitse tühise tehingu alusel saadu temalt tagasinõudmisel on tagatud eelkõige rikastumise äralangemise vastuväitega. VÕS § 1033 lg 1 järgi ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Rikastumise äralangemine võib kõne alla tulla näiteks siis, kui saaja on saadu kolmandale isikule ära kinkinud, aga ka nt juhul, mil saadu on hävinenud. Saadu äratarvitamise korral on rikastumise äralangemine võimalik vaid juhul, kui sellega ei kaasne muude kulutuste tegemise vajaduse äralangemist või vähenemist ehk alusetut säästmist (vt RKTKo 17.04.2024, 2-22-115921, p-d 14-15).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selles menetlusdokumendis avaldatut pidada hagi õigeksvõtuks. Ringkonnakohus möönab, et kostja esindaja on 14. veebruari 2024. a dokumendis väljendanud, et: „Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal saab olla kasutatud teenuste eest võlgnevus 504 eurot 10 senti ja selle on kostja ka vastuses hagile omaks võtnud (dtl 461)“. Pärast seda saatis kostja aga ise maakohtule 15. veebruaril 2024 seisukoha (dtl 467), milles ta soovis lepingulise esindaja seisukohti täpsustada. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Sellest kostja seisukohast oli selgelt aru saada, et kostja vaidleb kogu hageja nõudele vastu. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul anda kostjale tähtaeg oma seisukohtade täpsustamiseks ning selgitada õigeksvõtuga seonduvaid õiguslikke tagajärgi. Kui kostja hageja nõuet õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu, tuleb maakohtul anda hinnang sellele, milline on menetluses oleva hageja nõude õiguslik alus arvestades kostja teovõimet nõude aluseks oleva tehingu tegemise ajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.