Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-23-150376

2-23-150376 tsiviilõigusliku üürilepingu osapoolena, on vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses ja vaidlus tuleb läbi vaadata hagimenetluse korras. Sellisel juhul on tegemist kohaliku omavalitsuse avaliku ülesande täitmisega eraõiguslikus vormis ning vaidlusega, mis tuleneb eraõigussuhtest (RKEKm 24.03.2015, 3-3-4-1-15, p 10–13). Hagiavaldusest nähtub, et poolte vahel ei ole üürilepingut sõlmitud. Sotsiaalkorter anti kostja kasutusse haldusakti alusel. Haldusakt sätestas kostjale kohustuse maksta talle osutatud sotsiaalteenuse (eluruumi tagamise teenus) eest tasu ning haldusakt sätestas kohustuse tasuda kõrvalkulude eest. Olukorras, kus poolte vahel puudub üürileping ja hageja esitab nõudeid haldusakti alusel, puudub vaidlusel eraõiguslik element. Vaidlus tuleneb avalik-õiguslikust suhtest ja sellise vaidluse lahendamiseks peab hageja pöörduma halduskohtu poole. Sõltuvalt vastaspoole esitatust võib tekkida vajadus kontrollida haldusakti õiguspärasust ja kehtivust, samuti ei saa välistada võimalust, et kohtumenetluses tekib vajadus haldusakti tühistamiseks. Seda on pädev tegema halduskohus, mitte maakohus.

2-23-150376 halduskohtusse, kuid seda ei ole kostja teinud. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Sotsiaalkorterit kasutades aktsepteeris kostja talle haldusaktist tekkivaid kohustusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-23-150376 vastavat eluruumi tagama. Türi Vallavolikogu 26.11.2020 määrusega nr 14 kinnitatud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra (kord) § 62 järgi pidi eluruumi tagamise teenuse vajadust hindama ametiasutus, kes selgitab välja võimalused taotleja ja tema pere vajadustele sobiva sotsiaalkorteri kasutusele andmiseks, ning enne sotsiaalkorteri kasutusele andmise otsustamist pidi taotleja olema sotsiaalkorteriga tutvunud ning nõus pakutud sotsiaalkorteri kasutusele võtma. Korra § 62 lg 3 järgi tuli korter anda kasutusse ametiasutuse ametliku haldusaktiga, sotsiaaleluruumi kasutusõiguse tekkimise korral ei kohaldatud VÕS § 272 lg 4 p 4 järgi võlaõigusseaduses elu- ja äriruumi üürilepingu sätted ning sotsiaaleluruumi kasutamiseks ei tulnud sõlmida eraldi kirjalikku üürilepingut, vaid üürnik pidi eluruumi tagamise teenuse kasutamisel lähtuma haldusakti kõrvaltingimustest. Korra § 64 lg-te 1 ja 2 järgi tuli eluruumi tagamise teenuse eest üldjuhul maksta tasu, mille kehtestab vallavalitsus ning määratud teenuse tasu käsitati korra § 64 lg 3 järgi eluruumi üürina või eluasemekuluna. Hoolimata sellest, et hageja ja kostja ei sõlminud haldusakti andmise järel kirjalikku üürilepingut ega pidanudki seda korra § 62 lg 3 järgi eraldi tegema, saab hageja ja kostja vahel tekkinud õigussuhet pidada eraõiguslikuks suhteks, sest haldusakti alusel eluruumi kostja kasutusse andmisest tulenevas suhtes oli hageja (kohaliku omavalitsuse) seisund kostja suhtes samaväärne sellega, millises suhtes võivad omavahel olla eraisikud. Olemuselt vastas hageja ja kostja vahel haldusakti alusel tekkinud suhe sotsiaalkorteri kasutuslepingule (üürilepingule), kus hageja andis talle kuuluva sotsiaaleluruumi kostja kasutusse ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kuigi sotsiaalkorteri kasutamise tingimused, sh sotsiaaleluruumi tagamise teenuse eest makstava tasu määrad ja kohustus kanda kõrvalkulusid, oli hageja kehtestanud vallavalitsuse korraldustega (Türi Vallavalitsuse 22.12.2020 korraldus nr 416 „Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse osutatavate tasuliste sotsiaalteenuste hinnad ja hinna määramise alused“ ning Türi Vallavalitsuse 12.10.2020 korraldus nr 323 „Türi vallale kuuluvate eluruumide üürihindade määramise alused“) ja nimetas neid tingimusi ka sotsiaaleluruumi kostja kasutusse andmise haldusaktis, ei muuda see poolte vahelist õigussuhet olemuselt avalik-õiguslikuks. Ülaltoodut arvestades saab poolte vahelist õigussuhet pidada eraõiguslikuks ning hageja saab sellest suhtest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise nõuet kostja vastu panna maksma eraõiguse normide alusel ning pöörduda selleks maakohtu, mitte halduskohtu poole.

2-23-150376

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.