Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. (V. ) vastu põhivõla 3920 euro 83 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
7076 eurot 15 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Cärolin Markus Kostja: A. V. (isikukood xxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 5486 eurot 43 senti (s.o põhinõue 3920 eurot 82 senti, intress 382 eurot 14 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1113 eurot 47 senti ja sissenõudmiskulud 70 eurot).
3.Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 2005 eurolt 71 sendilt) alates 15. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 40% aastas.
4.Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 1915 eurolt 12 sendilt) alates 15. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 39,55% aastas.
5.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 70 euro ulatuses.
6.Jätta menetluskulud A. V. kanda.
7.Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 925 eurot.
8.Mõista A. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (925 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29. mail 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. V. (kostjalt) 5090 eurot 42 sendi saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14. septembril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 3920 eurot 83 senti, intressi 382 eurot 14 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1113 eurot 47 senti ja sissenõudmiskulud 100 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks viivis põhinõudelt (2005 eurolt 71 sendilt) määras 40% aastas ja viivis põhinõudelt (1915 eurolt 12 sendilt) määras 39,55% alates 15. septembrist 2023 kuni põhinõuete täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 16. juunil 2022 krediidikonto lepingu nr KK3824097, mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale 2000 euro suurust krediiti (leping I). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja esitatud makseteatistele. Esialgne võlausaldaja saatis 10. detsembril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu
25.detsembril 2022 üles. Samuti sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 24. juuni 2022 krediidikonto lepingu nr KK3828771, mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale 1500 euro suurust krediiti (leping II). 4. juulil 2022 suurendas esialgne võlausaldaja krediitilimiiti 1900 euroni. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja esitatud makseteatistele. Esialgne võlausaldaja saatis 15. detsembril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 30. detsembril 2022 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 16. juunil 2022 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3824097 mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale 2000 euro suurust krediiti (leping I; dtl 34; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 35 – 36; üldtingimused dtl 41 – 44). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja esitatud makseteatistele (dtl 86 – 89). Samuti on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel
24.juunil 2022 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3828771, mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale 1500 euro suurust krediiti. 4. juulil 2022 suurendas esialgne võlausaldaja krediitilimiiti 1900 euroni (leping II dtl 45; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 46 – 47; põhitingimuste muutumise kokkulepe dtl 48; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht 49 – 50; üldtingimused dtl 55 – 58). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja esitatud makseteatistele (dtl 90 – 96).
6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 pd 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu I kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,49% aastas ja lepingu II kohaselt on krediidi kulukuse määr 48% aastas. Lepingute sõlmimise ajal (16. juunil 2022 ja 24. juunil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,9%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet
koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
9.Hageja on hagiavalduse p-s 2.6 selgitanud, et krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja laenutaotlused. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistrisse, millest nähtuvalt varasemaid ega kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Kohus selgitas 24. jaanuari 2024 kohtunõudes, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Kohus palus hagejal täpsustada, kas esialgne võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist.
10.Vastusena kohtunõudele selgitas hageja 5. märtsi 2024 menetlusdokumendis, et lepingu I sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimekust, kasutades kostja esitatud andmeid kulude ja kohustuste kohta, kostja pangakonto väljavõtte analüüsi, töötamise registri päringut ning maksehäirete päringuid. Esialgne võlausaldaja on arvestanud majapidamiskuludena 225 eurot.
Kohus märgib, et lepingu I laenutaotluses (dtl 146) on kostja märkinud enda sissetulekuks 3500 eurot, finantskohustusteks 190 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot. Kostja konto väljavõttest (dtl 147 – 179) nähtuvalt on kostja keskmiseks sissetulekuks 1400 eurot kuus. Töötamise registrist (dtl 180) nähtuvalt on kostja tööandjaks Construction Duo OÜ. Sama tööandja on teinud kostjale ka ülekandeid. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kostja sissetulekuna 1439 eurot 25 senti ja kuludena 509 eurot 51 senti, reservi jääb 929 eurot 74 senti (dtl 182). Kohtu hinnangul oli lepingu I järgset kuumakset (106 eurot 67 senti) arvestades kostjal võimalik lepingut täita. Seega ei ole esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Lepingu II laenutaotluses (dtl 183) on kostja märkinud enda sissetulekuks 3500 eurot, finantskohustusteks 106 eurot 67 senti ja majapidamiskuludeks 0 eurot. Kostja konto väljavõttest (dtl 184 – 228) nähtuvalt on kostja keskmiseks sissetulekuks 1400 eurot kuus. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kostja sissetulekuna 1472 eurot 82 senti ja kuludena 699 eurot 51 senti, reservi jääb 773 eurot 31 senti (dtl 229). Kohtu hinnangul oli lepingu II järgset kuumakset (190 eurot) arvestades kostjal võimalik lepingut täita. Seega ei ole esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
12.Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Hageja on 5. märtsi 2024 menetlusdokumendis täpsustanud, et lepingu I alusel tegi kostja tagasimakse 2. septembril 2022. Seega oli kostja võlgnevuses oktoobri, novembri ja detsembri 2022 maksete eest. Hagis on hageja selgitanud, et esialgne võlausaldaja saatis 10. detsembril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu
25.detsembril 2022 üles. Lepingu II alusel tegi kostja tagasimakse 2. septembril 2022. Seega oli kostja võlgnevuses oktoobri, novembri ja detsembri 2022 maksete eest. Hagis on hageja selgitanud, et esialgne võlausaldaja saatis 15. detsembril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 30. detsembril 2022 üles. Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Seega on lepingud kehtivalt üles öeldud.
13.VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on hagi p-des 3.1.1 ja 3.1.2 toonud välja põhivõla arvestused. 5. märtsi 2024 menetlusdokumendi p-s 2.1 on hageja täiendavalt selgitanud krediidisumma kujunemist. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 3920 eurot 83 senti (s.o 2005 eurot 71 senti + 1915 eurot 12 senti).
14.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu I kohaselt on intressimääraks 40% aastas. Lepingu II kohaselt on intressimääraks 39,55%. Hageja on hagi p-des 3.2.1 ja 3.2.2 toonud välja intressi arvestused. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 382 eurot 14 senti (s.o 201 eurot 19 senti + 180 eurot 95 senti).
15.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe on esialgsel võlausaldajal õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Seega on lepingu I puhul viivise määraks 40% aastas ja lepingu II puhul 39,55% aastas. Hageja on esitanud kohtule ka viivise arvestused (dtl 97 – 98). Kohus peab põhjendatuks sellest arvestusest ka lähtuda. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga (14. september 2023) sissenõutavaks muutunud viivis 1113 eurot 47 senti. Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 2005 eurolt 71 sendilt alates
15.septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 40% aastas ja viivis põhinõudelt 1915 eurolt 12 sendilt alates 15. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 39,55% aastas.
16.Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt kokku 100 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. VÕS 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lepingu I puhul on hageja tuginenud sellele, et ta on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja (4. jaanuaril 2023, 21. aprillil 2023 ja 22. mail 2023). Need kirjad on kohtule ka esitatud (dtl 99 – 105). Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot (25+5+5). Lepingu II puhul on hageja tuginenud sellele, et ta on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja (21. aprillil 2023, 8. mail 2023 ja 22. mail 2023). Need kirjad on kohtule ka esitatud (dtl 106 – 112). Seega kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot (25+5+5). Samas ei pea kohus põhjendatuks kummagi lepingu puhul mõista kostjalt hageja kasuks välja muud makseviivitusega seotud kulud 30 eurot (iga lepingu kohta 15 eurot). Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud) ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem (25 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega on hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja kuludega.
17.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjal hageja kasuks välja 5486 eurot 43 senti (s.o põhinõue 3920 eurot 82 senti + intress 382 eurot 14 senti + sissenõutavaks muutunud
viivis 1113 eurot 47 senti ja sissenõudmiskulud 70 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kasuks viivis põhinõudelt (2005 eurolt 71 sendilt) määras 40% aastas ja viivis põhinõudelt (1915 eurolt 12 sendilt) määras 39,55% alates 15. septembrist 2023 kuni põhinõuete täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 30 euro ulatuses (100 – 70).
18.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ca 99% ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1783 eurot 50 senti (riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1118 eurot 50 senti). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 929 eurot 50 senti (5,5 h x 169 eur/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (5,5 h) ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Praegusel juhul on tegemist lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud krediidilepingutest tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Kostja ei ole menetluses oma vastuväiteid esitanud. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 240 eurot (100 x 2 x 1,2).
21.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 925 eurot (665 + 20 + 240). Need kulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (925 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.