2-23-126545/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 28.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 03.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 20.09.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 21.09.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 10.10.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse L A’i vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 569.69 eurot, intress 79.92 eurot, sissenõudmiskulud 44.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 110.47 eurot, täiendav viivis 0,0671 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt, menetluskulud summas 354 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 245 eurot ja õigusabikulu summas 100 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja hageja vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed, mille tulemusena ütles hageja lepingu 24.12.2022 üles. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et kostja võetud laen oli väga väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 13.61 eurot, järgnevad 21.49 eurot kuus - oli väga väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 1300 eurot kuus ja finantskohustused 450 eurot kuus. Laenuandja kontrollis

2-23-126545 Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja selgitab, et kostja võetud laen oli väga väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 13.61 eurot, järgnevad 21.49 eurot kuus - oli väga väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 1300 eurot kuus ja finantskohustused 450 eurot kuus. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut päringuga pensioniregistrisse. Laenuandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu Krediidiinfo maksehäireregistrisse. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne ja maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale jäi igakuiselt pärast olemasolevate ja uue lepinguga võetud kohustuste tulust mahaarvamist vaba raha 828.51 eurot. Kostjale laenulepingust tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 13.61 eurot, järgnevad 21.49 eurot kuus – oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita, st kostja oli krediidivõimeline. Arvestades kostja võetud väikest kohustust ja väikseid kuumakseid, ei olnud põhjalikum andmete kogumine ja kontroll põhjendatud ega vajalik. Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 03.06.2024 esitas hageja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral nõude ümberarvestuse. Hageja ei nõua kostjalt intressi. Kostjal on tasumata põhiosa jääk (572.99 – 13.61) 559.38 eurot, viivis 48.63 eurot ja sissenõudmiskulu 44.70 eurot.