Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Istungi aeg Istungil osalenud isikud
Omega Laen AS hagi Ü T vastu võla saamiseks 174 727,61 eurot Hageja: Omega Laen AS (registrikood 11691792), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa Kostja: Ü T (isikukood xxx), lepinguline esindaja M R 11.06.2024 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa, kostja Ü T, kostja lepinguline esindaja M R
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Omega Laen AS hagi Ü Ti vastu võla saamiseks.
2.Välja mõista Ü Tilt Omega Laen AS-i kasuks põhivõlg 125 000 eurot, intress 5000,01 eurot, viivis 16.08.2020-05.07.2024 eest 29 882,63 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja kindlustuskulu 82,36 eurot.
3.Punktis 1 ja 2 märgitud nõuded on solidaarnõuded, mille osas kohus tegi käesolevas tsiviilasjas 17.02.2022 tagaseljaotsuse ja mis on jõustunud xxx OÜ-lt ja OÜ-lt xxx suhtes.
4.Jätta Omega Laen AS-i menetluskulud Ü Ti kanda.
5.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist lg 2 järgi. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.Omega Laen AS (hageja) esitas 12.11.2021 hagi xxx OÜ, Ü Ti (kostja) ja OÜ xxx vastu solidaarselt põhivõla 125 000 euro, intressi 5000,01 euro, viivise 22 350 euro,
sissenõudmiskulu 35 euro, kindlustuskulu 82,36 euro ja alates 12.11.2021 viivise saamiseks määras 0,04% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid Ü Tilt ja OÜ xxx kokku mitte rohkem kui 160 000 eurot.
2.Harju Maakohus rahuldas 17.02.2022 hagi tagaseljaotsusega (dtl 286-287) ja mõistis xxx OÜ-lt, Ü Tilt ja OÜ-lt xxx välja solidaarselt Omega Laen AS-i kasuks põhivõla 125 000 eurot, intressi 5000,01 eurot, viivise 22 350 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, kindlustuskulu 82,36 eurot ja alates 12.11.2021 viivise määras 0,04% päevas arvestatuna põhinõudelt (125 000 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni, kuid Ü Tilt ja OÜ xxx kokku mitte rohkem kui 160 000 eurot. Maakohus otsustas jätta menetluskulud solidaarselt xxx OÜ, Ü Ti ja OÜ xxx kanda ja mõistis xx OÜ-lt, Ü Tilt ja OÜ-lt xxx välja solidaarselt Omega Laen AS-i kasuks menetluskuluna 2700 eurot. xxx OÜ-l, Ü Til ja OÜ-l xxx tuleb solidaarselt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Omega Laen AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Ü T esitas 08.07.2022 kostja tagaseljaotsusele kaja (dtl 206-207), mida täpsustas 11.11.2022 (dtl 211).
4.03.03.2023 määrusega (dtl 278-280) rahuldas maakohus Ü Ti kaja ja taastas Ü Ti osas tsiviilasja 2-21-17881 menetluse. Harju Maakohtu 17.02.2022 tagaseljaotsus ei jõustunud Ü Ti osas. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
5.Hagiavalduse (dtl 1-6) ja 24.11.2021 selle täienduse (dtl 52-56) kohaselt sõlmisid hageja laenuandjana ja xxx OÜ laenuvõtjana 19.10.2018 laenulepingu nr xxx ja 14.08.2019 lisa nr 2. Laenulepinguga andis hageja xxx OÜ-le laenu 100 000 eurot, aastase intressimääraga 16% + 6 kuu Euribor, maksetähtajaga 15.04.2025. Laenuvõtja pidi tagastama laenu igakuiste maksetena graafiku järgi. Laenuvõtja tasus maksegraafiku alusel nii põhiosa kui ka intressimakseid 15.11.2018-15.08.2019. 15.08.2019 makse järgselt moodustas lepingu tasumata jääk 92 174,74 eurot. 14.08.2020 lepingu lisaga andis hageja kostja taotlusel täiendavalt laenu 32 825,26 eurot ja lepiti kokku viimane maksetähtaeg 15.08.2020, mil laenuvõtja pidi tagastama kogu laenusumma 125 000 eurot ja viimase intressimakse 1666,67 eurot. Esimesel 11 kuul pidi laenuvõtja tasuma igakuiselt vaid intressimakse 1666,67 eurot.
6.Lepingu täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxx-ÜT ning hageja ja OÜ xxx käenduslepingu xxx. Mõlema käenduslepingu järgi kohustusid kostja ja OÜ xxx käendajana vastutama hageja ees solidaarselt laenuvõtjaga hageja ja laenuvõtja vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadest, sh tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate laenuvõtja kohustuste kohase täitmise eest. Kummagi käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli 160 000 eurot.
7.Laenuvõtja oma lepingujärgseid kohustusi 15.06, 15.07. ja 15.08.2020 kokku summas 130 000,01 eurot ei täitnud, mistõttu andis hageja xxx OÜ-le 02.04.2020 ja 08.09.2020 täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks koos hoiatusega, et kohustuse täitmata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Hoiatused edastati ka käendajatele. Kuna laenuvõtja täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täitnud, siis ütles hageja 02.10.2020 ülesütlemisavaldusega lepingu üles alates 02.10.2020.
8.Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 125 000 eurot, perioodi 15.05.2020-15.08.2020 eest intressi 5000,01 eurot, perioodi 16.08.2020-12.11.2021 viivist 22 350 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, kindlustuskulu 82,36 eurot ja alates 12.11.2021 viivist 0,04% päevas arvestatuna põhinõudelt (125 000 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 160 000 eurot. Kostja vastutab solidaarselt xxx OÜ-ga ja OÜ-ga xxx.
9.Kindlustuskulu tasumise kohustus tuleneb lepingu punktist 8.1 ja käenduslepingu punktist 1 ning VÕS §-st 145. Laenuvõtja ei sõlminud kindlustuslepingut ja hagejal oli õigus sõlmida see laenuvõtja asemel ja nõuda nende kulude hüvitamist.
10.Lepingu täitmise tagamiseks on seatud hageja kasuks 3-6. järjekohaga hüpoteegid kolmandale isikule A P (kostja endisele abikaasale) kuuluvale kinnistule registriosaga nr xxx, aadressiga xxx. xxx AS-i kasuks olid seatud 1. ja 2. järjekoha hüpoteegid. Lepingu lisaga muudeti lepingu p 1.10.3. ja keelati laenuvõtjal hageja kirjaliku nõusolekuta suurendada 14.08.2019 seisuga xxx AS ees laenuvõtja kohustust ning loeti seda rikkumiseks, mis toob kaasa lepingu erakorralise ülesütlemise. Laenuvõtja rikkus kohustust ja jagas esmalt xxx AS-i kasuks seatud 2. järjekoha hüpoteegi osahüpoteekideks nr 7 ja 8 ja seadis ühele uuele osahüpoteegile hüpoteegi OÜ xxx kasuks. Hageja leiab, et arvestades hageja hüpoteekide paiknemist tagapool esimesele ja teisele järjekohale seatud hüpoteekidest, laenuvõtja poolt osahüpoteekideks jagamist ja uue hüpoteegi seadmist, hageja huvide kahjustamist, kinnistule seatud hageja hüpoteekidest eespool asuvaid hüpoteeke, kinnistu väärtust ja hageja nõude suurust, on ilmne, et täitemenetluses ei suudeta rahuldada hageja nõudeid kinnistu sundvõõrandamisest laekuvatest rahadest. Hageja 12.11.2021 täitmisavalduse alusel on kohtutäitur xxx algatanud samal päeval täitemenetluse nr 008/2021/2473 hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku A Pi vastu. Kostja vastuväited
11.Kostja esitas vastuse hagile esmakordselt peale menetluse taastamise avaldusele tehtud puuduste kõrvaldamist 27.12.2022.
12.Kostja leiab, et käendusleping on TsÜS § 86 järgi tühine. Kostja on laenuvõtja xxx OÜ osanik ja juhatuse liige, mistõttu on tegemist omavahel lähedaste isikutega. Kostja nõustus käendama xxx OÜ 19.10.2018 laenu füüsilise isikuna selleks, et välistada xxx OÜ pankrot ja seega päästa enda sissetulek ning äripartneritega saavutatud aastatepikkune usaldussuhe. Kostja oli sundolukorras ja tegutses erakorralise vajaduse ajel. Ettevõtluse käigus tekkivad makseraskused mõjutavad ka kostja kui füüsilisest isikust tarbija elukorraldust. Kostja soovis vältida pankrotiga kaasnevaid tagajärgi enda elukorraldusele. xxx OÜ 2017 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli aruandeaasta kasum 11 eurot ning 2018 811 eurot, mis näitab, et ettevõtlustegevus ei olnud tegelikult kasumlik ega pikemas perspektiivis jätkusuutlik, sest tulud ületasid napilt tegevuskulusid. Juhtorganis tegutsemise eest juhatuse liikmetele tasu ei makstud, seega ei saanud kostja xxx OÜ-st juhatuse liikme tasu.
13.Käenduslepingu sõlmimisest kostja isikult kasu ei saanud, sest käendas üksnes A&A Acta OÜ laenu.
14.Arvestades, et käendusleping sõlmiti 160 000 euro käendamises, siis pidi mõistlik isik aru saama, et füüsiline isik ei ole võimeline makseraskustesse sattunud osaühingu käendatavaid kohustusi sedavõrd suures ulatuses ühekorraga täitma. Laenuandja pidi aru saama, et 160 000 euro käendamise tagajärjel võib füüsiliselt isikust käendaja kaotada kogu oma vara (k.a eluaseme), muutuda maksejõuetuks ning selle tulemusel võib füüsilisest isikust käendaja elujärg oluliselt halveneda. Kuna laenulepingu 14.08.2019 lisa 2, milles lepiti kokku laenulimiidi suurendamine ning maksegraafikus, mille järgi pidi xx OÜ tasuma laenu põhiosa ühe korraga, siis ei või kohustuse täitmist sellisel viisil füüsilisest isikust käendajalt mõistlikult oodata.
15.xxx on esimese järjekoha hüpoteegipidaja nõudel kindlustatud juba pea 20 aastat ja see kindlustusleping on automaatselt pikenev seni kuni esimese hüpoteegipidaja antud laen on tasutud ehk kuni 2026 aastani on xxx kindlustatud xxx nõudmisel ja sellest kindlustusest loobuda ei saa. Ühe kinnistu topelt kindlustamine ei anna midagi juurde ja kahte kindlustuslepingut välja ei maksta.
16.Hageja andis laenuvõtjale laenu 2015 septembris, 2017 oktoobris, 2018 oktoobris ja 2019 augustis. Vastavalt laenu suurenemisega on suurenenud järjest ka Muskaadi 7 kinnistule seatud hüpoteegid ja kostja käendus. Hagejat ei huvitanud kostja majanduslik seis enne
viimase laenusumma väljastamist. Üle jõu käivaks osutus just viimane laen. Hageja on ekslikult pidanud kostja kontole laekunud kõiki summasid ekslikult kostja sissetulekuks.
17.Kostjale jäi laenuandja selgitusest käenduslepingut sõlmides mulje, et nii kinnisvarale seatud hüpoteek kui ka kostja ja OÜ xxx käendus on piiratud 160 000 euroga ning kuna kinnistu hüpoteegi piirmäär on 200 000 eurot, siis ei tule kostjal kinnistu õnnestunud müügi korral midagi tasuda. Kui kostja oleks teadnud vastutuse kogusummat 520 000 eurot, ei oleks ta hagejaga ühtegi lepingut allkirjastanud. Käendajad ja laenusaaja peaksid aru saama maksimaalsest summast.
18.Kostja leiab, et lähtudes käenduslepingu punktist 5 ja laenulepingu nr xxx 02.10.2020 ülesütlemisavaldusest oli xxx OÜ poolt põhivõlgniku võlgnetava kohustuse 132 610,35 eurot tasumise tähtpäevaks 19.10.2020. Seega vastutas kostja kui käendaja põhivõlgniku xxx OÜ täitmata kohustuste eest kuni 19.10.2020 ja hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt kui käendajalt kohustuse täitmist. Vastutus oli kindlaks määratud tähtajaga.
19.Kostja leiab, et hageja nõude kujunemine ei ole selge. Hageja ei ole tõendanud, kui palju on kostja laenu saanud 19.10.2018 lepingu ja kui palju 14.08.2019 lisa 2 alusel.
20.24.04.2024 esitas kostja tasaarvestusavalduse. Kostja on seisukohal, et hageja kui professionaalne krediidiandja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi hinnata laenutaotleja krediidivõimet. Sellega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja kohustus oli hinnata laenusaaja võimekust saadud laen tagasi maksta. Kostja seisukohalt ei ole hageja esitanud kohtusse mitte ühtegi tõendit selle kohta, kuidas ta hindas krediidisaaja (xxx OÜ) maksevõimet. Kostja leiab, et ta on õigustatud VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestama oma kahju hüvitamise nõude hageja 154 442,71 euro suuruse nõudega (sh. põhivõlg 125 000 eurot, intressid 5000,01 eurot, viivised 22 525,34 eurot seisuga 12.11.2021, võlgnevuse sissenõudmiskulud 35 eurot, kindlustuskulud 82,36 eurot, riigilõiv hagi esitamisel 1800 eurot, lisanduvad õigusabi kulud ja täiendavad viivised). Hageja nõue kostja vastu on seega lõppenud. Kui hageja ei oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, poleks ka kotjale kahju tekkinud. Hageja vastutus tuleneb ka sellest, et hageja on sõlminud kostjaga käenduslepingu heade kommete vastaselt, kuna ei ole kostjale selgitanud, millised on laenu andmise tingimused, laenusumma tagasimaksete erinevad viisid, laenu saamiseks vajalikud tagatised, sh käendusest tulenev vastutus. Hageja on rikkunud kostja suhtes teavitamiskohustust (TsÜS § 14 lg 2). Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
22.Pooltel ei ole vaidlust selles, et:
22.1.kostja on xxx OÜ ja OÜ xxx juhatuse liige;
22.2.hageja laenuandjana ja xxx OÜ laenuvõtjana sõlmisid 19.10.2018 laenulepingu nr xxx (dtl 10-29) ja 14.08.2019 lisa nr 2 (dtl 33-35), millega andis hageja laenu 100 000 eurot, aastase intressimääraga 16% + 6 kuu Euribor, maksetähtajaga 15.04.2025; laenuvõtja pidi tagastama laenu igakuiste maksetena graafiku järgi; laenuvõtja tasus maksegraafiku alusel nii põhiosa kui ka intressimakseid 15.11.2018-15.08.2019; 15.08.2019 makse järgselt moodustas lepingu tasumata jääk 92 174,74 eurot;
22.3.14.08.2020 lepingu lisaga nr 2 (dtl 33-35) andis hageja kostja taotlusel täiendavalt laenu 32 825,26 eurot ja lepiti kokku viimase maksetähtaja kuupäev 15.08.2020, mil laenuvõtja pidi tagastama kogu laenusumma 125 000 eurot ja viimase intressimakse 1666,67 eurot; esimesel 11 kuul pidi laenuvõtja tasuma igakuiselt vaid intressimakse 1666,67 eurot.
22.4.hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu nr xxx-ÜT (dtl 8-9) ning hageja ja OÜ xxx käenduslepingu nr xxx-TB (30-31); mõlema käenduslepingu järgi kohustusid
kostja ja OÜ xxx käendajatena vastutama hageja ees solidaarselt laenuvõtjaga hageja ja laenuvõtja vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadest, sh tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate laenuvõtja kohustuste kohase täitmise eest; kummagi käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli 160 000 eurot;
22.5.laenuvõtja lepingujärgseid kohustusi 15.06, 15.07. ja 15.08.2020, kokku summas 130 000,01 eurot, ei täitnud, mistõttu andis hageja xxx OÜ-le 02.04.2020 (dtl 36-38) ja 08.09.2020 (dtl 39-40) täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks koos hoiatusega, et kohustuse täitmata jätmisel ütleb hageja lepingu üles; hoiatused edastati ka käendajatele;
22.6.hageja ütles 02.10.2020 ülesütlemisavaldusega lepingu üles alates 02.10.2020 (dtl 41-42);
22.7.hageja kasuks on A P (kostja endisele abikaasale) kuuluvale kinnistule xxx seatud 3.-6. järjekohaga hüpoteegid (dtl 43-44);
22.8.hageja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur xxx 12.11.2021 täitemenetluse nr xxx hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku A Pi suhtes (dtl 60-190).
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas:
23.1.kostja käenduslepingust tulenev kohustus on lõppenud;
24.1.Hageja leiab, et käenduslepingust tulenev kohustus ei ole lõppenud. Kostja on andnud käenduslepingu punktile 5 meelevaldse ja ebaõige tõlgenduse. Lepingu punktis 5 on lahti kirjutatud käendatava kohustuse, milleks on põhivõlgniku laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste hagejale, täitmise tähtpäev, milleks on iga laenumakse tagumise tähtpäev vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule, samuti ka põhivõlgniku kohustuste täitmise tähtpäev laenulepingu ülesütlemisel. Tegemist ei ole käendaja käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtpäevaga ega käenduse kehtivuse tähtajaga. See nähtub ainuüksi sõnastusest.
24.2.Kostja leiab, et käenduslepingust tulenev kohustus on lõppenud, kuna vastutus oli kindlaks määratud tähtajaga. Peale 19.10.2020 tähtaja möödumist ei kohustu kostja vastutama põhivõlgniku kohustuse eest. Käendus on möödunud tähtaja möödumisega VÕS § 153 lg 1 p 3 alusel.
24.3.VÕS § 142 lg-s 1 sätestatakse, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama sätte lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Vastavalt VÕS § 153 lõikele lõpeb käendus: 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega.
24.4.Käenduslepingu punkti 5 (dtl 9) teise lause kohaselt on lepingu ülesütlemisel kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks põhivõlgnik kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. 02.10.2020 laenulepingu nr xxx ülesütlemisavalduse ja täitemenetluse algatamise hoiatuse järgi andis laenuandja OÜ-le xxx aega lepingujärgse võlgnevuse kogusummas 132 610,35 euro maksmiseks kuni 19.10.2020. Hageja hoiatas, et kui nimetatud tähtajaks pole
lepingujärgne võlgnevus täies ulatuses tasutud, alustab laenuandja võla täieliku sissenõudmist seaduses ettenähtud korras ehk esitab avalduse täitemenetluse algatamiseks tagatise realiseerimiseks.
24.5.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et käendusleping oli tähtajaline. Kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt selgitanud, kuidas saab lepingu punkti 5 teisest lausest (dtl 9) koostoimes laenulepingu nr xxx ülesütlemisavalduses ja täitemenetluse algatamise hoiatuses märgitud kohustuse täitmise kuupäevast (19.10.2020 dtl 42) teha järelduse, et käendus oli tähtajaline. Kohtu hinnangul saab käenduslepingu tähtajalisus tulla selgelt vaid käenduslepingust. Nimetatud punktist nähtub kostja kui käendaja vastu suunatud hageja kui võlausaldaja nõude rakendamise eelduse algusaeg, enne mida ei saa hageja kostja vastu nõudeid esitada. Seega saab lepingu järgi hageja esitada nõude kostja vastu alles siis, kui OÜ Axxx ei ole oma laenulepingujärgseid kohustusi täitnud selleks kokkulepitud tähtpäeval ja viisil. Tähtpäevad on märgitud käenduslepingu punktis 5. Enne nimetatud tähtpäevi ei saanud hageja kostja vastu esitada vastu nõuet vastaval kuupäeval tasumisele kuuluva kohustuse täitmiseks. Lepingu ajaline kestus on kokku lepitud punktis 9, mille kohaselt käendus lõpeb tagatud kohustuse lõppemisega. Käendus lõpeb siis, kui põhivõlgniku laenulepingust nr xxx ja selle kõigist lisadest tulenevad kõik kohustused hageja ees on täidetud, sh kas kostja, OÜ xxx või siis OÜ xxx poolt. Kostja tõlgenduse kohaselt ei oleks võimalik ühtegi käenduslepingut täita, kui käendaja käendus lõpeks samal päeval, kui põhivõlgnik on kohustatud laenulepingu alusel kohustust täitma, sest seda, kas põhivõlgnik oma kohustuse kohaselt täidab või mitte, selgub alles vastava kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel.
24.6.Õiguskirjanduses on leitud, et tähtajalise käenduse puhul võivad tähtaja möödumisel olla kahesugused tagajärjed. Tähtaja möödumine võib esmalt lõpetada käenduslepingu tuleviku suhtes. Sellisel juhul vastutab käendaja edasi nõuete eest, mis on tekkinud kuni tähtaja möödumiseni, st tähtaja möödumise hetkeks tekkinud nõuete suhtes säilib käendaja vastutus ka pärast tähtaja möödumist. Nõuetele, mis tekivad pärast tähtaja möödumist, käendaja vastutust ei laienda, st olukord on seega sama, mis käenduse ülesütlemise korral. Teiseks võib tähtajaline käendus tähendada, et nõuded, millele käendus iseenesest laieneb, tuleb käendaja vastu maksma panna teatava tähtaja jooksul. Tähtaja möödumisel lõpeb sellisel juhul käendaja vastutus nõuete eest, millest ei ole talle tähtaja saabumise hetkeks teatatud. Milline toime tähtajalisel käendusel üksikjuhul on, peab määrama konkreetne käendusleping. Kui vastav erikokkulepe puudub, kehtib § 153 lg 3 kohaselt eeldus, et tähtajalise käenduse puhul lõpeb käendusleping tuleviku suhtes ning käendaja vastutus käenduse lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustuste eest säilib ka pärast käenduse lõppemist (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016, § 153 p 3.3.-3.4.). Viidatud seisukohta kinnitas Riigikohus ka otsuse nr 3-2-1178-10, punktis 34, mille järgi lõpeb olulise erisusena võlaõigusseadusest käendus TsK § 211 p 2 järgi, kui võlausaldaja kolme kuu jooksul, arvates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu ning kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast. Seevastu VÕS § 153 lg 1 p 3 järgi lõpeb käendus tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega, kusjuures VÕS § 153 lg 3 järgi eeldatakse tähtajalise käenduse lõppemise korral, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest. Eelnevat selgitas kohus kostjale ka 20.03.2024 e-kirjas (dtl 498).
24.7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja käenduslepingust tulenev kohustus ei ole lõppenud. Kostjal kui käendajal tekkis hageja ees kohustus võlgnevuse tasumiseks alates 20.10.2020 s.t hetkest, kui laenuvõtja OÜ xxx ei tasunud
laenulepingu ülesütlemisavalduses märgitud tähtajaks (19.10.2020) selles märgitud kohustust.
25.Käenduse ulatusest
25.1.Hageja leiab, et alusetud, tõendamata ja ebaõiged on kostja väited, nagu oleks hageja talle kogu aeg mõista andnud, et käendus on puha formaalsus, et seetõttu määratakse käenduse summa väiksem kui kinnistule seatud hüpoteek.
25.2.Kostja selgitas, et ei saanud käenduslepingut sõlmides aru, et kokku vastutab ta koos OÜ-ga xxx ja OÜ-ga xxx hageja ees kuni 520 000 euroga (hüpoteek 200 000 eurot + OÜ xxx käendus 160 000 eurot + kostja käendus 160 000 eurot). Kostja arvas, et kinnistu õnnestunud müügi korral on maksimaalne summa 200 000 eurot.
25.3.Kohus leiab, et kostja ja kostja juhitavad äriühingud vastutavad kogu laenulepingust tuleneva võlgnevuse eest solidaarselt, arvestades käendajate käenduslepingutes märgitud maksimummäära, millele võib lisanduda viivis.
25.4.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-13 punktis 12 leidnud, et käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kolleegium leiab, et eeltoodud sätted kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Kolleegium on selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-12, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on jätnud arvestamata, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest.
25.5.Kostja puhul on tegemist mitme äriühingu seadusliku esindajaga, kes on korduvalt eelnevalt sõlminud lepinguid, sh laenu- ja käenduslepinguid. Kohus leiab, et kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule ning korduvalt erinevaid laenuja käenduslepinguid sõlminud isikule pidi käenduslepingust tuleneva rahalise kohustuse suurus ja olemus olema mõistetav. Kostja pidi aru saama, mida tähendab isikliku käenduse puhul vastutuse rahaline maksimumsumma 160 000 eurot. Kostja ei saa äriühingu seadusliku esindajana eeldada, et laenulepingu rikkumisel peaks rikkumisest tekkinud kahjud olema rahaliselt piiratud. Kostja poolt juhitava äriühingu laenukohustuse isiklikult tagamise eesmärgiks saabki ju olla laenuandjal võimaliku ühingu maksejõuetuse või kohustuse täitmise võimatuse korral laenu
tegelik tagastamine. Käenduslepingust on selgelt ka mõistetav, et selline füüsilise isiku poolt isiklikult võetud kohustus on piiratud 160 000 euroga, millele lisanduvad käendaja enda viivituse korral viivised. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest.
25.6.Laenu põhivõlgnevust ja intressimakseid ületavaid summasid (viivised, menetluskulud) olnuks kostjal laenuvõtja seadusliku esindajana võimalik vältida kohustuste õigeaegse tasumisega. Samuti olnuks kostjal käendajana võimalik vältida lisanduvate summade maksmist ja tasuda kohustus endal.
25.7.Kohus loeb 02.04.2020 nõudega (dtl 36-38), 08.09.2020 nõudega (dtl 39-40) ja 02.10.2020 laenulepingu nr xxx ülesütlemisavalduse ja täitemenetluse algatamise hoiatusega (dtl 41) tõendatuks, et hageja saatis 02.10.2020 viidatud dokumendid ka kostjale. Hageja nõudis ülesütlemisteates põhivõlgnevuse, tasumata intresside, viivise ja sissenõudmiskulude, kokku 132 610,35 euro tasumist hiljemalt 19.10.2020. Seega teavitas hageja kostjat kui käendajat korduvalt sellest, et põhivõlgnik ei ole laenukohustust täitnud ja kui ta teates märgitud tähtajaks kohustusi ei täida, siis tuleb kohustused täita käendajana kostjal. Kostja ei ole vaidlustanud kirjade kättesaamist. Kostja ei ole kohustust täitnud.
26.Käenduslepingu heade kommetega vastuolust
26.1.Hageja leiab, et kõigi asjaolude kogumi puhul võib käendusleping olla heade kommetega vastuolus, mitte et ta seda automaatselt oleks. Antud juhul ei esine aga ükski Riigikohtu nr 2-14-21710/105 lahendis viidatud asjaolu, rääkimata nende kogumist. Kostja ei ole põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes oleks sõlminud lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt.
26.2.Kostja leiab, et käenduslepingu on TsÜS § 86 järgi tühine. Kostja on laenuvõtja xxx OÜ osanik ja juhatuse liige, mistõttu on tegemist omavahel lähedaste isikutega. Kostja nõustus käendama laenu selleks, et välistada ühingu pankrot ja oli sundolukorras ja tegutses erakorralise vajaduse ajel. Kostja ei saanud käendajana käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu. Käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ja mõistlik isik pidi aru saama, et füüsiline isik ei suudaks nii suurt kohustust täita. Kostja sissetulekud olid ebaproportsionaalselt väiksed võrreldes tagatava summaga.
26.3.Riigikohus leidis tsiviilasja nr 2-14-21710/105 otsuse punktis 49, et käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: · käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; · käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; · käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; · eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Kolleegium ei välista, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat
tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust.
26.4.Kohus leiab, et kostja ei ole põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes oleks sõlminud lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt. Kostja on laenuvõtja xxx OÜ juhatuse liige. Seega ei saanud käenduslepingu sõlmimine tuleneda sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest. Kostja kui xx OÜ juhatuse liige ja ainuosanik sai xxx OÜ-le laenu andmisest kasu, sest raha kasutati kostja äriühingu majandustegevuseks. xxx OÜ laenu tagamiseks olid kostja ja OÜ xxx käenduslepingud ning hüpoteek kostja ja A Pi xxx omandis oleval kinnistul. Seega ei olnud kostjaga sõlmitud käendusleping ainukeseks tagatiseks. Kohtu hinnangul puudus laenuandjal põhjus lepingu sõlmimisel eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust peale kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimist täita.
26.5.Kohus loeb hageja laenutaotlustele lisatud arvelduskontolt nähtuvate sissetulekute kokkuvõttega (dtl 257-265) ja konto väljavõttega (dtl 266-270), et kostja sissetulekud olid piisavad käenduse andmiseks. Hageja ei saanud laenu andmisel eeldada, et kostja enda tegevuse tagajärjel ei õnnestu laenu tagatiseks seatud hüpoteeki pika aja jooksul realiseerida ja seetõttu tuleb kogu võlgnevust nõuda käendajatelt. Vaatamata sellele, et hageja ei pidanud kontrollima kostja kui käendaja maksevõimet, nähtub kostja hagejale esitatud konto väljavõttest, et hageja seda tegi. 01.04.2018-15.10.2018 sai kostja palka ja tasu tõlketeenuste eest kätte 55 716,39 eurot. Lisaks oli kostjal kaks kinnisasja (xxx ja xxx).
26.6.Eeltoodu tõttu ei ole kostja tõendanud, et käendusleping võib olla vastuolus heade kommetega ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu, sh põhjusel, et ta ei oleks suutnud seda summat tasuda minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulusid kandes või tema eeldatava eluea tõttu. Samuti ei ole antud juhul olnud tegemist olukorraga, kus see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kostja ei teavitanud hagejat enne kohtumenetlust kordagi majandusliku olukorra olulisest muutusest või sellest, et ta oleks sõlminud käenduslepingu TsÜS § 86 lg 2 toodud põhjustel. Käenduslepingu punktist 7 tulenevalt oli kostjal teavitamiskohustus 5 päeva jooksul asjaolude ja andmete muutumisest, sh sissetulekute vähenemisest ja muudest asjaoludest, mis võivad põhjustada käenduslepingust tulenevate kohustuste mittekohast täitmist.
26.7.Osundatud põhjustel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel ka tühine.
27.Kostja kui käendaja maksevõime kontrollimisest
27.1.Hageja leiab, et ei pidanud kostja kui käendaja maksevõimet kontrollima. Alternatiivselt märgib hageja, et kontrollis nii laenuvõtja kui ka käendaja maksevõimet. Kostja oli hageja kliendiks juba alates 2015. aastast ja täitis kohustusi korrektselt. xxx OÜ laenulepingute sõlmimiseks esitas kostja hagejale ka oma pangakontode väljavõtteid, millega tõendas oma võimekust täita laenulepingujärgseid kohustusi. Kostja sissetulekud olid kohustuste täitmiseks piisavad. Kostja sai nii igakuist palka (3280-3360 eurot kuus) kui ka tasu osutatud (tõlke)teenuste eest ja perioodil 01.04.-15.10.2018 olid sissetulekud esitatud pangakonto järgi kokku 55 716,39 eurot. Lisaks oli kostjal kaks kinnisvara. Tegemist ei ole olukorraga, kus summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab sisuliselt piiramatut vastutust.
27.2.Kostja leiab, et hageja ei kontrollinud kostja maksevõimet. Käendus toimus laenu mitmes järgus ja käendatav summa järjest suurenes. Laenu on väljastatud neljal
korral, nii on suurenenud hüpoteegi summa ja ka kostja käendus. Laenuandja tundis käendaja majandusliku olukorra vastu huvi eelviimast laenu välja andes. Oktoobris 2018 ja 2019 augustis laenu välja andes laenuandjat käendaja olukord ei huvitanud, probleeme ei tekkinudki esimeses kolme laenuga, üle jõu käivaks osutus viimane, neljas laen.
27.3.Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei pea kohus kontrollima, kas hageja hindas kostja kui käendaja krediidivõimet. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-14 punktis 11 leidnud, et kuigi krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist, on krediidiasutusel selline kohustus siiski laenulepinguid sõlmides, aga mitte käenduslepingute puhul. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle olulist informatsiooni. Käendaja võib VÕS § 149 lg-te 1 ja 3 järgi esitada võlausaldaja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnik, sh tasaarvestada võlgniku kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, krediidiandja nõudega. Samuti võib käendajal olla iseseisev kahju hüvitamise nõue krediidiandja vastu, kui krediidiandja on rikkunud oma kohustust teavitada käendajat käenduslepingu sõlmimisel võlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest. Sel juhul võib käendaja ka käenduslepingu eksimuse või pettuse tõttu tühistada (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-12, p 24–25). Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule.
27.4.Seega ei ole kostja käendusleping tühine ja kostja vastutab käenduslepingu järgi laenuvõtja kohustuste täitmise eest. Viidatut selgitas kohus kostjale 27.03.2024 ekirjas (dtl 509).
27.5.Alternatiivselt leiab kohus, et hageja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollis ka kostja maksevõimet. Kostja kohustused olid piisavad vajadusel käenduskohustuse täitmiseks. Laenu tagamiseks oli seatud hüpoteek xxx kinnistule. Kostjal on korteriomand ka xxx. Lisaks selgitas kostja 11.06.2024 toimunud istungil, et üritas enne ja pärast xxx OÜ viimase laenulepingu sõlmimist aktiivselt müüa laenulepingu tagatiseks olevat vara, millest soovis rahuldada xxx OÜ laenulepingust tekkinud kohustused. Ka hageja on menetluses selgitanud, et laenulepingu nr xxx lisa 2 sõlmimise taotluse esitas kostja ja soovis väikesemat igakuist osamakset ning oli kindel, et 12 kuu jooksul õnnestub tal võõrandada tagatiseks olev kinnistu. Seega oli lisa 2 sõlmimine laenuvõtja ja ka kostja huvides.
27.6.Kohus leiab, et asjakohatud on kostja vastuväited, et hageja on märkinud kostja sissetulekuks ka notari- ja tõlketasusid. Tegemist on kostja enda poolt juhitava OÜ xxx korduvate maksetega kostja kontole. Seega saab viidatud makseid pidada regulaarseks sissetulekuks. Isegi kui hageja on koostatud arvestusse (dtl 257-264) märkinud lisaks igakuisele 3280-3360 euro suurusele töötasule, perioodi 01.04.15.10.2018 hulka ka mõne summa, mis ei olnud kostja tasu, siis olid esitatud pangakonto (dtl 265-271, dtl 661-666) järgi kostjale laekunud summad 6,5 kuu eest siiski kokku 55 716,39 eurot, mis on piisavaks, et kostja saanuks vajadusel peale hüpoteegi realiseerimist täita järele jäävaid kohustusi. Kostja ei teatanud hagejale lepingute sõlmimise eel, et tema sissetulekud või ka xxx OÜ/ OÜ xxx maksevõime oleks muutunud. Käesoleval hetkel on kostja ja tema endine abikaasa A. P ise
tekitanud olukorra, kus laenu tagatiseks olevat vara ei ole võimalik laenude katteks realiseerida.
28.1.Hageja märgib, et kontrollis nii laenuvõtja kui ka käendaja maksevõimet. Viimast lepingumuudatust soovis põhivõlgniku esindajana kostja. Sellega vähenes põhivõlgniku maksekohustus 2070,05 eurolt 1666,67 euroni.
28.2.Kostja leiab, et hageja ei kontrollinud xxx OÜ laenuvõimet ja tema sissetulekud olid ebaproportsionaalselt väiksed võrreldes tagatava summaga. Laen väljastati mitmes järgus: 2015 septembris, 2017 oktoobris, 2018 oktoobris ja 2019 augustis. Hagejat ei huvitanud kostja majanduslik seis enne viimase laenusumma väljastamist. Üle jõu käivaks osutus just viimane laen. Hageja on ekslikult pidanud kostja kontole laekunud kõiki summasid ekslikult kostja sissetulekuks.
28.3.Krediidiasutuse seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
28.4.Kohus leiab, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hinnanud laenuvõtja maksevõimet.
28.5.Hageja nõudis enne laenulepingu sõlmimist xxx OÜ-lt 6 kuu konto väljavõtet. Kohus nõustub hagejaga, et 18.04.-18.10.2018 väljavõttest (dtl 447-458) nähtub, et xxx OÜ oli tegutsev ettevõte ja tal oli laenu teenindamiseks piisav rahavoog. Lisaks kontrollis hageja xxx OÜ 2017.a majandusaasta aruannet (dtl 459-468). Kohus nõustub hagejaga ka selles, et oluline ei ole laenuvõtjast äriühingu arvelduskonto seis majandusaasta lõpus, vaid rahavoog ja võime laenukohustust täita. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmist kostja koostatud kokkuvõte ja selle lisad (dtl 524-580).
28.6.14.08.2019 laenulepingu muudatus ja käenduslepingud sõlmiti laenuvõtja taotlusel. Kostja oli kõigi lepingute sõlmimisest ja nende sõlmimise asjaoludest hästi teadlik, sest kostja oli lepingute sõlmimisel laenuvõtja ja teise käendaja seaduslik esindaja ja hüpoteegieseme (xxx kinnistu) omaniku abikaasa (käesoleval hetkel endine abikaasa). Seega ei saa kostja käendajana täna väita, et laenuvõtja esitas laenuandjale ebaõigeid andmeid, selleks, et laenu saada. Laenuvõtja seadusliku esindajana oli kostja ise hagejale andmete esitajaks. Lisaks leiab kohus, et kostja enda poolt ebaõigete andmete esitamine ei saanud kostjale kaasa tuua kahju.
29.Hageja nõude kujunemisest
29.1.Põhivõlgnevusest ja intressist
29.1.1.Hageja leiab, et on läbi menetluse nõude kujunemist selgitanud. Põhivõlgnik ja ka käendajad ei ole kunagi vaidlustanud, et ei ole laenuraha saanud või et ei saa võlgnevuse kujunemisest aru.
29.1.2.Kostja leiab, et hageja nõude kujunemine ei ole selge. Hageja ei ole tõendanud, kui palju on kostja laenu saanud 19.10.2018 lepingu ja kui palju 14.08.2019 lisa 2 alusel.
29.1.3.14.08.2019 laenulepingu nr xxx lisa nr 2 (dtl 33) punkti 1.1. kohaselt summa 30 950,26 eurot kantakse laenusaaja soovil notar xxx pangakontole ja punkti
1.2.järgi ei kuulu 1875 eurot väljamaksmisele, vaid tasaarveldatakse laenusaaja käesoleva lisa punktis 11 nimetatud lepingutasu tasumise kohustusega. Kohus loeb 14.08.2019 maksekorraldusega (dtl 416) tõendatuks,
et hageja on ülekande teinud lepingus märgitud isikule – notar xxx. Raha kasutamine nähtub 15.08.2019 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu punktidest 2.1., 2.1.1. ja 2.1.2 (dtl 411). Viidatud summast kanti 6716,64 eurot hageja kontole laenulepingu nr xxx jooksva võla tasumiseks ja 24233,62 eurot kanti xxx OÜ kontole selgitusega xxx Lisa 2 väljamakse. xxx OÜ ei ole väitnud, et ei oleks notarilt märgitud summat saanud.
29.1.4.Enne hagejaga laenulepingu nr xxx (dtl 419-437) sõlmimist sõlmis xxx OÜ 27.08.2015 laenuleping nr xxx ja lisa xxxxx AS-iga, mille alusel maksis xxx AS xxx OÜ-le laenu reaalselt välja, kandes laenusummad xxx OÜ kontole (dtl 438).
29.1.5.19.10.2018 laenulepingu nr xxx punktis 1.3. (dtl 21) järgi märgitud laenusummast 100 000 eurost: 1) laenusaaja soovil 79 230,29 eurot välja ei makstud, vaid tasaarveldati laenusaaja palvel xxx OÜ laenulepingu nr xx jooksva võlgnevusega; nimetatud laenusumma tuleneb hageja ja xxx OÜ vahel 05.10.2017 sõlmitud laenulepingust nr xxx (dtl 419-437); lepingu punkti 1.3.1. (dtl 421) kohaselt 30 011,27 eurot tasus hageja (dtl 438) xxx palvel xxx AS kontole selgitusega „xxx lõpetamine“; 1740 eurot tasaarveldati lepingutasu tasumise kohustusega ja 55 220,73 eurot maksis hageja välja xxx kontole (dtl 439); hageja ja xxx xxx OÜ vahelisele 05.10.2017 laenulepingu nr xxx kohta sõlmiti 16.03.2018 lisa nr 2 (dtl 441-445), mille punkti 1 (dtl 441) alusel maksis hageja samal kuupäeval xxx OÜ-le välja lisalaenu summas 4 905,91 eurot (dtl 446); 2) 415 eurot tasaarveldatati lepingutasu tasumise kohustusega; 3) 20 354,71 eurot kanti laenusaaja xxx pangakontole (dtl 417).
29.1.6.Kohus nõustub hagejaga, et kuna 30 011,27 euro ülekandmine xxx AS-ile on tõendatud 08.10.2017 maksekorraldusega (dtl 438), siis on tõendatud ka reaalse laenu väljamaksmine xxx ning põhivõlgnikul võlgnevuse kujunemine, mida vastavalt käenduslepingule kohustub tasuma kostja.
29.1.7.14.08.2019 sõlmitud lepingu lisa 2 (dtl 33) kohaselt anti xxx OÜ-le lisaks juba lepingu alusel väljastatud ja tagasi maksmata põhiosale 92 174,74 eurot lisalaenu 32 825,26 eurot, mistõttu moodustas uus laenu põhiosa summa 125 000 eurot. xxx OÜ kohustus lepingu punkti 2 ja 7 (dtl 33-34) järgi laenu põhiosa 125 000 eurot ja intressid tagastama lepingu lisaks oleva uue maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Intressimääraks aastas leppisid laenuandja ja -võtja kokku 16,00% + 6 kuu Euribor. Hageja selgitas menetluses (dtl 54), et lepingu lisa sõlmimisest kuni selle kehtivuse lõpuni intressi määr ei muutunud. Esimesel 11 kuul pidi xxx OÜ tasuma igakuiselt vaid intressimakseid summas 1666,67 eurot ja viimase 15.08.2020 maksega lisaks intressile summas 1666,67 ka põhiosa tagasimakse summas 125 000 eurot, kokku viimase maksega 126 666,67 eurot. xxx OÜ jättis tasumata igakuised maksed 15.06, 15.07. ja 15.08.2020, kokku summas 130 000,01 eurot, millest kolme kuu intressimaksed summas on 5000,01 eurot ja põhiosa makse 125 000 eurot. Kuivõrd põhivõlgnik laenu ei tasunud, tuli laenu põhivõlgnevus ja intressimaksed tasuda kostjal kui käendajal.
29.1.8.Osundatud põhjustel tuleb hageja põhinõue 125 000 eurot ja intressinõue 5000,01 eurot kostja vastu rahuldada ja need kostjalt välja mõista.
29.2.Sissenõudmiskulust
29.2.1.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 35 eurot.
29.2.2.Kostja leiab, et hageja ei ole sissenõudmiskulu varem kostjalt nõudnud.
29.2.3.Hageja on kostjale sissenõudmisega tekitatud kulust teatanud 02.10.2020 ülesütlemisavalduses (dtl 41). Sissenõudmiskulu nõude õigus tuleb hageja ja xxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingu punktist 6.3.3., mille kohaselt kaasneb
laenuandjal maksete hilinemisega õigus nõuda võlgnevusega seoses telefoni, posti või e-posti teel teatise saatmise teenustasu võlanõudekirja eest 35 eurot (dtl 24-25).
29.2.4.Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle.
29.3.Kindlustusmakse nõudest
29.3.1.Hageja leiab, et laenuvõtja kindlustuskulu tasumise kohustus tuleneb lepingu punktist 8.1 ja käenduslepingu punktist 1 ning VÕS §-st 145. Laenuvõtja ei sõlminud kindlustuslepingut ja/või ei teavitanud vara kindlustamisest ning hagejal oli õigus sõlmida see laenuvõtja asemel ja nõuda nende kulude hüvitamist.
29.3.2.Kostja leiab, et igal aastal olid kindlustusmaksed tasutud, kuna xxx AS, kelle kasuks oli seatud esimese ja teise järjekoha hüpoteegid, nõudis vara kindlustamist ja see kindlustusleping oli automaatselt pikenev kuni laenu tasumiseni 2026. Hagejal puudus vajadus kindlustusmakse tasumiseks ning seetõttu ei ole hagejal ka alust kindlustusmakse nõudmiseks.
29.3.3.Laenulepingu punktide 8.1. ja 8.2. (dtl 25) järgi on laenusaaja kohustatud omal kulul sõlmima lepingu p-s 1.7 nimetatud hüpoteegiga koormatava kinnisasja kindlustuslepingu laenuandjaga eelnevalt kooskõlastatud tingimustel ja esitama laenuandjale kindlustamist tõendavad dokumendid 7 kalendripäeva jooksul peale notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingut märkides hüpoteegipidajaks ja soodustatud isikuks ehk hüvitise saajaks laenuandja. Laenusaaja on kohustatud hoidma kindlustuslepingu kehtivana eelnimetatud tingimuste kohaselt lepingu kehtivuse ajal ning kindlustuslepingut võib laenusaaja muuta, lõpetada või kindlustusandjal õigus lõpetada üksnes laenuandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Laenusaaja on kohustatud esitama laenuandjale igakordse kindlustuspoliisi koopia. Kui laenusaaja ei ole 10 kalendripäeva jooksul pärast laenuandja poolt vastavasisulise teatise saatmist esitanud laenuandjale kehtiva kindlustuspoliisi koopiat, on laenuandjal õigus sõlmida uus kindlustusleping lepingu punktis 8.1 nimetatud tingimustel laenusaaja eest ja laenusaaja arvel ning sellisel juhul märgitakse kindlustuslepingusse kindlustusvõtjaks laenuandja. Laenusaaja on kohustatud hüvitama laenuandjale kõik kindlustuslepingu sõlmimisega seotud kulud 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava nõude saamisest.
29.3.4.Kohus loeb 21.09.2021 arve nr xxx ja maksekorraldusega nr 790 (dtl 58-59) tõendatuks, et hageja tasus laenuvõtja eest Harjumaal xxx asuva elamu kindlustusmakse 82,36 eurot kindlustusperioodi 21.09.2021-20.09.2022 eest. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et viidatud perioodiks oli vara kindlustanud ja sellest hagejat ka õigeaegselt teavitanud. Hageja märgitud perioodi eest topeltkindlustuse tasumist ei tõenda kostja poolt esitatud kodukindlustuse poliis perioodist 24.12.2022-04.12.2023 (dtl 324-327). Seega oli põhjendatud hageja poolt kindlustuslepingu sõlmimine ja selle eest tasumine.
29.3.5.Laenuvõtjal oli lepingust tulenev kohustus vara kindlustada, st põhivõlgnik vastutab lepingu rikkumise eest. Kindlustuskohustuse täitmisest laenuvõtja või kostja hagejat ei teavitanud. Seega rikkus põhivõlgnik lepingut. Hageja täitis kindlustamiskohustuse põhivõlgniku eest ja seetõttu tekkis hagejal kahju. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Põhivõlgnikule pidi laenulepingu sõlmimisel kindlustuskohustuse (või sellest teavitamise kohustuse) võtmisega olema ettenähtav, et hageja poolt kindlustuslepingu sõlmimisega võib hagejale tekkida kahju. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – kui põhivõlgnik või kostja oleks hagejale
esitanud vara kindlustamise lepingu, oleks hagejal puudunud vajadus laenu tagatiseks seatud vara kindlustamiseks ning hagejal ei oleks tekkinud kahju.
29.3.6.Osundatud põhjustel tuleb hageja nõue kostja vastu kindlustusmakse 82,36 eurot hüvitamiseks rahuldada.
29.4.Viivisest
29.4.1.Hageja palub 12.11.2021 seisuga kostjalt välja mõista viivisvõlgnevus viivismäära alusel 0,04% päevas 22 525,34 eurot. Samuti palub hageja välja mõista TsMS § 367 alusel viivised määraga 0,04% päevas põhivõlgnevuselt 125 000 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, sh kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina 0,04% päevas põhivõlgnevuselt 125 000 eurolt.
29.4.2.Hageja selgitas menetluses (dtl 54), et arvestas viivist arvestatud määraga 0,04% päevas põhiosa võlgnevuselt 125 000 eurot alates 16.08.2020. xxx OÜ oli lepingu lisa maksegraafiku järgi kohustatud tasuma põhivõlgnevuse 125 000 eurot 15.08.2020. Seega arvestas hageja viivist sellele järgnevast päevast. Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist alates 16.08.2020 kuni 12.11.2021 s.o hagi esitamiseni, kokku 447 päeva eest arvestusega 50 eurot päevas. Täiendavalt selgitas hageja, et viivise määraks on hageja võtnud väiksema viivise määra kui lepingu punktis 1.5. kokku lepitud 0,2 % päevas ja arvestanud hagi nõudes viivise määraks 0,04% tasumata põhiosa makselt päevas.
29.4.3.xxx OÜ viivisevõlgnevus perioodi 16.08.2020-05.07.2024 (käesoleva otsuse tegemise kuupäev) on 71 000 eurot. Vaatamata Riigikohtu lahendis toodud seisukohale on hageja käesolevas menetluses (dtl 3, 55) soovinud kostja Ü Ti vastutust piirata käenduslepingus toodud maksimumsummaga s.o 160 000 euroga. Seetõttu mõistab kohus mõistab kostjalt välja viivise 29 882,63 eurot.
30.Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 160 000 eurot järgmiselt: põhivõlgnevus 125000 eurot, intressid 5000,01 eurot, viivis 16.08.2020-05.07.2024 eest 29 882,63 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja kindlustuskulu 82,36 eurot.
31.Tasaarvestusavaldusest
31.1.Kostja esitas 24.04.2024 tasaarvestusavalduse, millele hageja vaidles vastu.
31.2.Kohus leiab, et kuivõrd hageja viis läbi xxx OÜ (ja ka kostja) krediidivõimekuse analüüsi, siis ei rikkunud hageja laenuandjana vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Seega ei saanud kostjal tekkida väidetavast rikkumisest kahju, mida hageja nõudega tasaarvestada.
31.3.Samuti tuvastas kohus eelnevalt, et käenduslepingu sõlmimine ei olnud vastuolus heade kommetega. Kostja pidi majandus- ja kutsetegevuses mitmeid laenu- ja käenduslepinguid sõlminud isikuna, et millised on laenu andmise tingimused, laenusumma tagasimaksete viisid, laenu saamiseks vajalikud tagatised, sh käendusest tulenev vastutus. Hageja ei rikkunud kostja suhtes teavitamiskohustust (TsÜS § 14 lg 2).
31.4.Osundatust tulenevalt tuleb kostja tasaarvestusavaldus jätta rahuldamata.
32.Menetluskuludest
32.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.
32.2.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.