Vaheotsus lõppotsusena Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
14. juuni 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-12969
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Eesti Elekter hagiavaldus Compensa Vienna Insurance Group, ADB vastu kindlustushüvitise ja viivise tasumise nõuetes
Tsiviilasja hind
152 320 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts Eesti Elekter (registrikood 10951819, aadress Suur-Karja tn 23, 10148 Tallinn) Lepinguline esindaja Erkki Evart
Kostja
Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Läti Vabariigi registrikood 304080146) (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu, registrikood 12970620, aadress Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn) Lepinguline esindaja Martin Petermann
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 21.05.2024.a
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
Kohtuotsuse põhjendav osa
tekkimise ja suuruse tõendamiseks hagejale. Tegemist on VÕS § 489 lg-st 1 kõrvalekalduva kokkuleppega, mille kehtivust kohus asja lahendamisel peab kontrollima. Kui varakindlustuse tingimuste punkt 97 on tüüptingimusena tühine, on kahju tõendamise koormis VÕS § 489 lg-de 1 ja 2 järgi kostjal. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kindlustushüvitise maksmise nõude eelduste väljaselgitamine ja kahju suuruse tõendamine on keerukas ja võib osutuda kulukaks. Keerukus tuleneb muuhulgas sellest, et tõendamiskoormise jaotus sõltub sellest, kas pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvad tüüptingimused on kehtivad või tühised. Tsiviilkohtumenetluse ülesandeks on lahendada asi võimalikult väikeste kuludega. Kostja esitatud nõude põhjendamatuse vastuväite lahendamine vaheotsusega aitab kaasa asja väikeste kuludega ja kiiremale lahendamisele. Eeltoodut arvestades selgitab kohus alljärgnevalt vaheotsusega välja, kas nõue on põhjendatud või põhjendamatu.
leiab, et 16.02.2022 kahjuteade on VÕS § 475 lg 3 mõistes kindlustusvõtja taotluseks kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja koostas 24.08.2022 dokumendi pealkirjaga „OTSUS KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUMISE KOHTA“ (dtl-d 97-101). Dokumendis on osundatud hageja 16.02.2022 kahjuteatele. Dokumendis on märgitud järgmine kostja otsustus: „Eeltoodu alusel ning ÜL punkti 2.13 ja Tingimuste punktidele 59 ja 60 tuginedes otsustas Seesam, et kindlustuslepingu, mida tõendab kindlustuspoliis nr 3/486878, alusel ei kuulu kindlustushüvitis maksmisele“ (dtl 101). Kohtu hinnangul nähtub dokumendist kostja otsustus jätta rahuldamata hageja taotlus (kahjuavaldus). Tegemist on VÕS § 475 lg 3 ls 1 nimetatud kindlustusandja teatega kindlustusvõtja taotluse rahuldamata jätmisest. Dokument sisaldab järgmist märkust: „Teadmiseks võlaõigusseaduse § 475 lg 3: Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest“ (dtl 101). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et dokument sisaldab kostja selgitust õigusliku tagajärje kohta, mis kaasneb sellega, kui hageja ei esita ühe aasta jooksul alates kostja otsuse kättesaamisest kostja vastu hagiavaldust kohustuste täitmisele sundimiseks. Hageja ei vaidle vastu kostja väitele 24.08.2022 otsuse kättesaamise kohta. Pooled ei ole välja toonud ja tõendanud, mis päeval sai hageja otsuse kätte. Kohus leiab, et hageja sai kostja 24.08.2022 otsuse kätte hiljemalt 30.08.2022, sest hageja 30.08.2022 dokumendist pealkirjaga „VASTUVÄITED OTSUSELE KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUMISE KOHTA“ nähtuvalt on hageja esitanud dokumendis vastuväited kostja 24.08.2022 otsusele ning teatanud otsusega mittenõustumisest (dtl-d 102-109). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud ühe aasta pikkune õigust lõpetav tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 30.08.2022, millal hageja on koostanud 30.08.2022 dokumendi, mis sisaldab vastuväiteid hageja 24.08.2022 otsusele.
poolt nendele 12.09.2022 vastusega vastamine on kohtu hinnangul poolte kirjalikult peetud läbirääkimised, millele on pooli üles kutsunud kostja. VÕS § 475 lg 3 sätestab õigust lõpetava tähtaja, mitte aegumistähtaja. VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud õigust lõpetavat tähtaega ei peata poolte vahel peetavad läbirääkimised, sh ei saa analoogia alus kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaja peatumise ja katkemise regulatsiooni (vt ka RKTKo 21.09.2016 3-2-1-59-16, p 12). Seetõttu ei toonud pooltevahelised läbirääkimised kaasa VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaja peatumist, mis hakkas kulgema hiljemalt 30.08.2022.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.