Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.06.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-126691
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu 1050 euro, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2022 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega OÜ Aktiva Finants) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
205,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad AŽ ja GA Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-22-126691 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2-22-126691 Hageja nõude aluseks on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud leping nr KK3704578. Nõue on loovutatud 26.01.2022 hagejale. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13), ning kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 30.10.2013, 3-2-1-106-13, p 24). Siinsel juhul leppisid lepingupooled kokku viivisemääras 40,43% aastas. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal 8% aastas, siis ületab kokkulepitud viivisemäär seadusjärgset määra enam kui kolmekordselt. Sellest tulenevalt on lepingupoolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hageja saab nõuda kostjalt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ajavahemiku 26.01.2022–13.09.2022 eest 50,63 eurot (1000 × 0,022% × 231).
2-22-126691
2-22-126691 hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on leping intressikokkuleppe osas tühine ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Lisaks peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt määrama uuesti tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, peab hageja oma nõude eeldusena tõendama, et ta on seda põhimõtet järginud. Kui hageja ei ole hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ning andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata.
2-22-126691 intressikokkulepe on tühine, ei saa sellest tuleneda ka kokkulepitud suurusega viivisemäära. Sellisel juhul tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning kuna see on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud seadusjärgset viivisemäära. Samuti tuleb kohtul viivisenõude rahuldamise eeldusena kontrollida, kas kogu leping kehtib või on hageja rikkunud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viimasel juhul ei kehti ka viivisekokkulepe ning hagejal on õigus nõuda üksnes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist, arvestades mh põhinõude sissenõutavaks muutumist vastavalt VÕS § 4034 lg 7 järgi tehtud ümberarvutuste kohasele tagasimaksegraafikule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.