Saneerimine › Saneerimisasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-41/29
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Saneerimine › Saneerimisasjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 05.06.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 6717

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 5. juuni 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

2-24-41

Tsiviilasi

KG Partners OÜ saneerimismenetlus

Menetlustoiming

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende avaldaja/ettevõtja KG Partners OÜ (rg-kood 12580770; aadress Pikk 8-1, Kuressaare linn, 93813 Saaremaa vald; e-post xxxx@xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja G. P. saneerimisnõustaja Andro Kullerkupp (ik xxxxxxxxx; OSAÜHING VERTEX INVESTMENT; aadress Kentmanni põik 3-19, 10116 Tallinn; e-post [email protected]) saneerimiskava kinnitamata jätmise taotluse esitanud võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349; aadress Lõõtsa tn 8a, 15176 Tallinn; e-post [email protected]), lepinguline esindaja Ülle Ilves teised puudutatud võlausaldajad: - Coop Pank AS (rg-kood 10237832; e-post [email protected]), lepinguline esindaja Kerly Riivik - Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post [email protected]) - Leorio Invest OÜ (rg-kood 11898381; e-post [email protected]) - Mosaiik Grupp OÜ (rg-kood 12335088; e-post [email protected]) - AM Kinnisvarahaldus OÜ (rg-kood 16013714; epost [email protected]) - G. P. (ik 47602250016; e-post xxxx@xxxxxxxxxx) - InGliss Management OÜ (rg-kood 12964832; epost kaupo@xxxxxxxxxx) - Lossi 6 Apartments OÜ (rg-kood 16118138; e-post [email protected]) - Enefit AS (rg-kood 16130213; e-post [email protected])

Tsiviilasi nr 2-24-41 Kohtuistungi toimumise aeg

16. mai 2024

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada 16. aprillil 2024 KG Partners OÜ saneerimismenetluses kohtule esitatud vastuvõtmata saneerimiskava.

2.

Sarnased lahendid

Saneerimine

13.1.3.Kava projekti kohta teate avaldamisel ja edastamisel ei rikutud SanS § 20 lg-s 3 nimetatud nõudeid, mh edastati projekt puudutatud isikutele ja teade vastab § 20 lg-s 5 nimetatud nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 4). Samuti järgiti kava vastuvõtmisel SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid ning hääletamisel ei rikutud puudutatud isikute õigusi (SanS § 28 lg 5 p 6). SanS § 20 lg 3 kohaselt avaldab saneerimisnõustaja vähemalt kaks nädalat enne SanS § 12 lg 2 p-s 6 nimetatud tähtaja (so saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja) lõppu teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele. Nõustaja 15.03.2024 taotluse alusel määras kohus 18.03.2024 määrusega täiendava tähtaja kuni 16.04.2024, mille jooksul tuleb esitada puudutatud isikutele muudetud kava, korraldada uus hääletus kava vastuvõtmiseks ning esitada kava kohtule kinnitamiseks. Nõustaja avaldas 01.04.2024 Ametlikes Teadaannetes SanS § 20 lg 3 alusel teate kava projekti kohta, märkides, et kirjalikud seisukohad kava kohta tuleb esitada hiljemalt 15.04.2024. Hääletusprotokollist nähtuvalt edastas nõustaja kõigile kavaga puudutatud kolme rühma jagatud võlausaldajatele kava projekti koos hääletamise üleskutsega nende äriregistris avaldatud ja saneerimisteatele vastuseks saadud täpsustatud elektronposti aadressile. Kava üle hääletamine toimus koosolekut pidamata. Häälte arvu määramisel lähtuti vastavalt SanS § 24 lg-le 2 võlausaldaja põhinõude suurusest ning teise rühma kuuluva G. P. puhul SanS § 24 lg 21 alusel tema osa suurusest. SanS § 24 lg 4 sätestab, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Antud juhul on võlausaldajad jaotatud kolme rühma. Hääletamata jättis üks võlausaldaja (Enefit AS) 6541,86 häälega. Kava vastuvõtmise vastu hääletas kaks võlausaldajat (Coop Pank AS ja MTA) kokku 463 935,44 häälega. Kava vastuvõtmise poolt hääletas esimeses rühmas kolm (60%) võlausaldajat 220 968 (37%) häälega, teises rühmas neli (100%) 5/14

13.1.4.1.Kavas sisaldub muu hulgas ettevõtja vara- ja võlanimekiri saneerimiskava esitamise seisuga, ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus ning nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse (SanS § 21 lg 1 p 1). Kava kohaselt oli ettevõtjal menetluse algatamise seisuga varasid 878 783 eurot (käibevara 13 942 eurot ja põhivara 864 841 eurot) ning kohustusi 898 900 eurot (lühiajalised kohustused 300 100 eurot ja pikaajalised kohustused 598 800 eurot). Ettevõtte omakapital oli 20 117 euro ulatuses negatiivne, mis on põhjustatud saamata jäänud müügitulust (plaanitud restoran Naba) ning samal ajal lühiajaliste kohustuste suurenemisest käivituskulude ja investeeringute tegemiseks. Ettevõtja finantsseisu on peetud kriitiliseks eelkõige lühiajaliste kohustuste osas. Puhaskäibekapitali ja lühiajaliste kohustuste negatiivne kattekordaja ning madal likviidsus on otsene viide saneerimisvajadusele. Põhjusteks, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse, on koroonapandeemia põhjustatud restorani külastatavuse langus ning seetõttu müügikäibe vähenemine ja kiire inflatsioon ning samaaegne energiahindade, toiduainete ja toorme hinnatõus koos EURIBOR-i kiire tõusuga lühikese aja jooksul, mis kogumis on suurendanud ettevõtja kulusid. Lisaks on restoranide külastatavust mõjutanud tarbijate üldine ostujõu langus. Samuti on ettevõtja tegevust mõjutanud teise restorani Naba ootamatu sulgemine 2023. aastal ruumide üürilepingu ennetähtaegse lõppemise tagajärjel enne turismihooaja algust, seda olukorras, kus investeeringud (sh võetud laenud) restorani ümberkujundamiseks olid juba tehtud. Seoses restoran Naba ootamatu sulgemisega ei olnud ettevõtjal võimalik tagasi teenida restorani käivitamisse tehtud investeeringuid. Elektrihindade tõusu tõttu sulges ettevõtja talviseks hooajaks Saaremaa Veski restorani ja koondas enamus töötajaid, mis omakorda tekitas ettevõtjale suuri kulusid. Kulude katteks, hinna- ja palgatõusudest ülesaamiseks võttis ettevõtja täiendavat arvelduslaenu. Kirjeldatud asjaolud kogumis on loonud olukorra, kus ettevõtja on likviidsusraskustes ning ei suuda jooksvalt ja tähtaegselt rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid vaatamata turismihooaja käivitumisele.

13.1.4.3.Kavas sisaldub muu hulgas kirjeldus ettevõtja prognoositava majandusliku seisundi kohta pärast saneerimist ning põhjendused, miks saneerimiskaval on mõistlikud väljavaated vältida ettevõtja maksejõuetust ja tagada tema elujõulisus, sealhulgas kava õnnestumise eeltingimused (SanS § 21 lg 1 p 2). Ettevõtja tegevuseks raskuste ületamisel on kulu vähendamine ja tulu suurendamine. Kulude vähendamine toimub püsikulude vähendamisest (hooajavälisel ajal tegutsetakse minimaalse kulubaasiga ja turismihooajal palgatakse juurde töötajaid, kuid tööjõukulu suhet käibesse hoitakse jätkusuutliku majandustegevuse tagamiseks optimaalsena) ja tegevuse tõhustamisest (käibe suurendamine madalhooajal erinevate ürituste korraldamisega) tuleneva säästu arvel, samuti remondikulu vähendamisega (veski aknad vahetatakse välja rahalise võimekuse olemasolul). Tulu suurendamine toimub 1) turunduse võimendamise läbi (sotsiaalmeedia kanalites ettevõtja nähtavuse tõstmine, igakuised investeerimisüritused ja terviseloengute sarjad); 2) pileti müügitulu suurendamisest aiakontsertidel, vestlusõhtutel, külalispeakokkade õhtusöögi sarjadel; 3) uutest hinnakorrektsioonidest; 4) ärimudeli muudatustest (enda toodetava napsu tootmismahu suurendamine kolm korda ja ka toote turustamine kaubandusvõrku) ja 5) varade müügist saadava erakorralise tulu arvel (omanikule kuuluva korteriomandi müük). Kuigi finantsprognoosid näitavad võimalust saneerimisperioodil suur osa võlakohustustest tasuda äritegevusest saadud tuluga ja omanikule kuuluva kinnisvara müügist saadud erakorralise sissetulekuga, on prognoosides eeldatud osade praeguste laenukohustuste refinantseerimine uue laenulepinguga. Seotud isikute antud laenud ettevõtjasse plaanitakse kapitaliseerida sellises ulatuses, mis tagaks seadusele vastava omakapitali seisu. Arendustegevuste eesmärgiks on makseraskuste ületamine, ettevõtja likviidsuse taastamine ning ettevõtja jätkusuutliku majandamise ning kasvu tagamine. Kohtu hinnangul ei ole eespool märgitust tulenevalt põhjendatud MTA väide, et kavas puudub arendustegevuste osas sisuline analüüs plaanide ja eesmärkide saavutamise kohta. Kuigi kavas puuduvad arvnäitajad kulude vähendamise ja tulude suurendamise kohta, on kavast nähtuvalt strateegilisest tegevusest tulenev muutus juba arvestatud prognoosis tulude ja kulude sisse. Nõustaja on selle kohta lisanud kavale pro forma kasumiaruande ja rahavoogude prognoosi (kava lisa 1). Prognoosid on koostatud realistliku turuinfo ja varasema müügikogemuse põhjal, kuid konservatiivsemalt kui turuinfo seda võimaldaks. Positiivset mõju rahavoole annab viivitusintresside vähendamine nullini 2024. aasta esimesel poolaastal. Vähendatud intressikulu aitab ettevõtet uuele kasvule. Bilansiprognoosi tähtajaks 2027. aastal on ettevõtte omakapital positiivne ja seadusele vastav. Käibekapital on üle poole miljoni euro, millest enamuse moodustab raha. Suhteliselt suur raha jääk tuleneb sellest, et prognoos ei sisalda täiendavaid investeeringuid ja prognoosi lihtsustamiseks on eeldatud, et kogu ümberkujundatud võlg refinantseeritakse, kuigi osaliselt on võimalik võlgasid vähendada ärituludest. Kava kohaselt on ettevõtja jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist vaatamata tekkinud likviidsusprobleemidele võimalik. Ettevõtjal on mastaapne restoranihoone, peo- ja seminariruumid, oskusteave, meeskond ning püsiklientuur. Kavas kirjeldatud strateegilisi meetmeid ja saneerimisabinõusid rakendades oleks ettevõtjal võimalik majandusraskused ületada, likviidsus taastada, parandada kasumlikkust ning tagada jätkusuutlik majandamine, 7/14

Tsiviilasi nr 2-24-41 võlausaldajate nõuded tasutakse 17.07.2025. Saneerimisperioodi määramisel lähtuti realistlikust müügiprognoosist, finantsraskustest taastumisvõimekuse analüüsist ja suurima võlausaldaja Coop Pank AS-i kehtiva laenulepingu lõpptähtajast. Kohustuste täitmiseks, mida ei kata tulud äritegevusest, kasutatakse nii omanikulaenu (rahavoogude aruande kohaselt kokku 43 050 eurot) kui ka omaniku korteriomandi müügist saadavat tulu (rahavoogude aruande kohaselt 289 000 eurot, 16.05.2024 kohtuistungist nähtuvalt 279 000 eurot), millest on eelnevalt tasutud tagatud laenud ja kohustused. Ettevõtja kohustused koosnevad peamiselt võlgadest töötajatele, maksuvõlgadest, võlgadest tarnijatele ning saadud laenudest. SanS § 22 lg 2 järgi ei saa saneerimiskavas ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõudeid. Ülejäänud nõuded (sh maksunõuded) on ümberkujundatavad. Peamiseks saneerimise abinõuks on nõuete ümberkujundamine selliselt, mis vähendaks lühiajalist survet väljaminevatele rahavoogudele ja suurendaks likviidsust. Kavas on täiendavalt selgitatud, et ettevõtja jätkab laenuintresside tasumist nii jooksvalt tekkivate (Coop Pank AS-le) kui juba sissenõutavaks muutunute osas (Holm Bank AS-le ja Leorio Invest OÜ-le). Sissenõutavaks muutunud laenintresside tasumised algavad 2024. aasta maikuust, igakuiselt 21. kuupäeval. Samuti jätkatakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) laenukäenduse intresside tasumist. Kava täitmiseks müügis olev korteriomand tuleb müüa hiljemalt 20.07.2024. Kinnistuga tagatud laenude/kohustuste tasumine toimub koheselt läbi notari deposiitkonto, kust siis teostatakse ettevõtja nimel otse maksed Leorio Invest OÜ-le ja MTA-le, ülejääk kapitaliseeritakse ettevõttesse. Kuigi finantsprognoosid näitavad võimalust saneerimisperioodil suur osa võlakohustustest tasuda ka äritegevusest saadud tulu, omanikulaenu ja omanikule kuuluva kinnistu müügist saadava tuluga, on prognoosides eeldatud osade praeguste laenukohustuste refinantseerimine uue laenulepinguga. Kavast nähtuvalt algavad refinantseerimise läbirääkimised 15.09.2024, et leida parim lahendus ettevõtja finantskohustuste ümberstruktureerimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Nõustaja on välja toonud, et kava kinnitamise korral piisab ettevõtja käibevarast (13 942 eurot 29.12.2023 seisuga) ettevõtte tegevuse jätkamiseks, sest jooksvad rahavood koos omanike täiendava finantseerimisega võimaldavad katta kõik jooksvad kulud ja teenida tulu. Rahavoogude prognoosist nähtub, et ettevõtja raha jääk perioodi lõpus on positiivne, seejuures on ümberkujundatud nõuete tasumine juba sisse arvestatud. Asjaolu, et peale nõuete tasumist on rahavoog positiivne, annab nõustaja hinnangul kindlust, et saneerimise abil on ettevõtja jätkusuutlik majandustegevus võimalik. 2024. aasta lõpus on rahavoogude prognoosi kohaselt ettevõtjal raha 152 387 eurot: sissetulekud kokku 1 199 775 eurot (sh müügitulu (lähtutud ettevõtja möödunud perioodide reaalselt saavutatud müügimahtudest) 711 250 eurot, tulu vara müügist 289 000 eurot, omaniku laen 43 050 eurot, käibemaks tuludelt 156 475 eurot), millest on maha arvatud väljaminekud 1 047 688 eurot (sh võlausaldajate nõuete vähendamine kokku 221 524 eurot). 2025. aasta lõpus on rahavoogude prognoosi kohaselt ettevõtjal raha 95 053 eurot: sissetulekud kokku 1 314 746 eurot (sh müügitulu 839 956 eurot ja refinantseerimislaen 290 000 eurot) ning väljaminekud kokku 1 372 081 eurot (sh võlausaldajate nõuete vähendamine kokku 522 689 eurot).

13.1.6.SanS § 28 lg 5 p 7 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui selgub, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei ole järgitud ning võlausaldaja on hääletanud saneerimiskava vastu ja esitanud SanS § 26 lg 1 p 11 alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldajate huvide testi järgimata jätmisele saab tugineda ka SanS § 292 lg 1 p 1 alusel. Antud juhul ei ole kava vastu hääletanud puudutatud isik MTA saneerimiskava kinnitamata jätmise taotluses tuginenud SanS § 292 lg 1 p 1 alusel võlausaldajate huvide testi järgimata jätmisele. SanS § 26 lg 2 kohaselt tuvastatakse võlausaldajate huvide testiga, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. MTA leidis 16.05.2024 kohtuistungil, et ta on kava kohaselt ebasoodsamas seisus kui pankroti korral, sest pankrotimenetluses saaks MTA pandiga tagatud nõue täies ulatuses rahuldatud, aga praegusel juhul on MTA kõrvalnõuet (maksuintress) ilma pandipidaja nõusolekuta ja põhjendust esitamata vähendatud summas 10 150,46 eurot. Kohus märgib, et MTA osaleb sarnaselt teiste võlausaldajatega saneerimismenetluses ning maksunõudeid koheldakse seal sarnaselt muude nõuetega. Seega ei eelistata maksunõudeid teistele ümberkujundatavatele nõuetele ja maksunõudeid saab sarnaselt muude nõuetega ettevõtja saneerimismenetluses ümber kujundada, mh ajatada ja võlasummat vähendada (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1141 lg 1 ja SanS § 22 lg 2), nagu on antud juhul taotlenud ettevõtja (vt ka RKTKm nr 3-2-1-122-09, p 17). Keelatud ei ole ka pandiga tagatud nõuete ümberkujundamine, seejuures ei ole seadusandja sidunud saneerimismenetluses pandiga tagatud nõuete ümberkujundamise lubatavust pandipidaja nõusolekuga (vt ka RKTKm nr 3-21-25-11, p 43, 46). Kui kohus kinnitab saneerimiskava, mis näeb ette maksuvõla vähendamise, võib MTA sel juhul maksuvõla kustutada (MKS § 114 lg 2). Kohus leiab, et kohtule esitatud kava alusel ei kohelda MTA-d oluliselt halvemini võrreldes teiste I rühma (pandiga tagatud nõuetega) võlausaldajatega. Kava järgi toimub pandiga tagatud võlausaldajate võlasumma vähendamine üksnes kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata võlausaldajate kõrvalnõuded (Holm Bank AS-l 9000 eurot, Leorio Invest OÜ-l 997,28 eurot, Mosaiik Grupp OÜ-l 3510,34 eurot ja MTA-l 10 150,46 eurot). Põhinõuded tasutakse kõigile võrdses, so 100% ulatuses. Ettevõtja ei ole kavas taotlenud üksnes osade pandiga tagatud võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagatud põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-24-41 Kohtu hinnangul on nõuete ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Kui pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldaja nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu (PankrS) § 2), siis ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 2). Seejuures tuleb arvestada ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvidega ja kaitsta nende õigusi (SanS § 1). Seega on ettevõtte saneerimismenetluses isikute huvid vastandlikud. Ühelt poolt ettevõtja, kes soovib ajutistes majandusraskustes olles saneerimise teel kohustuste vähendamise abil ettevõtet säilitada, ja teiselt poolt võlausaldaja, kellel on õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Saneerimismenetluses on ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid, mis annab mõnetise õigustuse ka võlausaldajate õiguste kahjustamisele. Siiski ei tohi võlausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral (vt ka RKTKm nr 32-1-25-11, p 51). Pandiga tagatud nõuetele on asjaõigusseaduse (AÕS) § 280 järgi tagatud panditud eseme arvel rahuldamise eelisõigus teiste nõuete suhtes. Ka PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi rahuldatakse pandiga tagatud tunnustatud nõue esimeses rahuldamisjärgus. Vaidlust ei ole selles, et pandieseme (omanikule kuuluv korteriomand) väärtus (kohtule teadaolev võimalik müügihind 279 000 eurot) katab MTA tagatava nõude 73 654,51 eurot (põhinõue 63 504,05 eurot ja kõrvalnõue 10 150,46 eurot). Ka pankrotistsenaariumi arvutustabeli kohaselt saaks MTA pandiga tagatud nõue pankrotimenetluses rahuldatud nii stsenaariumi 1 kui stsenaariumi 2 korral (eelduslikult ka koos kõrvalnõudega ja üldiste pankrotimenetluse kulude kandmisega 10/100 ulatuses PankrS § 153 lg 2 järgi). Samas on MTA-l ka pandiga tagamata nõue, millest 88 299,98 eurot on põhinõue ja 7116,54 eurot kõrvalnõue, kokku 95 416,52 eurot. Pankrotistsenaariumi 1 korral moodustavad MTA tagamata nõuded -13 936,85 eurot ja pankrotistsenaariumi 2 korral -98 394,72 eurot (koos kõrvalnõudega on tagamata nõuete jääk eelduslikult suuremgi). Kuigi saneerimismenetluses saab pandiga tagatud nõuet pandipidaja nõusolekuta vähendada üksnes ulatuses, milles pandiese tegelikult nõuet ei taga (vt ka RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 61), on kohus eeltoodu põhjal seisukohal, et kokkuvõttes on MTA nõuete rahuldamise määr ettevõtja saneerimismenetluses oluliselt suurem kui pankrotimenetluses. Käesoleval juhul täidetakse kava alusel MTA nõuded kokku summas 151 804,03 eurot, sellest pandiga tagatud nõue 63 504,05 eurot ja pandiga tagamata nõue 88 299,98 eurot. MTA on õigustatult viidanud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt materiaalõiguslikult lubatavalt arvestatud intressi-, viivise- või leppetrahvinõudeid ei või kavas tühistada või vähendada seda põhjendamata, isegi kui seda tehakse kõigi võlausaldajate suhtes ühtemoodi. Üldiselt kehtib ka siin nn pankotihinnangu põhimõte, st tuleks võrrelda, millises ulatuses saaks võlausaldaja oma nõude(d) rahuldatud ettevõtja pankrotimenetluses (vt ka RKTKm nr 3-2-125-11, p 54). Kohus on eespool leidnud, et antud juhul on ka kõrvalnõudeid vähendades arvestatud MTA huve. Nõustaja selgitas 16.05.2024 istungil, et saneerimine on võimalik ja ettevõtjale jõukohane, kui olemasolevaid kõrvalnõudeid vähendatakse nullini. Sel juhul on ettevõtja võimeline tasuma põhinõudeid 100% ulatuses. Kohus märgib, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas kinnitada kava, mida ettevõtja tõenäoliselt täita ei suuda. Käesolevalt ei toimu ettevõtja kõrvalnõuetest vabastamisel võlausaldajate huvide olulist kahjustamist.

Tsiviilasi nr 2-24-41 juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Saneerimisel tuleb seega eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist makseraskust, mis on saneerimismenetlusega ületatav. Kohus ei nõustu MTA seisukohaga, et kaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või elujõulisust tagada. Põhjendatud ei ole ka MTA seisukoht, et ettevõtja suutmatust nõudeid rahuldada ei saa pidada ajutiseks makseraskuseks, vaid ettevõtja on juba maksejõuetu. 30.12.2023 seisuga on ettevõtjal bilansi järgi vara 873 795 eurot ja kohustusi 911 738 eurot ning omakapital -37 943 eurot ei vasta äriseadustiku nõuetele. Aruandlusperioodi majandustegevuse tulemiks on kahjum 198 746 eurot, eelmiste perioodide kahjum oli 119 115 eurot. 30.12.2023 seisuga ületavad ettevõtja lühiajalised kohustused (313 735 eurot) käibevara (17 407 eurot) 18 korda ja maksevõime tase on eriti nõrk. Käibevarast ca 25% (4286 eurot) moodustavad nõuded ostjate vastu. Lühiajalistest kohustustest on suurima osakaaluga maksuvõlg ca 28% (88 425 eurot). Põhivara on 856 387 euro väärtuses ja pikaajalisi kohustusi 598 002 eurot, sh laenukohustused 75 981 eurot. Põhivara on võrreldes 31.12.2022 seisuga (1 016 453 eurot) vähenenud 169 687 euro võrra. Äriregistri andmetel on ettevõtjal tasumata maksukohustused alates 12.09.2022, mida saab pidada pikaajaliseks maksuvõlaks. 16.05.2024 istungil kinnitas MTA, et ettevõtjal on lisaks ümberkujundatavatele nõuetele jooksev maksuvõlg ca 9800 eurot. Mh on ettevõtjal tasumata saneerimiskavaga hõlmamata menetluse algatamise hetkeks sissenõutavaks muutunud kogumispensioni maksete võlg 56,34 eurot, mis käesoleval ajal on juba 232,17 eurot. Nõustajale on ettevõtja 31.12.2023 raamatupidamisbilansis toodud andmed teada, ometi on nõustaja hinnangul ettevõtte saneerimine tõenäoline. Kavast nähtuvalt on majandusraskuste tekkimise põhjusena märgitud asjaolud loonud olukorra, kus ettevõtja on likviidsusraskustes. Rakendades kavas kirjeldatud strateegilisi meetmeid ja saneerimisabinõusid on ettevõtjal võimalik majandusraskused ületada. Ettevõtja finantsseis on kriitiline eelkõige lühiajaliste kohustuste osas. Peamine äritegevuse finantseerimisallikas lühiperspektiivis on peagi käivituva turismihooajaga kaasnevad müügitulud. Lisaks on kava täitmiseks müügis ettevõtja omanikule kuuluv korteriomand. Kinnisvara müügist saadud tulu kasutatakse ettevõtte laenude ja kohustuste tasumiseks, samuti kapitaliseeritakse ülejääk ettevõttesse. Jooksvad rahavood koos omaniku täiendava finantseerimisega võimaldavad katta kõik jooksvad kulud ja teenida tulu. Ettevõtja eesmärk on vähendada ka lühiajalist survet väljaminevatele rahavoogudele. Võlgade vähendamine saneerimisperioodi lõpus on osaliselt plaanitud ühekordse refinantseerimisega. Kõik saneerimisabinõud on eesmärgipärased, mis aitavad ettevõtjal taastada jätkusuutliku majandustegevuse. Kava aluseks on võetud realistliku taastumistempoga finantsprognoos, millest ilmneb, et ettevõtja on võimeline ka konservatiivse stsenaariumi järgi saneerimismenetlusega ümberkujundatud nõuded tasuma 2025. aasta suveks, jättes endale seejuures piisava likviidsuse majandustegevuse jätkamiseks. Suuremad võlausaldajad on näidanud kava koostamise perioodil üles koostöövalmidust ka saneerimismenetluse ajal. Kohus märgib, et peab ettevõtja kava realistlikuks ja realiseeritavaks. Saneerimiskava tegemise käigus koostatud rahavoo prognoos näitab, et lühiajaliselt on vajalik omaniku täiendav finantseerimine, aga aasta jooksul taastuvad ettevõtja müügitulud tasemele, mis võimaldavad lisaks kavas ettenähtule asuda ka eelnevate perioodide kava väliseid lühiajalisi võlgasid osade kaupa tasuma. 16.05.2024 kohtuistungil avaldatu kohaselt on turismihooaeg alanud ja ettevõtte madalseis möödumas. I kvartali käive 63 000 eurot vastas prognoositule, graafikus ollakse ka kuludega. Suveperioodil kasvab ettevõtte käive hüppeliselt – kui talvisel perioodil on keskmiselt 98 klienti päevas, kes kulutab keskmiselt 20 eurot, siis suvisel perioodil on kliente üle 300-400. See on Saaremaa eripära, et suvel ettevõtja käive märgatavalt tõuseb. Veski on suvel igapäevaselt avatud ja kasvavast müügitulust on ettevõtja asunud tasuma ka jooksvat

18.Saneerimisnõustaja palub 16.04.2024 taotluses kinnitada oma tasuks 8000 eurot ning määrata tasu saajaks OSAÜHING VERTEX INVESTMENT (arvelduskonto nr EE052200221017089518), mille kaudu nõustaja tegutseb. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 esimese lause järgi otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel tema tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul. Justiitsiministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (määrus) § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de 4 ja 5 või 6 alusel. Esitatust ei nähtu, et nõustajal ja ettevõtjal oleks kokkulepe tasu kohta. Seetõttu lähtub kohus tasu määramisel määruse §-dest 4 ja 5. Määruse § 4 lg 1 kohaselt on saneerimisnõustaja tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning määruse § 4 lg 4 esimese lause kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Määruse § 5 lg 1 näeb ette, et kui saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest tulenev tasu suurus ilmselgelt võlausaldajate huve, peab määruse § 4 alusel määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma §-s 5 sätestatud tasu alam- ja ülemmäära vahele. Nõustaja ajakulu oli kokku 80 tundi ja tunnitasu 100 eurot, millisel juhul on tasu suuruseks 8000 eurot. Nõustaja taotletav tasu on oluliselt väiksem määruse § 5 lg-s 2 sätestatud alammäärast ega kahjusta võlausaldajate huve. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja tasu suuruseks tuleb määrata 8000 eurot, sh käibemaks 1442,62 eurot, kuivõrd osaühing, mille kaudu nõustaja tegutseb, on käibemaksukohustuslane (KMKR number EE100698817). Arvestades töö mahtu ja keerukust ning nõustaja kutseoskusi on taotletav tasu vastavuses nõustaja töö panusega. Nõustaja tasu tuleb välja maksta kohtu deposiidist ja kanada OSAÜHING VERTEX INVESTMENT arvelduskontole nr EE052200221017089518. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik