Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-122771
Tsiviilasi
apellatsioonikohtus
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi XX OÜ ja A.A. vastu võla väljamõistmiseks XX OÜ apellatsioonkaebus 0 eurot A.A. apellatsioonkaebus 60 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2024 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste
XX OÜ apellatsioonkaebus
liigid
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant I (kostja I): XX OÜ (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja A.A. Apellant II (kostja II): A.A. (isikukood
Vastustaja (hageja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas
Tsiviilasja hind
esindajad
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Osaühingu EUROPARK hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta XX OÜ ja A.A. menetluskulud maakohtus Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Rahuldada XX OÜ apellatsioonkaebus. Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus. Jätta menetluskulud apellatsioonimenetluses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. Asendada kohtulahendi jõustumisel XX OÜ ärinimi tähemärgiga ja mitte avalikustada XX OÜ registrikoodi ja sõiduki XXXXXXX registreerimisnumbrit. Asendada kohtulahendi jõustumisel A.A. nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada A.A. isikukoodi.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja tuvastas kontrollimisel, et kostja I sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba. Hageja pani leppetrahvinõude suurusega 30 eurot sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kostjale I meeldetuletused võlgnevuse kohta, millest ühele kostja I küll vastas, kuid kohustust ei täitnud. Kostja I tugines asjaolule, et sõidukit kasutas leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval A.A. (endine X.), kes esitas leppetrahvinõudele pretensiooni.
inimesele ei saanud tekkida arvamust, et tegemist on Kalevi 21 hoone parkimisalaga. Kalevi 21 parkimisala märgistamiseks on paigaldatud eraldi liiklusmärk (dtl 49). Sõiduki juht pidi aru saama, et Kalevi 21 elanikele on eraldatud maa-ala parkimiseks. Kuna pargitud sõidukil parkimisluba puudus, siis rikuti parkimistingimusi, mille tõttu on põhjendatult väljastatud ka leppetrahvinõue parkimistingimuste p 5 alusel. Maakohus tuvastas, et kostja I oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik (dtl 54). Maakohus viitas, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata. Kostja II on vastuses hagiavaldusele selgitanud, et sõiduki parkijaks oli tema. Kostja II selgitusi saab pidada tõendiks TsMS § 405 lg 5 alusel. Samuti on kohtule esitatud kostja II pretensioon hagejale, mille kostja II esitas kohe pärast leppetrahvi saamist (dtl 80 ja 81). Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja II tuleb lugeda tegutsenuks kostja I majandushuvides. Parkimislepingu pooleks tuleb lugeda kostja II. Maakohus tuvastas, et kostja II rikkus hagejaga sõlmitud parkimislepingut parkides 4. juulil 2021 hageja parkimisalale, jättes parkimisloa sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata (dtl 53, 47-49). Kostja II sai leppetrahvi nõude kätte. Kostja II ei ole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja II vastu rahuldamisele. Sissenõudmiskulud kuuluvad rahuldamisele 30 euro ulatuses (VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja VÕS § 127). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus pidas praeguses asjas õiglaseks, et kostja I menetluskulud jäävad kostja I enda kanda (TsMS § 162 lg 4). Hageja vajadus esitada hagi mõlema kostja vastu tulenes kostjate enda käitumisest, seepärast oleks kostja I menetluskulude hagejalt väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja II kanda hagi rahuldamise ulatuses.
menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda. Kostja II palub asendada kohtulahendis kostja II nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada kostja II isikukoodi, sünniaega ega muid andmeid, mis võimaldavad kostja II tuvastamist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks võis hageja kostjat II parkimisloa puudumise tõttu trahvida. Liiklusseadus seda ei luba. Mõistlik isik ei pidanud aru saama parkimistingimustest, et ilma loata parkimisalale parkimisel sõlmitakse parkimisleping. Seega ei saa poolte vahel lepingut sõlmituks pidada. Kostja II viitas Tartu Ringkonnakohtu lahenditele tsiviilasjades nr 2-22-106961 ja 2-22-106308. Parkimistingimustes ega mujal ei olnud märgitud, kus asub parkimisala, kus võib parkida SA Tartu Loomemajanduskeskuse lubadega. Alles leppetrahvi nõudes oli märgitud, et parkimisala on aadressil Kalevi 13/15/17. Maakohus on jõudnud vastuolulisele seisukohale leides, et parkimiskeelu märk kehtib kogu parkimisalal sellest keelumärgist möödumisel, aga Kalevi 21 alal, mis on samuti pärast keelumärgist möödumist, keelumärk ei kehti. Maakohtu otsus on ebaõige ka sissenõudmiskulude osas. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi ebaõigesti, on põhjendamatu ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus.
olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Parkimist keelav märk koos „EUROPARK“ tähisega on vastuoluline. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Parkimist keelavast märgist nähtub, et parkimislube väljastab SA Tartu Loomemajanduskeskus. Seega ei ole võimalik aru saada, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte SA Tartu Loomemajanduskeskus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu seisukohad tsiviilasjades nr 2-22-106308 ja 2-22-106961). Eelnevat arvestades ei ole hageja tõendanud, et sõlmis kostjaga II parkimislepingu. Hageja on esitanud kostja II vastu lepingu rikkumisest (leppetrahv ja sissenõudmiskulud) tulenevad nõuded. Kuivõrd ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt ei ole poolte vahel lepingut sõlmitud, tuleb hagi jätta ka kostja II vastu rahuldamata. Kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata ülejäänud kostja II apellatsioonkaebuse väidetele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.