lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-142113/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-142113/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1999
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 150 lg 1, 4, 6Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3401 lg 1TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-142113/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.01.20252-23-142113Riigikohus25.06.20262-23-142113/40Riigikohtu tsiviilkolleegium25.06.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
NAV CAPITAL OÜ14068935

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-142113

Tsiviilasi

NAV CAPITAL OÜ hagi Dana Patricia Ennoki vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NAV CAPITAL OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): NAV CAPITAL OÜ (registrikood 14068935), lepinguline esindaja Priit Janu

esindajad

RESOLUTSIOON

Vastustaja (kostja): Dana Patricia Ennok (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

1.Rahuldada NAV CAPITAL OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Rahuldada määruskaebuse tagastamiseks.

NAV CAPITAL OÜ taotlus esitamisel tasutud riigilõivu

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsÜS § 31 lg 5Juriidilise isiku organid
TsÜS § 34 lg 3Juriidilise isiku esindamine
4.
Tagastada NAV CAPITAL OÜ-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot vastavalt esitatud taotlusele

MENETLUSTEENUSED

UÜ

arvelduskontole nr EE171010220298934224 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-23-142113, riigilõivu tagastamine“.

5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.NAV Capital OÜ (hageja) esitas 15. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Dana Patricia Ennoki ja Reilika Orumaa vastu 2450 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi võlgnikele makseettepaneku, millele Dana Patricia Ennok (kostja) esitas vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude kostja vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 23. jaanuari 2024. a määrusega hageja hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse, nõude aluseks olevate tõendite, lepingulise esindaja esindusõigust tõendavate dokumentide ja riigilõivu tasumiseks.
3.Hageja esitas 13. veebruaril 2024 hagiavalduse, milles palub välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitise 2500 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Lisaks esitas hageja taotluse kaasata Reilika Orumaa menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Hagiavalduse kohaselt Reilika Orumaa (kolmas isik) on hageja juhatuse liikmena teinud hageja pangakontodelt väljamakseid kostjale: 1) ajavahemikul 7. augustist 2020 kuni 2. detsembrini 2020 hageja pangakontolt EE201010220268820229 kogusummas 2050 eurot, millelt hageja arvestab viivist määraga 8% aastas 15. oktoobri 2023 seisuga 504 eurot 95 senti; 2) ajavahemikul 2. oktoobrist 2020 kuni 14. oktoobrini 2020 hageja pangakontolt LT913500010007394257 kogusummas 1975 eurot, millelt hageja arvestab viivist määraga 8% aastas 15. oktoobri 2023 seisuga 477 eurot 83 senti. Hagejale tekkis eeltoodust tulenevalt kahju põhinõude osas 4025 eurot ja viivisnõude osas 982 eurot 78 senti, millest hageja nõuab kostjalt hetkel 2500 euro hüvitamist. Hagejale ei ole teada, millisel õiguslikul alusel kolmas isik hageja pangakontodelt kostjale väljamakseid tegi. Asjaolude ja nõude täpsustamine on hagejal võimalik kogu eelmenetluse vältel (TsMS § 392 lg 1). Hageja ainuosanik on esitanud tsiviilasjas 2-23-13590 Tartu Maakohtule avalduse NAV CAPITAL OÜ kohustamiseks talle teabe ja dokumentide väljastamiseks. Kuna hageja raamatupidamisdokumendid on kolmanda isiku valduses, esitab hageja eelmenetluses kohtule tõendite kogumise taotluse ning täpsustab oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid peale võimaluse saamist soovitud tõenditega tutvumiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus keeldus 4. aprilli 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmast. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kaasata Reilika Orumaa menetlusse kolmanda isikuna. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

E-äriregistri andmetest nähtuvalt on Reilika Orumaa hageja juhatuse liige alates 10. maist 2018 kuni käesoleva ajani. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. TsÜS § 34 lg 3 järgi kehtib eraõigusliku juriidilise isiku puhul ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. E-äriregistrist nähtuvalt kehtib hageja suhtes alates

29.augustist 2023 esindusõiguse erisus, mille kohaselt esindab äriühingut ainuisikuliselt Priit Janu või kõik juhatuse liikmed ühiselt. 2020. aastal, mil teostati väljamaksed hageja pangakontodelt, esindusõiguse erisus ei kehtinud. Juhatuse liikmel oli seega õigus esindada juriidilist isikut tehingute tegemisel kolmandate isikute suhtes. Eelnevast tulenevalt kehtis juhatuse liikme poolt tehtud tehing kolmanda isiku suhtes kui hageja tehing. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Riigikohus on märkinud, et selle sätte järgi on juriidilise isiku teadmiseks tema juhtorgani liikmete teadmine (RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736, p 11). Seega ei ole arusaadav hageja väide, et talle ei ole teada, millisel õiguslikul alusel on hageja juhtorgani liige pangakontodelt ülekandeid teinud. Maakohus oli seisukohal, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja ei ole kohtule selgitanud, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab ning kohtule ei nähtu, mille alusel saaks hageja kostjalt hüvitist nõuda. Maakohus ei lugenud piisavaks lihtsalt hüvitise saamise soovi. Kuna maakohus ei võtnud hagi menetlusse, jättis maakohus rahuldamata ka hageja taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot. Hageja ei nõustu, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hagejale ei ole hetkel teada, millisel konkreetsel õiguslikul alusel kolmas isik hageja pangakontodelt kostjale väljamakseid tegi. Hageja jääb hagiavalduses märgitu juurde, mille kohaselt hagejal on võimlaik täpsustada asjaolusid ja nõuet kogu eelmenetluse vältel. Hageja täpsustab oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid peale võimaluse saamist soovitud tõenditega tutvumiseks. Olukorras, kus hageja nõue oli ebaselge või kohtule mitte jälgitav, oleks tulnud jätta hagiavaldus käiguta, tuua välja hagiavalduse puudused ning määrata tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1). Olukorras, kus hageja seaduslik esindaja teeb hageja arvelt alusetuid väljamakseid, ei saaks hageja maakohtu käsitluse kohaselt oma vara tagastamise osas nõudeid esitadagi. Kas hagejal on kostja ja/või kolmanda isiku vastu lepinguline, lepinguväline, deliktiõiguslik nõue või nõue üldse puudub, selgitab kohus välja menetluse käigus. Samuti võtab kohus menetluse käigus seisukoha, kas hageja arvelduskontolt kostjale maksete tegemiseks oli õiguslik alus või mitte. Ei ole välistatud, et hageja arvelt kostjale tehtud maksed olid alusetud.

Seega ei ole ka välistatud, et kohus hageja nõude kostja vastu rahuldab, mistõttu ei saanud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostjale jääb tema vastu esitatud õiguslikult põhistamata hüvitise nõue arusaamatuks. Samuti jääb kostjale ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel on hüvitise nõudelt arvestatud kuni 15. oktoobrini 2023 viivist 8% aastas. Ühtlasi on kostjale asusaamatu Reilika Orumaa kaasamine ja seos kõnealuse menetlusega. Kui Reilika Orumaa oli või on jätkuvalt hageja juhatuse liige, siis saab hageja osanik esitada tema vastu teabe, osaühingule kuuluvate varade jms ning dokumentide väljaandmise nõude (sellist nõuet aga esitatud ei ole, vastavasisuline avaldus on esitatud hoopis hageja enda vastu). Reilika Orumaa võiks menetluses osaleda ka tunnistajana. Kostjale tundub, et tegemist on hageja siseasjaga. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks nõude aluseks olevaid asjaolusid oma juhatuse liikmelt Reilika Orumaalt üldse küsinud või et viimane on keeldunud neid esitamast. Asjaolu, et hageja uuele osanikule varasema juhatuse liikme vastused ja eelnev tegevus ei meeldi või ta ei ole rahul hageja majandustulemustega, ei anna alust kostja vastu ebamäärase haginõude esitamiseks. Kui hageja raamatupidamisdokumendid on Reilika Orumaa valduses, siis need hageja juhatuse ehk hageja enda valduses. Kui hageja raamatupidamisdokumendid on kellegi teise valduses, jääb arusaamatuks, kuidas see isik antud kohtumenetluses välja selgitatakse. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hageja, mille juhatuse liige on ka hageja osaniku (MTÜ BANANA REPUBLIC) ja hageja lepingulise esindaja (MENETLUSTEENUSED UÜ) juhatuse liige, kavatseb erinevates kohtumenetluses sisuliselt iseendalt teavet juurde taotleda. Kostjale jääb arusaamatuks määruskaebuses esitatud selgitus, mille kohaselt ei ole välistatud, et hageja seaduslik esindaja on teinud alusetuid makseid, mistõttu ei ole välistatud, et kohus hageja nõude kostja osas rahuldab. Sellise järeldusega nõustumisel ei oleks võimalik ühtegi hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 menetlusse võtmata jätta. Näiteks jääb alati võimalus, et hagi võetakse õigeks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab ka hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks.
8.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10). Hagi õigusliku perspektiivituse korral ei ole hagiavaldus puudusega, mistõttu kohus ei ole iseenesest kohustatud sellisel juhul määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega selleks, et viimane saaks oma hagiavaldust muuta õiguslikult perspektiivikaks. Küll aga ei tohi kohus olukorras, kus hageja oleks saanud oma õiguslikult perspektiivitut hagi täiendavalt põhjendada, keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 algusel ega jätta hagiavaldust

TsMS § 423 lg 2 järgi läbi vaatamata enne, kui ta on hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi määranud tähtaja selleks, et hageja saaks oma hagiavaldust täiendavalt põhjendada. Hagi saab jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata alles siis, kui hageja ei ole seda kohtu määratud tähtaja jooksul teinud (vt nt RKTKm 12.04.2023, 2-22-2527, p 15.2; RKTKm 04.05.2022, 2-19-12055, p 14.3). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole toonud hagiavalduses esile asjaolusid, millest nähtub, et hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt hüvitist, kuid tegemist on kõrvaldatava puudusega. Maakohus ei saanud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, määramata hagejale eelnevalt TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega selleks, et hageja saaks hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Hageja peab hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagis välja tooma (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagiavalduse nõuetekohasuse seisukohast ei ole nõutav, et esitatud oleks kõik faktilised asjaolud, mis on hagi rahuldamiseks vajalikud. Hagiavaldus peab sisaldama asjaolude kirjeldust, mis on vajalik, et hageja nõue kostja vastu usutavaks muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj. § 363, p 3.2.3.1. b)). Hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole hagejale teada, kas hageja pangakontodelt kostjale tehtud maksete puhul on tegemist alusetute väljamaksetega ja kas hagejal üldse on kostja vastu nõue. Ringkonnakohus selgitab, et hageja peab esitama hagiavalduses omapoolse nägemuse faktilistest asjaoludest, mille õigsust eeldades võiks tema hagi rahuldamisele kuuluda.

9.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
10.Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotluse kaebuselt makstud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel on põhjendatud ka juhul, kui kohus rahuldab hageja määruskaebuse kohtualluvuse vaidlustamisel, samuti hagi või muu avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks seaduses kehtestatud tähtaja jooksul. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb tagastada vastavalt hageja taotlusele MENETLUSTEENUSED UÜ arvelduskontole nr EE171010220298934224.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Samuti ei saa vaidlustada riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja