Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. augustil 2021 maksekokkuleppe ja võlatunnistuse. Võlatunnistuse kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb võlatunnistuse andmise päeva seisuga hagejale 6718 eurot 73 senti, millest põhivõlg on 5302 eurot 91 senti, viivis 993 eurot 64 senti, sissenõudekulu 45 eurot, intress 377 eurot 18 senti. Lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja on tasunud lepingutasu 20 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal võlg summas 6718 eurot 73 senti. Kostja ei täitnud võlatunnistusest tulenevaid kohustusi. Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 leppinud kokku kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 2567 eurot 93 senti. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22. augustist 2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras. Praegusel juhul on võlatunnistus sõlmitud uue nõude omaniku/hageja ja kostja enda vahel, mitte algse nõude omaniku/algse võlausaldaja ja tarbija vahel. Tarbijakrediidi sätted ega ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 ei välista võlatunnistuste sõlmimist. Võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepingu regulatsioonis ei ole sätestatud, et tarbijakrediidilepinguga seonduva kohustuse osas ei tohi sõlmida konstitutiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimine on kostja vaba tahe, st kostja oli teadlik sõlmitava võlatunnistuse sisust ja ta võttis vastu teadliku otsuse astuda uude võlasuhtesse. Hagejal ei ole kohustust tõendada, millisest võlasuhtest võlg algselt tekkis.

KOHTU SEISUKOHT

võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes selle võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest.

kahjustavad. VÕS § 4034 näeb tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjale ette vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustuse. Kui krediidiandja on neid kohustusi rikkunud, siis VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 24. novembri 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p-d 28 ja 29) avaldanud seisukohta, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad. Antud asjas ei ole hageja esitanud andmeid ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul kontrollida kostja antud võlatunnistuse kehtivust, sh andmeid ja tõendeid võlatunnistuse aluseks oleva tarbijakrediidilepingu ja selle tingimuste kohta ega vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kohta. Kohus on hagejale vastavate andmete ja tõendite esitamise kohustust selgitanud ja andnud hagejale ka täiendavalt tähtaja andmete ja tõendite esitamiseks, kuid hageja ei kõrvaldanud puuduseid õigeaegselt. Hageja on esitanud uued asjaolud ja tõendid (sh andmed krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta) hilinenult, mistõttu ei saa kohus nendega arvestada. Tallinna Ringkonnakohus on 15. detsembri 2023. a otsuses tsiviilasjas nr 2-22-150688 leidnud, et kui hageja ei too esile ega tõenda kostja kui tarbijaga lepingute sõlmimise ja esialgse võlasuhte kujundamise asjaolusid, mis võimaldavad kohtul tehingute kehtivust hinnata, siis tuleb jätta tarbijakrediidi tunnustega lepingul rajanevate rahaliste nõuetega hagi tervenisti rahuldamata. Kuna hageja ei esitanud kohtule nõutud andmeid õigeaegselt, siis ei saa kohus hinnata aluseks olevate tehingute kehtivust, muu hulgas tarbijakrediidilepingus intressimäära kokkuleppe kehtivust ja krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustuse täitmist. Eeltoodud põhjendustel jääb hagi tervikuna rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.