lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-125310/8

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-125310/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2960
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 177 lg 2, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaVÕS § 8 lg 1, 2Lepingu mõisteVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulLS § 72 lg 2RLS § 59 lg 1TsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kulud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-125310/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.07.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.mail 2024 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number Kohtuasi

2-23-125310 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

105 eurot Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja EA Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Menetluse liik Resolutsioon

Kirjalik menetlus

1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla väljamõistmiseks
2.Välja mõista Xlt võlgnevus 45 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
3.Lõpetada menetlus EUROPARK ESTONIA hagis X vastu 60 euro väljamõistmiseks
1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses X kanda
2.Määrata Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 168 lg 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 172 lg 9Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsÜS § 67 lg 2Tehingu mõiste
TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
Välja mõista Xlt hagimenetluse kulud 340 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Hageja nõue

1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Xlt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus kokku 105 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.08.03.2024 taotluses loobus hageja hagiavalduses esitatud nõuetest kostja vastu kahe leppetrahvi osas kokku summas 60 eurot, seega jäi hageja põhinõudeks kostja vastu 30 eurot leppetrahvi eest ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõidukite numbrimärgiga XXXXXX ja numbrimärgiga YYYYYY (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvide tegemise ajal kostja, kes parkis sõidukeid EP opereeritavale parkimisalale 03.02.2021 Paasiku 2a (1495) Tallinnas, 25.07.2021 Tallinna Lauluväljaku MÄE parkla (MAE, 1478) Tallinnas ja 26.04.2022 Maxima, Linnamäe tee 57 (EP107, 1271) Tallinnas parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, alustatud mobiilset parkimist ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue number 1410 3022 1012 5525, maksetähtaeg 17.02.2021, võlgnevuse summa 30 eurot, leppetrahvinumber 1952 5072 1142 8267, maksetähtaeg 08.08.2021, võlgnevuse summa 30 eurot ja leppetrahvinumber 0702 6042 2155 2426, maksetähtaeg 10.05.2022, võlgnevuse summa 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Kostja on tasunud hagejale võlgnevuse menetluse kestel osaliselt. Kostja tasus hagejale menetluse kestel võlgnevuse summas 60 eurot. Hageja arvestas laekumise VÕS § 88 lg 8 järgi menetluskulude katteks. Transpordiameti sõiduki taustakontrolli väljavõttest nähtub, et sõiduki omanikuks ja parkimislepingu pooleks on kostja. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Harju maakond, XXX, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Kostja vastuväidete kokkuvõte
2.Kostja vastuväidete kohaselt tasus ta kaks trahvi - leppetrahvinumber 1952 5072 1142 8267 ja leppetrahvinumber 0702 6042 2155 2426, pärast esimest teatamist Pärnu maakohtu kaudu. Keegi polnud kostjale nendest varem teatanud. Kostja teavitas hagejat sellest, et ühel korral sõitis tema sõidukiga teine isik, mille kohta ta esitas ka volikirja. Teade saadeti rohkem kui 6 kuud hiljem ja ta ei saa selle isikuga enam ühendust. Kohtuotsuse põhjendused
3.08.03.2024 taotluses loobus hageja osaliselt hagiavalduses toodud nõuetest kostja vastu 60 euro ulatuses, kuna kostja tasus menetluse kestel kaks leppetrahvi numbritega 0702 6042 2155 2426

ja 1952 5072 1142 8267. Kuna hageja loobus kostja vastu esitatud 60 euro nõudest, siis lõpetab kohus selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.

4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja esitatud fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
5.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

6.Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja äriregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja on kostja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 03.02.2021 Paasiku 2a (1495) Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvist nõue number leppetrahvinumber 1410 3022 1012 5525, maksetähtajaga 17.02.2021, võlgnevuse summaga 30 eurot, on tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kostja vastuväited, et tema sõidukit kasutas teine isik on tõendamata, kuna kostja esitatud volikiri annab küll õiguse Yle kasutada sõidukit XXXXXX perioodil 01.02.2021-03.02.2021, kuid see ei tõenda, et Y sõidukit ka tegelikkuses kasutas ja parkis selle 03.02.2021 Paasiku 2a (1495) Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale. Kostja poolt esitatud tõendi näol tegemist ühe isiku tahteavalduse ehk ühepoolse tehinguga (õigusega sõidukit kasutada), mis ei tõenda sõiduki kasutamist konkreetsel ajal ja kohas. Volikirja väljastamine Yle ei välista ka kostja õigust samal ajal oma sõidukit kasutada. Kohus on hagi menetlusse võtmise ja vastamiseks tähtaja andmise kohtumääruses selgitanud kostjale, et kui hagi ei tunnistata, siis tuleb esitada koos vastuväidetega kirjalikud tõendid, oma väidete tõendamiseks ja/või hageja väidete ümberlükkamiseks. Kui kostja väidab, et tema, kui sõiduki omanik ei ole parkimislepingu pooleks ja sõiduki parkis parkimistingimusi rikkudes muu isik, siis pidi ta oma väidet ka tõendama. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-2-1-68-16, 26.01.2017 lahend nr 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 ps 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et

parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik.

8.Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud ega seda, et tal oleks luba parkimisalal parkimiseks või et ta oleks kasutanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti. Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes, kuna jättis parkimise eest tasumata. Kostja väited, et ta sai nõudest teada alles kuue kuu möödumisel, on samuti tõendamata, kuna sõiduki kojamehe alla asetatud leppetrahvi teatega on tõendatud leppetrahvi edastamine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 p-s 37 selgitanud, et LS § 72 lg 2 ei kehti eraõiguslikes suhetes: Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, et saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-16-116867). Järelikult teavitas hageja sõidukit juhtinud isikut leppetrahvi asetamisega kojamehe alla. Järelikult on Riigikohtu praktikast lähtudes teavitatud kostjat leppetrahvist VÕS § 159 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud hagiavalduses väljatrüki leppetrahvist ja fotod leppetrahvi tegemise hetkel seega on ta leppetrahvist teavitanud koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale nõudekirja, sest hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat teavitada leppetrahvist. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et ta saatis 25.05.2022 meeldetuletuskirja kostja aadressile, et tekkinud vaidlus saaks kiiremini lahendatud ning et pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Seega on hageja sõidukit juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõtetega Transpordiametile, rahvastikuregistrisse saadetud päringutest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks on tõendatud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Meeldetuletuskirjadega on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale nõudekiri. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks kooskõlas VÕS

§ 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10.TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja tasus osaliselt trahvid menetluse vältel, siis kannab ta hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 330 eurot. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tund. Detailselt on lepingulise esindaja õigusabikulud jagunenud järgnevalt: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi (220 eurot) ning hageja 08.03.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund (110 eurot). Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 5 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
13.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
14.Kohus on seisukohal, et riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu

asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.

15.Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud, hageja esindaja tunnihinda 110 eurot/tund, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, seisukohtade esitamist kostja vastuväidetele leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud osaliselt ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele osaliselt alljärgnevalt: hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 1 tund (110 eurot) ning hageja 08.03.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund (110 eurot), kokku 2 tundi (220 eurot).
16.Järelikult tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot (100+20+220). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja