Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jätta AJ kanda.
4.Mõista välja AJ-lt apellatsioonimenetluse kulu 322,50 eurot AS Ühisteenused kasuks.
5.Kohustada AJ tasuma AS-ile Ühisteenused viivist AJ poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
1(9)
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Ühisteenused (hageja) esitas 02.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AJ (kostja) vastu. Kostja vastuväite esitamise tõttu Pärnu Maakohtu 07.09.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja korduvalt sõiduautot BMW registreerimismärgiga XXX XXX hageja poolt opereeritavas tasulises eraparklas aadressil Tallinna Luha tn 39 parkimise eest tasumata. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohasel sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklasse sissesõidul. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Hageja märgib, et parklasse sissesõiduga loeti sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping (parkimisleping), mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele (hagejale kuuluvas P8 tsooni parklas). Kostja ei täitnud lepingu tingimusi ning jättis tasumata tasulises parklas aadressil Luha tn 39 Tallinn parkimise eest tasu, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõudeid kokku summas 3315 eurot, mis on kostja poolt hagejale tasumata käesoleva ajani. Kostja on Politsei- ja Piirivalveametis kriminaalmenetluse 16231600325 raames andnud tunnistuse kohaselt kinnitanud, et sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXX XXX kuulus temale ning ta on tihti parkinud oma sõidukit Luha 39 aadressil asuvasse parklasse, mis kostja teada oli eraterritoorium, millel kostja parkis kellelegi tasu maksmata. Hageja palus kostjalt välja mõista 3 315 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja ei ole temale kuulunud sõiduautoga BMW registreerimismärgiga XXX XXX Luha tn 39 parkla parkimistingimusi rikkunud. Kostja ei eita, et ta on temale kuulnud sõiduautot parkinud Luha tn 39 aadressil, kuid seda aastal 2014. Märgitud ajal tasulisele parklale viitavaid märke, silte või muid tunnuseid selles parklas või parkla juures ei olnud. Millal märgitud parkla tasuliseks muutus ja millal seda hageja opereerima asus, kostja ei tea. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt sõlmitakse sõiduki parklasse sisenemisel leping sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel. Lepingu pool lepingu rikkumise korral saab olla sõidukit parklasse juhtinud sõidukijuht. Hageja ei ole nimetanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks sõiduautot BMW registreerimisnumbriga XXX XXX tasu maksmata Luha tn 39 parklasse parkinud. Hageja ei ole parkimistingimustes sätestanud, et
2(9)
parkimisteenuse osutajal on õigus eeldada, et parkimislepingu pool ja parkimistingimuste rikkumise eest vastutaja on sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Tõendamiskoormise ümber ei pöördu. Hageja ei ole tõendanud parkimislepingu rikkumist kostja poolt. LS § 72 lg-s 2 sätestatakse, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja kuue kuu jooksul pärast kasutusse andmise lõppemist säilitama ning liiklusjärelevalve esindaja või kohtu nõudmisel esitama seaduses sätestatud andmed mootorsõiduki kasutaja kohta. Konkreetsel juhul on sõiduki kasutusse andmise lõppemisest möödunud enam kui kuus kuud ja kostjal sellised andmed säilinud ei ole. Kostja on korduvalt andnud temale varasemalt kuulunud sõiduautot BMW registreerimismärgiga XXX XXX kolmandate isikute kasutusse ning kostja on võõrandanud auto 2016 suvel. Kostja sai esitatud nõudest ja konkreetsetest väidetavatest parkimislepingu rikkumisete kuupäevadest teada alles 27.09.2016. Kuivõrd selleks ajaks oli aga viimasest kasutusse andmisest möödunud enam kui kuus kuud, ei suuda kostja reprodutseerida auto konkreetse kasutaja andmeid konkreetsel kuupäeval. Selliste andmete omamise või säilitamise nõue ei tulene kuue kuu möödumise järel ka seadusest. Ka seetõttu ei võimalik kasutada nn ümberpööratud tõendamiskoormist ja panna see autot juhtinud isiku tõendamiseks kostjale. Maakohtu lahend
5.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3315 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda, kostjalt mõisteti välja hageja kasuks menetluskulud 1169 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et perioodil 12.12.2014 – 26.02.2016 oli kostja sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXX XXX omanik.
7.Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja AS Ühisteenused (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele (tlk 114). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parkimisoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik, vastutab parkimistingimuste rikkumise eest sõiduki omanik. Just sõiduki omaniku tõendamiskoormus on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis. Viidatud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku kontrolli all, seevastu vastaspoolel on objektiivselt võimatu vastavaid tõendeid esitada. Samuti on sõiduki omaniku kohustus järgida liiklusseaduses (LS) sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. Maakohus viitas LS § 72 lg-tes 1-3 sätestatule.
8.Kostjal tuli tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis. Kostja selle kohta ühtegi tõendi esitanud ei ole. Kuigi käesoleval juhul on sõiduki kasutamisest möödas kauem kui LS § 72 lg-s 2 nimetatud tähtaeg, on siiski üksnes kostjal kui sõiduki omanikul võimalus sõiduauto kasutamist tõendada. Hagejal eelnimetatud asjaolu tõendada võimalik ei ole. Samuti on kohtu jaoks eluliselt ebausutav, et kostja annab talle kuuluva sõiduki enam kui 90 korda kolmanda isiku kasutusse, kuid ei oska selle kohta mingeid andmeid esitada.
3(9)
Kohus tuvastas Politsei- ja Piirivalveameti 17.03.2016 koostatud kriminaalmenetluse 16231600325 lõpetamise määruse alusel, et kostja tunnistas kriminaalmenetluse raames sõidukit registreerimismärgiga XXX XXX Luha tn 39 Tallinn asuvasse parklasse sagedast parkimist 2014 aastal ja ajavahemikul 25.02.2016-26.02.2016. Esineb alus asuda seisukohale, et just kostja on parkinud hageja poolt nimetatud kuupäevadel Luha tn 39 Tallinn parklasse.
9.Kostja ei ole tõendanud, et alates 12.12.2014, mil hageja kostjale esmakordselt leppetrahvi nõude esitas, puudusid hageja opereeritavas parklas tähised eraparkla kohta, kostja poolt esitatud Google Maps ́i pilt kajastab hagiavalduses esitatust varasemat olukorda. Asjas esitatud fotodest lähtuvalt on parklasse sisenedes koheselt märgatav oranži värviga silt, millelt on aru saada, et tegemist on eraparklaga. Samuti lasub kostjal hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes tuleb kostjal võtta tarvidusele täiendavaid meetmeid (eelkõige tasuda võõra maa kasutamise eest üüri) ning kostjal ei saanud tekkida arusaama, et parkimine võib olla tasuta. Eluliselt on ebausutav, et kostjale jäi vastav silt märkamata enam kui 90 korda, eriti olukorras, kus kostjale oli esimeste rikkumiste eest juba trahv määratud. 30.12.2016 esitatud videofaililt nähtub, et kostja siseneb parklasse üle kõnnitee ja muruplatsi, mis ei ole parklasse sisenemiseks ettenähtud viis ning selliselt sisenedes ei peagi kostjale olema parkimistingimuste silt näha. Samas ilmneb videost, et parklasse sisenemiseks ettenähtud kohas on üles pandud parkimistingimuste silt, mille tagumine külg on näha, ning mis oleks ka kostjale kahtlemata märgatav, kui kostja kasutaks parklasse sisenemiseks liiklusseadusega kooskõlas olevat viisi.
10.Parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanikuna kostja. Kostja on sõiduauto võõrandanud 2016 aasta suvel, kuid hageja nõue tuleneb perioodist 12.12.2014 – 26.02.2016, seega oli kostja nõude tekkimise ajal sõiduauto omanik. Leppetrahvide väljastamise kuupäevadel perioodil 12.12.2014-26.02.2016 on hageja ja kostja sõlminud parkimiskoha üürilepingu VÕS § 271 mõttes. Hageja sõiduauto on leppetrahvi väljastamise kuupäevadel parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega.
11.Hageja on kostjale esitanud perioodil 12.12.2014-26.02.2016 kokku 92 leppetrahvi nõuet. Parkimistingimuste punkti 5 kohaselt juhul, kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Hageja on kostjale perioodil 12.12.2014-19.12.2015 esitanud leppetrahvi nõuded summas 35 eurot ning perioodil 09.01.2016- 26.02.2016 summas 40 eurot. Hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõuded kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinõuded kogusummas 3 315 eurot kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
12.Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldas hagi. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.Kostja esitas maakohtu otsusele ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, samuti välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitis ja viivis VÕS § 113 lg-s sätestatud ulatuses.
14.Kostja ei pea tõendama, millal hageja alustas parkimisteenuse osutamise aadressil Luha tn
39.Antud andmed on olemas hagejal. Kostja esitas objektiivse tõendi (foto portaalist maps.google.com), et 2014. aastal mingeid tasulisele parkimisele viitavaid tahvleid või liiklusmärke vaidlusalusel alal polnud. Hageja poolt esitatud piltidel ei kajastu, et tegemist on
4(9)
märgistatud tasulise alaga. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole kostja näinud ühtegi tasulisele parkimisele viitavat tunnust. Kohus jättis olulise asjaolu tuvastamata.
15.Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-68-16 p 31 ei ole käesoleval juhul kohaldatav ega olnud 2016. aasta alguses ennustatav. Kostjalt ei olnud võimalik oodata, et ta säilitaks andmeid ja tõendeid sõiduki kasutajate kohta ka siis, kui möödus LS § 72 lg-s 2 sätestatud tähtaeg ja auto oli müüdud. Miski ei takistanud hagejal parkimisplatsile video- või mehitatud valve või tõkkepuu paigaldamist, et koguda tõendeid tihti esinevate lepingurikkumiste kohta. Hageja võttis ise endale riski, et juhi isik jääb tuvastamata. Riigikohtu seisukoht puudutab olukorda, kui nõue esitatakse kohe ja eelduslikult LS § 72 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja venitas oma nõude esitamisega, tekkinud viivituse tõttu pole kostjal andmeid säilinud. Hea usu põhimõttest tulenevalt peab negatiivseid tagajärgi kandma see, kes venitas, st hageja. Sel põhjusel ei ole tõendamiskoormuse ümberpööramine antud juhul õigustatud ega õiglane.
16.Kohus ei kontrollinud hageja nõude eeldusi. Kostja tõi maakohtus välja, et sai esmakordselt leppetrahvinõudest teada alles kohtult. Hageja ei ole antud asjaolu ümber lükanud. Kohus pidi kohaldama VÕS § 159 lg 2.
17.Nõutav summa on ülemäära suur ja kostja palub selle vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. Hagejaks on võimas äriühing, aga kostjaks on lapseootel naisterahvas, kelle sissetuleku teenimise võimalus on piiratum. Liiklusmärgi (hagiavalduse lisa 2) kohaselt on parkimistasu suuruseks 30 eurot kuus. Leppetrahvi funktsiooniks on kahju hüvitamine ja kohustuse täitmiseks sundimine. Leppetrahvi mõtteks ei ole võlausaldaja rikastamine. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Kostja palub vähendada leppetrahvi 0 euroni.
18.Kohus pidi omal algatusel hindama, kas oranži taustvärviga tahvlil märgitud tingimused on lepingu osaks VÕS § 37 mõttes. Liiklusmärgil sisaldub küll parkimise tariif, kuid puudub viide mingitele täiendavatele tingimustele, mistõttu kostja ei pidanud nende olemasolu eeldama. Juhil on LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist; juht ei tohi põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid (LS § 50 lg 7 p 1) ning juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist (LS § 20 lg 1 ). Võttes arvesse tüüptingimuste teksti pikkust ja tihedust ei teki hoolsal autojuhil mõtet hakata neid lugema sõidu ajal. Seega juhil polnud võimalust teada saada tüüptingimuste sisust käigu peal enne lepingu sõlmimist või selle ajal. Ei oleks mõistlik oodata parkla kasutajalt, et ta leiaks oma auto jaoks teise lubatud koha, pargiks auto ajutiselt, tuleks ja uuriks silti, kas seal ei ole tüüptingumusi, loeks neid vajadusel, läheksid auto järele ja alles siis tuleksid autoga parklasse. Esitluslaadi, mis eeldab tingimustega tutvumiseks selliseid pingutusi, ei saa nimetada olulise pingutuseta arusaamist võimaldavaks VÕS § 37 lg 3 mõttes. Oranži taustavärvi tahvlil märgitud tingimused ei ole lepingu osaks. Sellises olukorras kohaldatakse ainult liiklusmärgil olevat tingimust 30 eurot/kuu.
19.Samuti oleks kohus pidanud omal algatusel hindama tüüptingimuste kehtivust VÕS § 42 mõttes. Kostja leiab, et leppetrahvi tüüptingimus on tühine nii VÕS § 42 lg 1 kui ka VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.
20.Kostja tegi hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja menetluse lõpetamiseks. Leppetrahvi mõtteks ei ole võlausaldaja rikastamine. Apellant palus leppetrahvi vähendada.
5(9)
Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
22.Kotja vaidles hageja esitatud uue tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja kuulanud ära kohtuistungil kostja esindaja, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust, kuid osaliselt tuleb täiendada selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
24.Maakohus leidis põhjendatult, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostja on väitnud, et tema sõidukit hagis märgitud perioodil Luha tn 39 asuvasse parklasse ei parkinud, vaid parkis seda 2014 aastal, enne hagis märgitud perioodi. Kostja tugines asjaolule, et mainitud ajal nimetatud alal parklalae viitavaid silte või märke polnud, kuid kuna tegemist ei olnud hagiavalduse aluseks oleva perioodiga, ei oma see vaidluse lahendamisel tähendust.
25.Kui lähtuda kostja väidete õigsusest, et ta hagis nõutud perioodil autot parklasse ei parkinud, ei saagi eeldada, et ta oleks märganud, kas seal märke oli või mitte. Asjaoludest ei tulene, et nimetatud asjaolu üle oleks pooled üldse vaielnud. Maakohus ei ole kostjat kohustanud tõendama asjaolu, et parklat opereeriti hagiavalduses nimetatud perioodil hageja poolt nagu apellant ekslikult leiab.
26.Kuna vaidlus parkla olemasolu üle puudus, ei pidanud kumbki pool tõendama parkla olemasolu või puudumist vaidlusalusel perioodil. Kostja poolt esitatud Google Maps ́i kaart oli asjakohatu tõend, kuna sellel kajastusid varasemad andmed.
27.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja pidi tõendama, et tema ei olnud sõiduki juht hagis märgitud kuupäevadel sõiduki parkimisel ja leppetrahvide tegemise ajal. Tõendamiskoormis on ümberpööratud, kuna vastavad asjaolud ei saa olla teada hagejale ja on sõiduki omaniku kontrolli all. Maakohtu poolt viidatud liiklusseaduse § 72 lg-te 2 ja 3 on avalik-õiguslik norm ega ole otseselt kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, et saa väita, et kostja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ning peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et hageja ei ole vastavaid andmeid säilitanud.
28.Kuna hageja ei ole tõendanud, et sõiduki parkis parklasse keegi teine, siis tuleb parkimislepingu pooleks lugeda hageja kui sõiduki omanik. Tegemist on õigusliku fiktsiooniga, millest tulenevalt asus maakohus õigesti seisukohale, et parkimisleping vaidlusaluse sõiduki parkimiseks sõlmiti hageja ja kostja vahel.
29.Maakohus tuvastas õigesti parkimislepingu p 5 tingimused ja asjaolu, et tegemist on leppetrahvi kokkuleppega (VÕS § 158 lg 1 mõttes). Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus pidi omal algatusel hindama, kas parkimistingimused said lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
6(9)
Maakohus on tuvastanud, et kostjale kuuluv auto sisenes parklasse selleks mittemääratud viisil (üle kõnnitee ja haljasala). Samas leidis maakohus põhjendatult, et vastavast asjaolust tulenevaid riske peab sõiduki juht kandma ise ning piisava hoolsuse ilmutamisel näinuks juht raskusteta silte. Maakohus leidis õigesti, et parkimislepingu poolel (kostjal) lasub hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et parkimistahvlil märgitud parkimistingimused said parkimislepingu osaks ka siis, kui parkimislepingu pool kasutas territooriumile sisenedes ebakohaseid viise või jättis märgid tähelepanuta.
30.Parkimislepingu p-s 5 sätestatu kohaselt juhul, kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot.
31.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tingimuse esitlusviis parkla sissepääsu mõlemal poolel ei ole tavapäratu ja on parkimislepingute puhul tavapärane. Vastav tingimus ei ole kostja lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi sellisel määral piirav, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Fotolt (tl 114) nähtub, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale kahele poole parklasse viivat teed ning hagejal oli nende sisuga võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotolt ei nähtu, et sõiduki lühiajalise peatamisega siltide ees oleks parkija seadnud ohtu liikluse kulgemise nimetatud piirkonnas. Kostja ei ole esile toonud, et tal ei olnud võimalik autot parkla sissepääsu juures mingitest asjaoludest tulenevalt peatada, et tingimustega tutvuda. Üheksast punktist koosnevad lepingutingimused ei ole sedavõrd mahukad, et parkijal ei ole võimalik nendega tutvuda ja nende sisust aru saada.
32.VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav ka siis, kui sellega nähakse ette, et lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi.
33.Tingimuste kohase tasu maksmata jätmisega eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi ettenägemine ei ole tühine tüüptingimus. Kokkuleppe, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks võrreldes päeva parkimistasuga kuus eurot päevas (VÕS § 42 lg 3 p 5).
34.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on märkinud, et kui leppetrahvi nõue esitatakse mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist, ei pea enam leppetrahvi nõudmise teadet esitama (RKTKo 3-2-1-142-11, 17 ja 3-2-1-28-08, p 14). Hagile lisatud leppetrahvi nõuetest (23-113) nähtuvalt on leppetrahvi nõuded kostjale koheselt esitatud. Nimetatu on tõendatud politsei- ja piirivalveameti kriminaalmenetluse nr 16231116003285 lõpetamise määrusega, mille kohaselt
7(9)
on hageja esindaja kriminaalmenetluse raames andnud selgitusi, et trahviotsus parkimiskorralduse nõuete eiramise eest paigaldatakse tavaliselt sõiduki kojameeste vahele ning antud sõiduki omanikule oli eelnevalt kokku väljastatud juba ca 98 trahviotsust, millele sõiduki omanik või selle kasutaja ei reageerinud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et 92 korral trahvikviitungi mitteleidmine kojamehe vahelt ei ole eluliselt usutav.
35.Vaidluse lahendamisel jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väited, et kostja andis autot tihti väliskülalistele, kes eesti keelt ei oska ja kellel seetõttu puudus mõistlik võimalus tutvuda infotahvlil oleva teabega, kui tahvel isegi oli hageja poolt väidetud kohas; auto kasutajatel puudus võimalus maksta parkimise eest ka liiklusmärgi alusel, kuna märgist ei selgu, kuhu ja kuidas maksta; vaidlusalusel perioodil elas kostja aadressil XXX ja töötas aadressil XXX. Leppetrahvi vähendamise taotluse VÕS § 162 lg 1 alusel on kostja esitanud esmakordselt apellatsioonimenetluses, mistõttu ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Analoogilises olukorras on Riigikohus leidnud viivise vähendamisel, et sellele ei saa tugineda esmakordselt apellatsioonimenetluses (vt RKTKo 3-2-1-41-02, p 10).
36.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus lõppjärelduses õige ja selle muutmiseks puudub alus.
37.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
38.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud.
39.Vastustaja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb apellandilt lepingulise esindaja kulude katteks 473 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Kohtuistungil vastustaja esindaja ei osalenud, mistõttu selle ettevalmistamisest ja osalemisest tulenevaid kulutusi tal ei saanud tekkida.
40.Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine, täiendavate tõendite kogumine 45 min ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ning kohtule esitamine 4 h ja 45 min. Õigusabiteenust osutati tunnitasuga 86 eurot (käibemaksuta).
41.Apellant vaidles vastustaja menetluskulude taotlusele vastu ja leidis, et apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine, täiendavate tõendite kogumine on põhjendatud 30 minuti ulatuses, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ning kohtule esitamine on põhjendatud 1 h ja 30 min ulatuses.
42.Arvestades, et apellatsioonimenetluses tuli esindajal apellatsioonkaebusega tutvuda ja seisukoht kujundada, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajaliseks mahuks nimetatud osas kokku 45 minutit. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ning kohtule edastamiseks vajalikuks ajakuluks, arvestades selle sisu osa pikkust (6 lk), kuid samas, et see on põhilises osas varasema menetluse refereerimine ja varasemate seisukohtade kordamine, hindab ringkonnakohus kolm tundi. Arvestades, et apellatsioonimenetluses on uute tõendite esitamise võimalus äärmiselt piiratud ja ringkonnakohus ei võtnud ka vastustaja taotletud tõendeid asja juurde, ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks täiendavate tõendite
8(9)
kogumisele kulunud aega. Kokku on vajalik ja põhjendatud ajakulu 3 h ja 45 min. Esindaja tasumäära 86 eurot (käibemaksuta) võib pidada mõistlikuks.
43.Eeltoodu alusel kuulub vastustaja menetluskulude nõue rahuldamisele osaliselt. Apellandilt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele vastustaja esindajakulu apellatsioonimenetluses 3 h ja 45 min eest, s.o 258 + 64,50 = 322,50 eurot. Vastustaja taotluse alusel tuleb kohtuotsuses kohustada apellanti tasuma vastustajale viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurus kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.