Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Jüri-Karl Leppik
Määruse tegemise aeg ja koht
09.01.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-5888
Tsiviilasi
Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus X vastu 1195,78 euro ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline Birgit Juhanson Puudutatud isik: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Määrata menetluskulud avaldaja Swedbank P&C Insurance AS-i kanda.
Mõista avaldajalt Swedbank P&C Insurance AS-ilt puudutatud isiku X kasuks välja menetluskulude hüvitis 1326 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2-24-5888
Asjaolud
Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 12.04.2024 Harju Maakohtule avalduse X vastu 1195,78 euro suuruse kahju ja viiviste väljamõistmiseks.
Avalduse kohaselt toimusid 13.04.2021 ja 18.04.2021 XXX, Tallinn korteris nr 8 kahjujuhtumid. Kahjujuhtumite põhjuseks oli avaldaja väitel puudutatud isiku korteris ehk XXX, Tallinn korteris nr 12 toimunud veelekked, mille tagajärjel sai korteri nr 8 siseviimistlus kahjustada. Kahjustada saanud korteri omanik oli sõlminud avaldajaga kodukindlustuslepingu. Avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud puudutatud isiku korterist lähtunud veekahju tõttu tekkinud kahju kõrvaldamiseks vajalikud kulutused summas 1195,78 eurot. Kulutused hõlmavad korteri siseviimistluse taastamiskulusid. Kahjustada saanud korteriomaniku nõue on läinud üle avaldajale.
Puudutatud isik vaidles veelekke toimumisele ja korteri nr 8 kahjustamisele vastu. Puudutatud isik ei ole enda kohustusi rikkunud ning puudutatud isiku korterist ei ole veeleket lähtunud. Veelekke lähtumine puudutatud isiku korterist on tõendamata. Puudutatud isik on koos kahjustatud korteri omanikuga vaadanud puudutatud isiku korteri pärast veekahju tekkimist üle ning nad ei tuvastanud ühtegi veelekke toimumise põhjust, sealjuures ei tuvastatud leket dušialuses tihendis. Ka korteris käinud majahaldur ei tuvastanud puudutatud isiku korteris veeleket.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus leiab, et avaldaja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 punktile 1 vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid
Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud, et tema on XXX-12, Tallinn korteriomandi omanik (p 2; dtl 48).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lõike 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb tõendatuks, et avaldaja on kindlustusandjana LKB OÜ arve nr 20570 summas 1195,78 eurot (dtl 27) tasunud 07.09.2021 (dtl 28). Kui kahjustada saanud korteri omanikul on nõue puudutatud isikute vastu, siis on nõue hüvitatud kahju ulatuses ehk summas 1195,78 eurot läinud üle avaldajale.
Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus korteriomandite kaasomandi esemest. Korteriomandist lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kui rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RKTKm 09.05.2025, 221-11325/28, p 12).
Avaldaja on nõudnud puudutatud isikult kahju hüvitamist, sest puudutatud isik on rikkunud alalhoiu kohustust. Eri- ja kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse sätestab korteriomandi2/5
2-24-5888
ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 punkt 1, mille kohaselt on korteriomanikul kohustus hoida oma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isik rikkus seda kohustust, on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikutelt kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel.
2-24-5888
(dtl 10). Sellest tõendist saab järeldada, et veelekke asukoht ja tekkimise põhjused ei olnud 19.04.2021 teada, sealjuures eitas ülemise korteri otsene valdaja veekahju tekitamist. Y on 29.03.2022 e-kirjas väitnud: Kui sai krt 12 omanikuga suheldud, siis tuli välja, et vannitoa dušialus ei ole korralikult tihendatud ja omanik pidi edasi tegelema (dtl 32). Avaldaja volitatud koostööpartneri LKB OÜ 11.05.2021 aktis ja selles lisas ei ole kahju tekkepõhjuseid käsitletud (dtl 12-15).
2-24-5888
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.