X hagi Y OÜ vastu töölepingu lõpetamise tuvastamise ja hüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 23.05.2023 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2938,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (vastustaja) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja SP
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2023 otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-21-15179 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.06.2021 esitas X (töötaja, hageja) töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse nr 4-1/1064/21, milles palus: lugeda tööleping nr 21/2016 lõppenuks töötaja 11.05.2021 esitatud avalduse alusel töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 järgi, mitte Y OÜ (tööandja) 18.05.2021 töölepingu lõpetamise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel; mõista tööandjalt välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 2438,67 eurot ja moraalne kahju 500 eurot, kokku 2938,67 eurot. TVK jättis 09.08.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1064/21 töötaja avalduse rahuldamata. Töötaja esitas hagiavalduse Harju Maakohtusse 27.09.2021, mille kohus võttis menetlusse 08.02.2022 asjas nr 2-21-15179. 25.08.2021 esitas töötaja TVK-le asjas nr 4-1/1466/21 avalduse, milles palus: lugeda õigustühiseks 18.05.2021 tööandja poolt avaldaja töölepingu nr 21/2016 erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja lugeda kehtivaks tööandjale 11.05.2021 esitatud töötaja töölepingu erakorralise lõpetamise avaldus. TVK jättis 22.11.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1466/21 töötaja avalduse rahuldamata. Töötaja esitas hagiavalduse Harju Maakohtusse 07.01.2022, mille kohus võttis menetlusse 11.03.2022 asjas nr 2-22-248.
1.2.Harju Maakohus liitis 16.01.2023 tsiviilasjad nr 2-21-15179 ja nr 2-22-248 ühte menetlusse, jättes tsiviilasja numbriks 2-21-15179.
1.3.Hagi asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures alates 09.05.2016 kliendikõnede teenindajana. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kaks töölepingut (12.05.2016 ja 30.09.2018). Hageja esitas 11.05.2021 tööandjale avalduse töösuhte lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel alates 31.05.2021. Kostja ütles töölepingu üles päevapealt 18.05.2021 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja nõudis tööruumidest lahkumist. Tööandja on viimased kolm aastat hageja suhtes käitunud süstemaatiliselt häirivalt, eriti viimased kuud enne 11.05.2021 ülesütlemise avalduse esitamist. Hagejal oli muuhulgas takistatud töögraafikute vaatamine ning need esitati hilinenult; esinesid mitmed IT-alased probleemid ja arvutirikked, sealhulgas muutusid arvuti keeleseaded pidevalt eesti keelest võõrkeelde (I kd, tl 61); 2019. aastal Halloweeni ajal toimusid kostja ruumides Tallinnas, XXX musta maagia rituaalid ning ühel musta maagia fotol võib ära tunda hageja ema ja tädide fotod (I kd, tl 34-44); hageja pidi töötama masskõnede liinil projekt Leviraga seoses, samuti vastama Luminori ja Elisa klientide kõnedele (I kd, tl 66, 74); 21.08.2020 suunati hageja tööülesannete täitmisel pornosaidile, mis tekitas ohu, et hageja oleks saanud vahendada pornoteenust (I kd, tl 45-47); ülemused nõudsid hageja tervisekontrolli 19.05.2021, s.o pärast seda, kui hageja oli töölepingu erakorraliselt üles öelnud 11.05.2021. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pärast 11.05.2021 ülesütlemisavalduse esitamist hageja poolt töölepingu lõpetamiseks alates 31.05.2021 töösuhe hageja ja kostja vahel jätkus, mistõttu olid formaalsed eeldused ülesütlemisavalduse esitamiseks kostja poolt 18.05.2021 täidetud. Kuna tööleping lõppes kostja ülesütlemisavaldusega 18.05.2021, ei saanud juba lõppenud leping enam 31.05.2021 lõppeda hageja ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 punkti 1 alusel. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping nr 21/2016 ei lõppenud hageja 11.05.2021
2-21-15179 ülesütlemisavaldusega TLS § 91 lg 2 punkti 1 alusel, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja TLS § 100 lõike 4 alusel esitatud hüvitise nõue summas 2938,67 eurot.
2.1.2018. aasta lõpus hakkas hageja kaastöötajaid kohtlema üleolevalt ja ebaväärikalt. Selle tõttu esitas kostja 14.01.2019 hagejale kirjaliku hoiatuse. Kuna hageja käitumine mõjutas negatiivselt üldist töökeskkonda, hoiatas tööandja hagejat, et töökohustuste ja -tingimuste edasistele rikkumistele võib järgneda töölepingu lõpetamine. Hageja suhtes esitasid kaebusi mitmed töötajad. Kuna hageja käitumine, suhtlus ja sõnakasutus andsid põhjust kahelda töötaja tervise vastavuses töö tegemise iseloomule, palus kostja hagejal korduvalt läbida töötervishoiu kontrolli, kuid töötaja keeldus.
2.2.Hageja käitus jätkuvalt ülbelt. Kostja plaanis hagejaga tema käitumist arutada 11.05.2021 kokkusaamisel ning valmistas ette ka kirjaliku hoiatuse. Vestlus hagejaga ebaõnnestus, sest hageja oli ärritunud, karjus ja ei lasknud tööandja esindajatel sõnagi rääkida. Pärast seda juhtumit pidas kostja juhtkond aru ning otsustas veel kord nõuda hagejalt tervisekontrolli minekut. Hageja keeldus uuesti ja seetõttu ütles tööandja 18.05.2021 hagejaga sõlmitud töölepingu üles.
2.3.Kostja on teinud hagejale hoiatused 14.01.2019 ning 11.05.2021. Kuna hageja rikkumised olid nende pikaaegsust ja töökeskkonda kahjustavat iseloomu arvestades eriliselt rasked, võis tööandja lepingu üles öelda ka ilma töötajat ette hoiatamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus tegi 24. aprillil 2023 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: - 12.05.2016 sõlmiti hageja ja W OÜ (uue nimega Y OÜ, tööandja) vahel tähtajatu tööleping nr 21/2016, mille kohaselt töötas hageja kostja juures klienditeenindajana alates 09.05.2016; - 30.09.2018 sõlmiti hageja ja W OÜ vahel tähtajatu tööleping, mille kohaselt töötas hageja klienditeeninduse spetsialistina; - töösuhe ei lõppenud enne 30.09.2018 töölepingu sõlmimist ning töösuhe kestis poolte vahel katkematult alates 09.05.2016; - 19.01.2019 muudeti hageja töölepingut töötasu osas; - 11.05.2021 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel alates 31.05.2021, kostja sai selle samal päeval kätte; - kostja esitas hagejale kirjalikud hoiatused töökohustuste rikkumise eest 14.01.2019, 19.08.2019 ja 04.12.2019; - 18.05.2021 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 18.05.2021, hageja selle kätte 18.05.2021 ning lahkus töölt 18.05.2021.
3.2.TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lõike 2 alusel, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja pidi 18.05.2021 töölepingu ülesütlemist vaidlustama 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest (18.05.2021) ehk hiljemalt 17.06.2021. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 25.08.2021. Seega tuleb TLS § 105 lg 2 kohaselt lugeda kostja 18.05.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus kehtivaks ning jätta hageja tuvastusnõue rahuldamata.
2-21-15179
3.3.11.05.2021 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel alates 31.05.2021. Seega oli hageja tahe kostja juures töötada veel 20 päeva (kuni 31.05.2021) ja tööleping ei lõppenud hagejapoolse ülesütlemisega 11.05.2021. 18.05.2021 seisuga tööleping kehtis, mistõttu oli tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.
3.4.Hageja on TLS § 105 lg 1 kohase tähtaja rikkumise tõttu minetanud õiguse vaidlustada 18.05.2021 tööandjapoolset töölepingu erakorralist ülesütlemist. Puudub vajadus hinnata, kas selleks esinesid materiaalsed eeldused.
3.5.Kuna ei ole tuvastatud, et tööandja oleks hageja ja kostja vahelist töölepingut (oluliselt) rikkunud, siis pole täidetud TLS § 100 lg 4 kohaldamise eeldused ning hageja hüvitise nõue summas 2938,67 eurot jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja maakohtu järeldusega, et tööleping lõppes tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisega 18.05.2021 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja palub lugeda kehtivaks lepingu erakorraline ülesütlemine tema 11.05.2021 avalduse alusel. Samuti palub hageja vajadusel ennistada 18.05.2021 ülesütlemise avalduse vaidlustamise tähtaeg ja tuvastada, et lepingu 18.05.2021 ülesütlemine tööandja poolt oli tühine. Hageja esitas avalduse Tööinspektsioonile töövaidluse läbivaatamiseks 02.06.2021. Töövaidluskomisjonis toimus 09.08.2021 istung (asi number 4-1/1675/21), milles käis läbi soovitus esitada kaebus 18.05.2021 ülesütlemise avalduse õigustühisuse tuvastamiseks. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 3) ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul (TsMS § 643 lg 1). Mitte igasugune TsMS § 633 sätestatud apellatsioonkaebuse sisu- või vorminõude rikkumine ei anna alust jätta kohtul apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata, vaid üksnes selline rikkumine, mis takistab asja läbivaatamist. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse põhjendamata jätmine ei anna alust keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2 järgi (RKTKm 10.01.2024, nr 2-22-10693, p 10 ja selles viidatud kohtupraktika). Samuti ei ole ringkonnakohus TsMS § 652 lg 8 järgi seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus eksinud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel (TsMS § 643 lg 1).
2-21-15179
8.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
9.TLS § 105 järgi peab töövaidlusorganisse pöörduma isik, kes tugineb ülesütlemise tühisusele (RKTKo 15.06.2020, nr 2-18-7821, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika).
9.1.Asja materjalide juurde võetud töövaidluskomisjoni toimikust nr 4-1/1064/21 nähtub, et hageja pöördus töövaidlusorganisse 02.06.2021 avaldusega (TVK toimik asjas nr 4-1/1064/21, tl 1–3), milles palus mh lugeda tööleping nr 21/2016 lõppenuks töötaja algatusel 11.05.2021 esitatud avalduse alusel töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 järgi, mitte tööandja Y OÜ 18.05.2021 töölepingu lõpetamise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud avaldusest on arusaadav, et töötaja ei nõustunud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisega 18.05.2021.
9.2.TVK toimikust nr 4-1/1466/21 nähtub, et töötaja esitas 25.08.2021 veel kaks avaldust (TVK toimik nr 4-1/1466/21), milles palus lugeda tööandja 18.05.2021 erakorraline ülesütlemisavaldus tühiseks ja lugeda kehtivaks töötaja 11.05.2021 töölepingu ülesütlemine. Töötaja viitas, et sama teemat on juba käsitatud töövaidlusasja 4-1/1064/21 raames. Teise avalduse esitamiseks puudus töötajal iseenesest vajadus, kuna ta oli juba varasemas avalduses 18.05.2021 ülesütlemise vaidlustanud.
10.Töövaidlust lahendaval organil tuleb välja selgitada, millised nõuded on kohtusse või töövaidluskomisjoni poole pöördunud pool oma avalduses esitanud (RKTKo 08.05.2012, nr 32-1-54-12, p 11). Arvestades töötaja kui töösuhte nõrgema poolega, on TVK-l ja kohtul kõrgendatud selgitamiskohustus (RKTKm 01.02. 2007, nr 3-2-1-139-06, p 10).
10.1.TVK 25.06.2021 määrusest (samas, tl 77–79) nähtub, et töövaidluse esemeks märgiti „X avaldus Y OÜ vastu töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel lõppenuks lugemise ja hüvitise nõudes.“ TVK 24.08.2021 otsuse alajaotusest „[a]sjaolud“ nähtub, et tööandja lõpetas töötajaga töölepingu 18.05.2021 ja töötaja tööandja erakorralise ülesütlemisega ei nõustu. Töövaidluskomisjon on otsuse p-s 14 võtnud kokku vaidluse tuuma – kelle ülesütlemisega lõppes tööleping.
10.2.08.01.2022 ja 11.03.2022 hagide menetlusse võtmise määrustes (I kd, tl 150–151 ja II kd, tl 95–96) on maakohus formuleerinud vaidluse eseme vastavalt kui hageja hagi kostja vastu töölepingu lõpetamise tuvastamise ja hüvitise nõudes ning töötajate registris töölepingu lõpetamise paragrahvi ja tuvastusnõudes.
11.Hageja ei pidanud TLS § 105 lg-st 1 tulenevalt pöörduma töövaidlusorgani poole 11.05.2021 esitatud töölepingu ülesütlemise kehtivuse tunnistamiseks. Töötaja 02.06.2021 TVK-le esitatud avaldusest ilmneb tema selge soov vaidlustada töösuhte lõppemist 18.05.2021. Seega on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hageja on TLS § 105 lg 1 kohase tähtaja rikkumise tõttu minetanud õiguse vaidlustada 18.05.2021 tööandjapoolset töölepingu erakorralist ülesütlemist, sest 02.06.2021 ei olnud TLS § 105 lg-st 1 tulenev 30kalendripäeavane tähtaeg veel möödunud.
12.Esmalt tuleb asjas lahendada küsimus, kas kostja 18.05.2021 ülesütlemine omas toimet ehk kas täidetud olid ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kui see nii on, ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada. Kui 18.05.2021 ülesütlemine on mingil põhjusel tühine, tuleb rahuldada
2-21-15179 hageja nõue sõltumata kostja väidetest. Seda põhjusel, et kostja ei ole pöördunud töövaidluskomisjoni või kohtu poole nõudega tuvastada hageja erakorralise ülesütlemise tühisus.
13.Maakohus on töötaja 02.06.2021 TVK-le esitatud avaldusele eksliku hinnangu andmise tõttu jätnud asjas läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse ja välja selgitamata, miks hageja 18.05.2021 tööandja erakorralises ülesütlemisavalduses toodud etteheidetega ei nõustu, millised vastuväited ja tõendid ta soovib esitada. Asja uuel lahendamisel tuleb töötajale anda selleks võimalus. Hageja poolt asjas uute asjaolude esitamisel tuleb anda kostjale võimalus nendele vastamiseks ja omapoolsete tõendite esitamiseks.
14.Maakohtu menetluslikud rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, sest võisid mõjutada asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik asjaolude suure mahu tõttu mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule asja menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.
15.Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses tähtaja ennistamise taotluse 18.05.2021 ülesütlemise avalduse vaidlustamiseks. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et töötaja esitas avalduse 18.05.2021 töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks TVK-le tähtaegselt (02.06.2021), puudub vajadus tähtaja ennistamiseks.
16.Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse otsustab maakohus asja uuel arutamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.