Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-19-3463
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 11. märts 2024
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest
Tsiviilasi
M.M. hagi Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. augusti 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus M.M. vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebusel 3000 eurot M.M. vastuapellatsioonkaebusel 3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
6. veebruar 2024
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M.M. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), lepinguline esindaja Agu Rillo
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2(8)
Tervishoiuteenuse osutamise leping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 759) tuleb lugeda poolte vahel sõlmituks alates hageja kinnipidamisasutusse saabumisest, kuna koheselt oli näidustatud ravi. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isik oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmetes lahendites leidnud, et kohase meditsiiniabi võimaldamata jätmine kinnipeetud isikule on Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 3 rikkumine. Kinnipeetud isikutele tuleb tagada arstiabi samas mahus ja kvaliteedis, milles tagatakse arstiabi kogu elanikkonnale. Proteeside paigaldamisega viivitamise tõttu pidi hageja tundma valu ning tema hammaste seisukord halvenes. Hageja ei saanud närida tahket toitu, kuid enne 23. oktoobrit 2018 temale peenestatud toitu ei võimaldatud. Hageja sai närida 1,5 hambaga (1 all ja 0,5 üleval). Hageja kannatas üle 3,5 aasta hambavalusid ning oli sunnitud toitu ka ära viskama, kuna ei saanud seda süüa. 11. novembril 2018 võimaldati hagejale esimest korda purustatud salatit. Kostja ei ole nõustunud kohtuväliselt hagejale kahju hüvitama. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2).
3(8)
4(8)
määruse nr 330 teenuste loetelus. Seega kostja ise pidas võimalikuks hageja hammaste proteesimist hageja seisundit arvestaval meetodil. Mittevaralise kahju hüvitamine on põhjendatud sellega, et vajaliku raviga viivitati pikki aastaid.
6(8)
Hageja keskne väide on menetluses olnud see, et kostja on hageja vangistuses viibimise ajal vajaliku tervishoiuteenuse osutamisega – hammaste proteesimisega – ebamõistlikult viivitatud (lisaks ei olevat võimaldatud hagejale peenestatud toitu). Maakohus leidis põhjendatult, et hammaste proteesimisega viivitamisega on kostja oma kohustusi tervishoiuteenuse osutamisel rikkunud. Maakohus tuvastas sellega seoses, et hageja hammaste seisund ilmselgelt eeldas proteesimist (hageja sai närida 1,5 hambaga), kuid sellele vaatamata pandi hageja proteesisaajate järjekorda alles 23. oktoobril 2018 ning alles 2022. a jaanuaris suunati hageja eriarsti juurde raviplaani koostamiseks. Neid maakohtu tuvastatud asjaolusid ei ole apellatsioonkaebustes vaidlustatud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks soovinud kostjalt mingit kindlat liiki hambaproteesimise teenust, mh sellist, mida määruse nr 330 lisa 1 ette ei näe. AS-i ODE kliiniku arsti Ü. Pintsoni ütlustest (II kd, tl 124–130) ega muudest tõenditest ei nähtu, et hageja suus (enne hageja kinnipidamist ja vangistust) teostatud eeltööd oleksid täielikult välistanud plaatproteesidega proteesimise (plaatproteeside kasutamine eeldanuks tõenäoliselt küll vähemalt osade eeltöödena paigaldatud implantaatide tihvtide (kruvide) eemaldamist). Igal juhul tulnuks asuda hageja hammaste raviplaani koostamisega vanglas tegelema varem.
7(8)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.