TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi V. K. vastu põhivõla 5068 euro 54 sendi, intressi, viivise ja sissenõudekulu saamiseks
Tsiviilasja hind
8417 eurot 65 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema, Alla Žulinskaja, Anni Kennedy Kostja: V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
9. november 2023; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista V. K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja võlgnevus 7394 eurot 1 senti (s.o põhinõue 5068 eurot 54 senti, intress 320 eurot 37 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1958 eurot 50 senti, haldustasu 11 eurot 60 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot).
3.Mõista V. K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhivõlalt (5068 eurolt 54 sendilt) alates 3. septembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 19,90% aastas.
4.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali sissenõudmiskulude nõue 15 euro ulatuses.
6.Mõista V. K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 1600 eurot.
7.Mõista V. K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1600 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 2. septembril 2022 Tartu Maakohtule V. K. (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 5068 eurot 54 senti, intress 320 eurot 37 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1958 eurot 50 senti, haldustasu 11 eurot 60 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt (5068 eurolt 54 sendilt) alates 3. septembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 19,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23. juulil 2019 laenulepingu nr 702124040 (edaspidi leping). Lepingu alusel sai kostja laenu 4100 eurot ja laenujäägi hulka arvestati varasem kohustus, s.o laenujääk oli 6509 eurot 8 senti. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja lepingu üles 23. septembril 2020.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Vastuses hagile märkis kostja, et tal ei ole vastuväiteid põhinõude, intressi, laenuhaldustasu ja sissenõudmiskulude osas. Küll ei ole kostja nõus viivisenõudega. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja palub kohtul arvestada, et tema ainsaks sissetulekuks on vanaduspension. Kui hageja ei suuda tõendada, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb vaidlus lahendada selliselt, et otsusega määratav kohustus oleks kostja suhtes reaalselt täidetav.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt laenulepingust. Selliselt on pooled sõlminud 23. juulil 2019 laenulepingu, mille alusel sai kostja 4100 euro suuruse laenu (dtl 11 – 13; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 14 – 15). Kostjale on 4100 eurot ka välja makstud (dtl 162). Laenujäägi hulka arvestati ka varasem kohustus summas 2409 eurot 8 senti.
5.Kostja vastuväited on menetluses olnud mõnevõrra arusaamatud ja vastuolulised.
27.septembri 2022 vastuses hagile märkis kostja, et tal ei ole vastuväiteid põhinõude, intressi, laenuhaldustasu ja sissenõudmiskulude osas, kuid ta ei ole nõus viivisenõudega. Samas menetlusdokumendis viitas kostja sellele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas 8. märtsi 2023 kohtunõudes, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, samuti ei võlgne tarbija
krediidiandjale muid tasusid (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7). Kohus palus kohtunõudes kostjal täpsustada, milliste nõuete osas temal vastuväiteid ei ole ja milliste nõuete osas on kostjal vastuväited. Kostja ei vastanud kohtunõudele kohtumääratud ajaks (31. märtsiks 2023). Kohus helistas 5. juulil 2023 kostja lepingulisele esindajale, kes teatas, et vahepeal ei olnud tal kostja esindusõigust (millest ta kohut ei teavitanud), kuid ta esitab volikirja ja kohtunõude vastuse lähipäevadel (5. või 6. juulil 2023). Kostja ei esitanud vastust kohtunõudele ka selleks ajaks.
9.novembri 2023 kohtuistungil ei osanud kostja täpsustada, milliste nõuete osas tal on vastuväiteid ja milliste osas mitte (vt kohtuistungi protokoll, lk 1). Kohtuistungil määras kohus kostjale täiendava tähtaja (20. detsember 2023) selleks, et kostja täpsustaks, milliste nõuete osas tal on vastuväiteid. Kostja 18. detsembri 2023 menetlusdokumendist ei nähtu, milliste nõuete osas on temal vastuväiteid. Kostja leidis, et nõue on loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
7.Kostja on nii 18. detsembri 2023, 16. jaanuari 2024 kui ka 17. jaanuari 2024 märkinud, et nõue on loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le. Kohus selgitas 20. detsembri 2023 kohtunõudes, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole nõue loovutatud ja hagejaks on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal. Hageja on andnud volituse Julianus Inkasso OÜ-le (dtl 29; koos edasivolitamise õigusega). Julianus Inkasso OÜ on omakorda volitanud juristi Anni Kennedy’t (dtl 31). Kohus selgitab täiendavalt, et Julianus Inkasso OÜ on volitanud ka jurist Sigrid Rahkema’d (dtl 189). Kohus jääb varasema seisukoha juurde. Asja materjalidest ei nähtu nõude loovutamine kolmandale isikule ning seega ei käsitle kohus nõude loovutamisega seonduvat.
8.Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
9.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu (dtl 9) kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,90% aastas. Hageja on 24. novembri 2023 menetlusdokumendi p-s 2.2 selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist. Samuti on hageja
välja toonud www.minuraha.ee veebilehel arvutatud krediidi kulukuse määra, mis on 22,87% aastas (erinevus tekib ümardamisest või arvutamise metoodika erinevusest ega ole tarbijat kahjustav). Kuivõrd kostja on 9. novembri 2023 kohtuistungil leidnud, et krediidi kulukuse määr on ebaõigesti arvutatud, selgitas kohus, et kostja peab esitama omapoolsed arvutused ja põhjendused (vt kohtuistungi protokoll, lk 2). Kostja ei ole kohtu määratud ajaks omapoolseid arvutusi ega põhjendusi esitanud. Arvestades hageja esitatud selgitusi ei ole kohtul alust kahelda hageja toodud krediidi kulukuse määra õigsuses. Lepingu sõlmimise ajal (23. juulil 2019) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% (kolmekordne määr seega 58,11%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
10.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
11.Hageja on 24. novembri 2023 menetlusdokumendis selgitanud, et pooled sõlmisid
13.detsembril 2016 väikelaenu lepingu (dtl 131 – 142), mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot (maksekorraldus dtl 144). Kostja tagastas laenu maksegraafiku alusel. 16. juuni 2017 seisuga oli kostjal tagastamata põhiosa 3780 eurot 69 senti. Pooled sõlmisid 16. juunil 2017 väikelaenu lepingu, millega refinantseeriti eelmise lepingu alusel tagastamata laenujääki ning väljastati kostjale täiendavalt laenu 219 eurot 31 senti. Seega oli laenusumma kokku 4075 eurot (eelmise lepingu põhiosa laenujääk 3780 eurot 69 senti + täiendav laen 219 eurot 31 senti + lepingutasu 75 eurot = 4075 eurot). Kostja tagastas laenu maksegraafiku alusel. 23. juuli 2019 seisuga oli kostjal tagastamata põhiosa 2409 eurot 8 senti. Pooled sõlmisid 23. juulil 2019 laenulepingu, millega refinantseeriti eelmise laenulepingu alusel tagastamata laenujääk ja väljastati kostjale täiendav laen 4100 eurot. Seega oli laenusumma kokku 6509 eurot 8 senti (eelmise lepingu põhiosa laenujääk 2409 eurot 8 senti + täiendav laen 4100 eurot).
12.Seega olid 16. juuni 2017 ja 23. juuli 2019 laenulepingud refinantseerimislepingud. Kuivõrd refinantseerimislepingud hõlmasid ainult algse laenu põhiosasid (vastavalt 3780 eurot 69 senti ja 2409 eurot 8 senti), peab hageja tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist
23. juuli 2019 refinantseerimislepingu sõlmimise eel. Hageja ei pea tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist algsete lepingute puhul.
13.Hageja on 21. novembri 2022 menetlusdokumendi p-s 2.7 selgitanud, et kostja esitas
13.detsembril 2016 taotluse 4100 euro suuruse laenu saamiseks. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte perioodi juuni – detsember 2016 kohta, millest nähtuvalt oli tema keskmine sissetulek 1940 eurot ja kohustused 1595 eurot. Kostja esitas 23. juulil 2019 taotluse täiendava 4100 euro saamiseks. Varasemast lepingust tulenevaid kohustusi on kostja täitnud nõuetekohaselt. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte perioodi jaanuar – juuli 2019 kohta, millest nähtuvalt oli tema keskmine sissetulek 2322 eurot ja kohustused 1966 eurot. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõtted (dtl 83 – 92) ja krediidianalüüs (dtl 93 – 96).
14.Kostja tugines oma vastuses hagile sellele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastuses hagile on kostja märkinud, et tema sissetulekuks oli vaid pension. Samas nähtub pangakonto väljavõtetelt ja krediidianalüüsist, et kostja kandis igakuiselt oma teiselt kontolt summasid ning tema keskmiseks sissetulekuks on 2322 eurot. Kohus palus 8. märtsi 2023 kohtunõudes kostjal esitada oma seisukoht hageja 21. novembril 2022 esitatud selgituste ja tõendite osas. Kostja ei ole kohtunõudele vastanud. Ka 9. novembri 2023 kohtuistungil selgitas kohus kostjale, et kostja peab esitama oma seisukoha vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta (vt kohtuistungi protokolli lk 3). Kostja ei ole kohtu määratud ajaks esitanud oma seisukohti vastutustundliku laenamise põhimõtte osas.
15.Arvestades kostja sissetulekut ning temal lasuvaid finantskohustusi, samuti asjaolu, et kostja esitas hagejale oma pangakonto väljavõtted, mida hageja ka analüüsis, ei saa kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist esialgsele võlausaldajale ette heita.
16.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli viivituses kolme makse tasumisega (10. aprilli 2020 makse tasub kostja 22. aprillil 2020, 10. mai 2022 makse tasub kostja 21. mail 2022 ning järgmisi makseid kostja ei tee). Hageja saatis 8. septembril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 16), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning hagejal oli õigus leping 23. septembril 2022 erakorraliselt üles öelda. Eelneva tõttu on hageja 5068 euro 54 sendi suurune põhivõla nõue põhjendatud.
17.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Praegusel juhul on pooled lepingus (dtl 9) kokku leppinud, et intressimäär on 19,90% aastas. Seega tuleb kostjal maksta intressi. Hagi p-s 2.2 on hageja toonud välja intressi arvestuse. Kostja ei ole arvestuse vastuväiteid esitanud ning ka kohus peab põhjendatuks sellest lähtuda. Eelneva tõttu on hageja 320 euro 37 sendi suurune intressi nõue põhjendatud.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Lepingu kohaselt on viivisemäär 19,90% (0,055% päevas). Hagi p-s 2.6 on hageja toonud välja viivise arvestuse. Kuigi kostja on vastuses hagile märkinud, et ta ei ole nõus hageja viivisenõudega, ei ole kostja ühtegi põhjendust esitanud. Ka hilisemas menetluses ei ole kostja põhjendanud, millised vastuväited tal viivisenõude osas on. Seega peab kohus põhjendatuks lähtuda hagis toodud viivise arvestusest. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja hagi esitamise (2. septembri 2022) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1958 eurot 50 senti ning viivis põhivõlalt (5068 eurolt 54 sendilt) alates 2. septembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 19,90% aastas.
19.Lepingu kohaselt on lepingu haldustasu 2 eurot 90 senti kuus. Hagi p-s 2.3 on hageja toonud välja lepingu haldustasu arvestuse (4 x 2,90 = 11 eurot 60 senti). Kostja ei ole lepingu haldustasu osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja arvestusest. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 11 euro 60 sendi suurune lepingu haldustasu.
20.Lepingu üldtingimuste p 3.7 sätestab, et lepingust tulenevate maksete mittetähtaegse tasumise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt sisse kõik võlgnevuse sissenõudmiseks tehtavad kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Viidatud säte ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Praegusel juhul nõuab hageja sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist. Selliselt saatis hageja kostjale 7. oktoobril 2020 tasulise kirja (dtl 18), 12. jaanuaril 2021 tasulise kirja (dtl 19) ja 4. märtsil 2021 tasulise kirja (dtl 20 - 22). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid 35 eurot (25 + 5 + 5). Samas ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 15 eurot (muud makseviivitusega seotud kulud; nõude andmete töötlemine ja kontrollimine, kontaktandmete otsimine ja päringu kulud jne). Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud) ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem (25 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega on hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja kuludega. Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot.
21.Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 7394 eurot 1 sent (s.o põhinõue 5068 eurot 54 senti, intress 320 eurot 37 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1958 eurot 50 senti, haldustasu 11 eurot 60 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Samuti tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (5068 eurolt 54 sendilt) alates 3. septembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 19,90% aastas. Hagi jääb rahuldamata 15 euro ulatuses.
22.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Arvestades seda, et kohus rahuldab hagi 99% ulatuses (hageja nõuded olid kokku 7409 eurot 1 sent, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7394 eurot 1 sendi), peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 2327 eurot 50 senti (riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1627 eurot 50 senti). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
24.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga (700 eurot). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ja 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul saab 169 euro suurust tunnitasu (ilma käibemaksuta) pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal kokku 10,5 h. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Hagiavalduse ja hageja 22. novembri 2022 menetlusdokumendi koostamisele on hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 7 tundi. Kohus märgib, et praegusel juhul oli tegemist lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi). 22. novembri 2022 menetlusdokumendis täpsustas hageja vastutustundliku laenamisega seonduvat. Eelneva tõttu on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada aga seda, et kostja vaidles hagile vastu ning tema vastuväited olid mõnevõrra arusaamatud ja vastuolulised, mistõttu oli nendele vastamine hageja jaoks ka keerulisem ja aeganõudvam. Hagejal tuli esitada kohtule ka selgitused varasemate lepingute ja refinantseerimise kohta. Eelnevat arvestades on muus osas hageja lepingulise esindaja ajakulu ka põhjendatud. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakulu kokku 7,5 h (4 + 1 + 2 + 0,5).
25.Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 1600 eurot (riigilõiv 700 eurot + lepingulise esindaja kulud 7,5 x 120). Need menetluskulud tuleb kostjalt hageja kasuks ka välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1600 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
26.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus vastuses hagile arvestada eelnimetatud faktiliste asjaoludega, et kostja ainsaks sissetulekuks on saadav vanaduspension ning kui hageja ei suuda tõendada, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, lahendada asi selliselt, et lahendiga tehtav kohustus oleks kostja suhtes reaalselt täidetav. Kohus palus 8. märtsi 2023 kohtunõudes kostjalt täpsustada, kas kostja taotleb kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1, ning täpsustada, millist täitmise korda ta täpselt soovib (mida tähendab reaalne täidetavus). Kostja ei ole kohtunõudele vastanud.
Kohus selgitas ka 9. novembri 2023 kohtuistungil, et kostjal tuleb täpsustada, mida tähendab reaalne täidetavus (vt kohtuistungi protokoll lk 3). Kostja ei ole kohtu määratud ajaks oma taotlust täpsustanud. Kuivõrd kohtule ei ole praeguseks ajaks selge, kas kostja taotles kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist ning milline peaks olema kohtuotsuse täitmise kord, jätab kohus kostja taotluse tähelepanuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.